20 mai 2015

Kazuo Ishiguro "Never Let Me Go"

Raamatu jutustajaks on kolmekümne ühe aastane Kathy, kes meenutab oma lapsepõlve, kooliaega ning sõpru maalilises Hailshami erakoolis. Tookord tundus kõik loomulik, kuid aastaid hiljem sõprade Tommy ja Ruthiga kohtudes saavad nad täpselt teada, kes nad on ja mis koolis toimus.  
Blogipostitusi kirjutades on mul tihti dilemma kui palju raamatute sündmustikku lahti kirjutada. Kriminullide puhul on lihtne, nende puhul ma kirjuta, kui on aga tegemist raamatuga, mille puhul ei tohiks lugeja liiga palju ette teada, aga nii väga tahaks oma mõtteid kirja panna ja kellegiga arutada, siis on keeruline. "Never Let Me Go" kuulub sellese viimasesse kategooriasse. Üks Goodreadsi kommentaator märkis, et see on raamat, mille puhul ei tohiks mitte mingil juhul enne teada, mis juhtub ja ma olen selle väitega 101% nõus. Lugege raamat läbi ja saate aru. Ütlen vaid nii palju, et see on väga hea ja lugemist väärt raamat. Pärast vimaste ridade lugemist jäin pikalt mõttesse.

"Poor creatures. I wish I could help you. But now you´re by yourselves" (lk. 272)

eesti keeles: "Ära lase mul minna"
saksa keeles: "Alles, was wir geben mussten"
 

Kazuo Ishiguro "Mägede kahvatu terendus"

Raamat jutustajaks on Inglismaal elav jaapanlanna Etsuko. Ta kolis koos tütre Keikoga teise maailmasõja järgsest Jaapanist Inglismaale ning uuest abielust sündis tütar Niki. Nüüd on Etsuko lesk ning vanem tütar, kes Inglismaal kunagi täielikult ei kohanenud, surnud. 
Niki külaskäigu ajal meenutab Etsuko oma elu Nagasakis ning tolleaegset tuttavat Saschikot. Viimase tausta võime üksikutest lausekatketest vaid oletada: ta oli haritud naine, kes valdas hästi inglise keelt; oli abielus ning sellest suhtest sündis tütar Mariko; teatud aja elas ta koos lapsega sugulaste juures; oli suhtes ameeriklase Frankiga ning oli otsustanud mehega koos Usasse minna. Mariko oli kummaline laps, kelle ainsaks mängukaaslaseks oli kassipojaks ning suurimaks mureks, et ema ei luba loomi alles hoida. 
Saschiko liikus vaid oma eesmärgi suunas ning ei hoolinud oma tütre soovidest ja kuigi Etsuko seda kunagi otseselt välja ei ütle, oli tema ja tütre Keiko suhe sarnane.

"Tead, Niki, mina teadsin kogu aeg. Ma teadsin kogu aeg, et ta ei saa siin õnnelikuks, kuid ma otsustasin ta ikkagi kaasa võtta". (lk. 172)

"Mägede kahvatu terendus" on teistsugune raamat, meile on lugemiseks antud vaid loo keskpaik, algus ja lõpp on puudu. Ka stiil võib lugeja eemale peletada (näib, et sama juhtus ka minuga, olin selle raamatu juba ammu ostnud, kuid lugemise pooleli jätnud), täis üliviisakaid ja reserveeritud repliike, midagi ei öelda otse ja mõtet tuleb ridade vahelt otsida, kuid samas üllatavalt kaasahaarav. Mul on kahju, et me ei saa täpselt teada, mis Saschikost ja Marikost edasi sai, kuid nagu ma ütlesin, lõpp jäi puudu.

saksa keeles: "Damals in Nagasaki"
inglise keeles: "A Pale View of Hills"

17 mai 2015

Louise Erdrich "The Round House"

1988. aasta kevadel vägistatakse Põhja-Dakotas asuvas indiaanlaste reservaadis  naine. Ohver Geraldine Coutts vaikib rünnaku detailide osas ning langeb üha sügavamasse masendusse. Ta abikaasa Bazil ja poeg Joe püüavad kurjategijat leida ning kohtu ette tuua, kuid reservaadi ja nn. valgete seaduste segaduse tõttu jääb mees vabadusse.  Joe teab, kes oli süüdlane ja otsustab kohtumõistmise enda kätte võtta. 
"The Round House" on huvitav raamat, mis räägib kogukonnast, millest me tavaliselt palju ei kuule ega tea ning loosse on osavalt põimitud ka indiaanlaste muinasjutte. Järelsõnas märgib autor, et kuigi sündmustik ei põhine ühelgi kindlal üksikjuhtumil, on probleem praegugi väga terav, sest suurem osa indiaani naiste vägistamisjuhtumitest jäävad kohtuliku lahenduseta. Kirjutatule lisab kaalu see, et autor kuulub samasse indiaanlasse hõimu, millest ta kirjutab. Loen tema raamatuid kindlasti veel.



eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Das Haus des Windes"


Oscar Wilde "Dorian Gray portree"

"Dorian Gray portree" on romaan rikka, ilusa ja esialgu rikkumata noormehe elust. Ma arvan, et see on üks tsiteeritumaid ja loetumaid raamatuid, seega ei hakka ma sisu pikemalt lahti kirjutama ja arutama.
Lugemist alustasin juba aastaid tagasi, kuid jätsin pooleli. Ju siis polnud õige hetk, aga nüüd oli sobiv aeg juba mööda läinud. Ma hindan Wildet kirjanikuna väga ja üldiselt raamat meeldis, aga  nüüd ei tekitanud see minus enam sellist efekti nagu 20 aastat tagasi oleks. Natuke kahju. Sündmustikust huvitavam oli hoopis see, kuidas Wilde tolleaegset elu-olu kujutas.  

saksa keeles: "Das Bildnis des Dorian Gray"
inglise keeles: "The Picture of Dorian Gray"

11 mai 2015

Sara Gruen "At the Water's Edge"

1944. aasta. Madeline ja Ellis Hyde on New Yorgi ülemklassi kuuluv noor abielupaar, kes oma käitumisega uusaastapeol ämma ja äia häbistavad. Heade suhete taastamiseks ei tule noortel muud targemat pähe kui koos sõbra Hankiga Šotimaale Loch Nessi koletist jahtima minna. 
Ma polnud raamatu lugemisega veel kuigi kaugele jõudnud, kui hakkasin blogipostitust kirjutama: 
Hakkad lugema ja juba esimestest lehekülgedest tead täpselt, kuidas raamat lõppeb.
- gayst abikaasa ja tolle armuke
- uus armastus Šotimaal
- äpust naisterahvast saab korralik inimene
Hea küll vabandan, üks neist kolmest täppi ei läinud, aga ma igaks juhuks ei kirjuta, milline, muidu rikun veel kellegi lugemiselamuse ära. Korralik rannaraamat, mis ei vaja erilist keskendumist ja pingutust, loed läbi ja unustad.  Sama autori "Vesi elevantidele" oli hoopis asjalikum raamat.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Juri Rõtheu "Uni algavas udus"

Raamatu sisukirjeldus on järgmine: 
Romaani tegevus toimub aastail 1910-1923 ning kujutab põhjarahvaste elu ning nõukogude võimu kehtestamist põhjas. Jäämere rannikule Enmõni asulasse saabub valgete laev. Laevamehed üritavad laeva ümbritsevat jääd lõhkeainega purustada, kuid üks laevnik kaotab plahvatuses käed. Tšuktšidel palutakse haavatu kaugele asulasse arsti juurde toimetada. 

Tšuktšid asuvad haavatud kanadalase John Maclennaniga haigla poole teele, kuid ei jõua sinnani ning kohalik ravitseja opereerib Johni. Enmõni tagasi jõudes näevad mehed, et laev on lahkunud ja Johnil ei jää muud üle kui tšuktšide hulka elama jääda. Alguses võõrastavad kohalikud teda ja Johngi vaatab põhjarahvale ülevalt alla, kuid ajapikku saab naiivsest ja eluvõõrast noormehest kogukonna liige. 
"Uni algavas udus" ilmus 1968. aastal ja kui me nõukogude ideoloogia kõrvale jätame, siis on see teos üllatavalt ajakohane, sest räägib uute inimeste, elu ja kommetega kohanemisest. Mulle meeldis, märkisin isegi mitmeid tsitaate ära, kuid kahjuks ei leidnud oma märkmeid seda postitust tehes üles. Kui leian, siis lisan hiljem juurde.

inglise keeles: "A Dream in Polar Fog" 
saksa keeles: "Traum im Polarnebel"