26 oktoober 2018

Rauno Võsaste "Hea ment"

Sisututvustus Goodreadsist:

Elu 2000. aastate alguse Tartu politseis kulgeb pealtnäha sama rahulikult kui elu Tartu linnas. Tegelikkuses aga on politseis käimas halastamatu võimuvõitlus. Sisepinged ja ebaterve konkurents kriminaalpolitsei erinevate üksuste vahel on väljunud kontrolli alt. Juhid on jõuetud probleemi lahendama ja on valinud jaanalinnumeetodi.
Selle võitluse peategelaseks on noor narkokuritegude talituse juht Raul Jarin, kelle elu võtab ühel hetkel kõige ootamatuma pöörde.
Väljamõeldud sündmuste ja tegelastega romaani idee pärineb tegelikult aset leidnud juhtumist. Autor on ka ise töötanud Tartu kriminaalpolitseis, mistõttu raamatulehekülgedel on aimatavaid sündmusi ja tegelasi, kes võivad hea kujutlusvõime korral tahes-tahtmata kedagi või midagi meenutada. Tõeste ja väljamõeldud sündmustega mängides ja nende piire kombates ning hägustades oli autori eesmärk kirjutada eelkõige lugu, mida oleks nauditav lugeda. Pinget lisavad varasemalt vähe kajastatud kriminaalpolitsei siseelu ja vanglakambrites toimuva kirjeldused. Sõprus pannakse siin proovile väga ekstravagantsetes oludes. Loomulikult ei puudu ka meie igapäevaelule nii omased ja kahjuks tavalised nähtused, nagu reetmine, omakasupüüdlikkus, kahjurõõm.
  


Kuigi autori stiil nõudis natuke harjumist, oli raamatu algus huvitav ja ka natuke nostalgiline. Elasin kirjeldatud ajaperioodil Tartus ning Jõgeva piirkond ning konservivabriku hääletajad on samuti tuttavad, sest olen mööda seda maanteed lugematu arvu kordi kodu poole sõitnud. 
Hetkest, mil prokurör otsustab Rauli kinni panna, kaotasin huvi. Ühelt poolt ei suutnud  ma mõista, kuidas saab unises ja aeglases Tartus nii  olla, et kõik vaikselt kuuletuvad ning ebaõiglusele vastu ei hakka. Kuid, ka Raul ise polnud piisavalt sümpaatne ja kui tegelane mulle meeldiv pole, siis ei huvita mind ka tema saatus. Ebaõiglaselt kaelamääritud süüdistust polnud Raul küll ära teeninud, kuid ta oli piisavalt arrogantne, et  kaastöötajaid ning mind lugejana ärritada.
Lisaks häiris mind kahe meestegelaste suhtumine naistesse. Selle peale, kuidas prokurör oma naisega rääkis, oleks ma lihtsalt minema kõndinud.

Sealmeri kabinetti siseneb Häälmäe ja alustab ettevaatlikult: "Kaido, kas sa üldse mäletad, mida sa rääkisid, kui vastu himmikut peolt koju jõudsid?"
"Ei mäleta, miks sa küsid?" põrnitseb Sealmeri elukaaslast.
"Sa lubasid narkopolitsei juhi kinni panna ja sind ei huvitavat, kas ta on midagi teinud või mitte. Sa lubasid ta kõigi seadusest tulenevate vahenditega hävitada. Ausalt öeldes... See jutt veidi hirmutas mind," avaldab Häälmäe omamuremõtted, ilmselgelt ebamugavust tundes - ja võimalik, et ettearvamatut reaktsiooni kartes.
Üllatavalt rahulikult vastab prokurör Sealmeri "See on väga hea, kallis, et sa minu pärast muretsed, aga teeme nii, et see muretsemine jääb puhaste särkide, viigitud pükste ja sooja õhtusöögi tasemel." 
Ja jätkab häält madaldades ähvardavalt: "See, kuidas ma mingeid krimkakutsikaid paika panen, on minu asi - ja sina ei tule mind selles õpetama, vaid aitad, kui ma korralduse annan või abi vajan. Nüüd mine tööle, mul on niigi sitt olla." (lk. 27-28).

Rauli sõber mõtiskleb järgmiselt:

 "Seido saadab pilguga Tiina sportlikku kuju terassilt majaukseni.
 Huvitav, kui kaua Tiina ilma Raulita vastu peab? Vaimset pinget on ilmselt lihtsam taluda kui noore inimese füüsilisi vajadusi maha suruda..." (lk. 78).

hmmm... käesolev postitus pole küll kellegi intiimelu üle arutlemiseks mõeldud, aga ma ei usu, et see naiste puhul üldiselt paika peab.
Kahjuks polnud see  minu raamat. Politseiprotseduuride ning vanglate sisemuse kirjeldused olid küll väga huvitavad, kuid ei kaalunud üles neid miinuseid, mida ma eelpool nimetasin.

pealkiri: "Hea ment"
autor: Võsaste, Rauno
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 264

ilmumisaasta:2018
ISBN-13: 9789985344521
 
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 1.5/5 


*Raamatu eest suur aitäh kirjastusele Varrak!

*kaanepilt Goodreadsist  

Chris Carter "I am Death. Der Todmacher" (Robert Hunter VII)

"I am Death. Der Todmacher" on sarja seitsmes raamat, kuid eelnevate mittelugemine mind ei seganud. Loomulikult oli peategelastel ühine minevik, millele aegajalt tekstis vihjeid tehti, kuid detailide mitteteadmine ei takistanud mul lugu jälgimast.
Tunnistan ausalt, et minu esmamulje Carterist polnud väga hea, kuid tagasivaadates olen leebem. Kuna lugesin seda Agatha Christide vahele, siis oli esmane kontrast väga suur.
A. Christe eestikeelse kogumiku "Tuhkur hobune. Kellad" järelsõnas märgib tõlkija, et  klassikalisele krimikirjandusele on iseloomulik, et kui uurija avastab mõne uue jälje, näiteks loeb seda kirjast, siis tuleb seda kirja kohe ka lugejale näidata. Christie teebki nii, kuid Carter seda reeglit ei järgi - tema annab lugejale asjadest teada sobivas kohas, siis kui see võimalikult suure üllatusmomendi tekitab.
Tagasivaadates polnud tegelikult polnud sel raamatul häda midagi, ei välista, et veelgi sama autori teoseid kätte võtan.

pealkiri: "I am Death. Der Todmacher"
autor: Carter, Chris
keel: saksa
kirjastus: Ullstein Verlag
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 384

ilmumisaasta:2016 (esmatrükk 2015)
ISBN-13: 9783548287133
 
eesti keeles:pole ilmunud
inglise keeles: "I am Death"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 


*kaanepilt Goodreadsist  


Lecia Cornwall "Beauty and Highland Beast" (Highland Fairy Tale I)

Kui oled vähegi armastusromaane lugenud, siis ei üllata "Beauty and Highland Beast" mitte millegagi. See on ettearvatav ning kaanest kaaneni klišeesid täis - Šotimaa ja kannatav, minevikutaagaga, nii kehalisi kui vaimseid arme täis kangelane; süütu neidis, kes kangelast päästma hakkab ja voodis tõeliseks metskassiks muutub ning loomulikult õnnelik lõpp. Kuid, see oli lugemise ajahetkel täpselt selline lugu nagu ma tol hetkel vajasin. Hea, kerge ja naljakas meelelahutus. 

pealkiri: "Beauty and Highland Beast"
autor: Cornwall, Lecia
keel: inglise
kirjastus: Swerve
formaat: Kindle
lehekülgede arv: 279

ilmumisaasta:2016
ASIN: B01BSN14HK
 
eesti keeles:pole ilmunud
saksa keeles:

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 


*kaanepilt Goodreadsist  

25 oktoober 2018

Lars Mytting "Uju koos uppujatega"

Sisutuvustus Goodreadsist:

1971. aasta sügisel hukkuvad Prantsusmaal Esimese maailmasõja lahingupaigas noor norralane ja tema prantslannast elukaaslane. Paari kolmeaastane poeg Edvard kaob jäljetult. Neli päeva hiljem ilmub laps välja kadumiskohast sadakond kilomeetrit eemal.
Edvard kasvab üles vanaisa juures üksildases Norra mägitalus. Kui vanaisa sureb, seisab 23-aastane Edvard silmitsi mitme mõistatusega. Miks läksid tema vanemad ohtlikkumetsa, ja kas see oli juhus, et sõjaaegne gaasimürsk nende jalge all lõhkes? Ja kes saatis vanaisa matusteks imeilusa haruldasest puidust puusärgi?
Vastuseid otsides satub Edvard Shetlandile ja Prantsusmaale ning kaevab mineviku hämaratest soppidest välja oma perekonna loo, mis on tihedalt seotud nii 20sajandi Euroopa suurte tragöödiatega kui kaühe rahutu hingega tisleriga, kes läks kolmekümnendatel aastatel Pariisi õnne otsima


Raamatu algus meeldis mulle oluliselt rohkem kui lõpp, autor ei suutnud mu tähelepanu hoida ning tegelased muutusid vastumeelseks. Mitmed "Lugemise väljakutse" grupis osalevad lugejad olid minust erineval arvamusel, neile meeldis väga,  seega ei soovita ma seda raamatut päris maha kanda.

pealkiri: "Uju koos uppujatega"
autor: Mytting, Lars
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 384 

ilmumisaasta: 2016
ISBN-13: 9789985339053
 
inglise keeles: "The Sixteen Trees of the Somme"
saksa keeles: "Die Birken wissen's noch"

Goodreadsi hinnag: 3/5 


*kaanepilt Goodreadsist  

14 oktoober 2018

Åsa Larsson, Ingela Korsell ""Luupainaja"(PAX IX)

PAXi sari on omadega lõpusirgele jõudmas ja eesti keeles on ilmumata veel viimane. Põnevuse poole pealt on "Luupainaja" sama hea kui eelmised ning nüüd, kus musta nõia isik on teada, jääb vaid lõpulahingut oodata.
Samas on mul viimaste osade sündmuste põhjal poistest üha enam kahju. Põhimõtteliselt on nad kõik oma võimalused teiste inimeste tõttu, mitte omal vabal valikul, ära rikkunud.
Loodan, et  sarja lõpp on Alrikule ja Viggole isiklikus laadis õnnelik ning toob turvatunde ja rahuliku kodu, mida need lapsed väga väärivad. 

pealkiri: "Luupainaja"
autor: Larsson, Åsa; Korsell, Ingela
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 208

ilmumisaasta:2018 (esmatrükk 2017)
ISBN-13: 9789985344644
 
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 


*Raamatu eest suur aitäh kirjastusele Varrak!

*kaanepilt Goodreadsist