31 mai 2016

Julie Orringer "The Invisible Bridge"

Ungarist pärit juudi normees Andras Lévi,  saabub 1937. aastal Pariisi arhitektuuri õppima. Tal on kaasas üks kohver ning kiri salapärasele C. Morgensternile. Viimase pistab ta lihtsalt ümbrikul oleva aadressi maja postkasti ning ei suuda ette kujutadagi, et saatus ta selle inimesega veel hiljem kokku viib. Selgub, et nime C. Morgenstern taga on Ungarist isiklikel põhjustel põgenenud Klara Hasz, kellega Andrasel suhe tekib.
Andrase vend Tibor tahab arstiks saada ning saab stipendiumi Itaalias õppimiseks. Noorim vend Matyas unistab laval esinemisest.
Kuigi me ajaloost teame, et Teine maailmasõda algas hiljem, on läbi loo juba algusest peale tunda sõja ja tulevaste õuduste hõngu, kuid tegelasi see ei häiri, sest nemad ju tulevikku ei tea. Nad elavad oma elu - armuvad ja lähevad lahku, rõõmustavad ja kurvastavad.
Alguses mõtlesin ma, et raamatule võiks ette heita pikkust ja sellest tekkinud kohatist venivust, kuid siis hakkasin mõtlema, et võibolla oli see taotuslik. Kuna autor kirjutab tegelastest eelnevalt nii pikalt ja põhjalikult, siis olin selleks ajaks kui asi päris sõjani ning holokaustini jõudis, nendest inimestest juba nii hoolima hakanud, et kirjeldatud õudused ja kaotused tundusid seda mõjuvamad. Haruldane on ka see, et lugu on kirjutatud mehe silmade läbi. 
Soovitan lugeda!

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die unsichtbare Brücke"

Goodreadsi hinnang: 4/5

Laini Taylor "Daughter of Smoke and Bone" (Daughter of Smoke and Bone I)

Karou on siniste juustega kunstitudeng, kes täidab oma kasuisa kummalisi ülesandeid, räägib mitmeid erinevaid keeli ning  joonistab fantastilisi tegelasi, mis kõigi teiste arvates on väljamõeldud. Akiva on ingel, kes ei suuda end miskipärast Karoust eemale hoida. Raamatu põhiküsimuseks on Karou päritolu.
Tavaliselt ma ingliteteemalisi raamatuid ei loe, sest nad pole päris minu tüüpi tegelased. Antud korral otsustasin erandi teha, sest "Daughter of Smoke and Bone" on Goodreadsis väga häid hinnanguid saanud. Tore oli, et autor on valinud asukohaks Praha, mis on üsna ebatavaline ning Karou on samuti sümpaatne tegelane. Akiva osas ei oska ma hetkel veel seisukohta võtta.
Mul on hea meel, et seda raamatut lugesin, triloogia esimese osana annab see sarjale hea avapaugu ning sunnib edasi lugema.

eesti keeles: "Tütar suitsust ja luust"
saksa keeles: "Zwischen den Welten"

Goodreadsi hinnang: 4/5

Tõnu Õnnepalu "Klaasveranda"

Kirjanik on püüdnud anda elu von Grünewaldtide Orrisaare (Esna) mõisa kunagistele elanikele, rääkida meilegi nende lugu ja anda teada, kes nad olid ja mida mõtlesid. Tegelaste hulgas on põhitegelastena neiu Freifraulein Lisi von G., kes oli aednikupoissi armunud ja unistas teistsugusest elust ning ta poeg Neo.
Hästi lühike raamat, aga seda mõjuvam. Lugedes tekkinud tunnet on raske kirjeldada, selline natuke nostalgiline ja kurb, aga ka hingelähedane. Viimast võibolla seepärast, et tegemist on eestimaise kirjandusega, mida ma loen alati teistsuguse tundega kui välismaiseid teoseid. Kahju, et mul polnud võimalust audioraamatut kuulata, usun, et see oleks mulle väga meeldinud, sest naudin Õnnepalu häält jutustajana väga.

saksa keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4/5 

Suur tänu kirjastusele Varrak raamatu eest!

Colleen Hoover "Confess"

"It's a strange feeling when you know at fifteen that you just lived through the harshest words you'll ever hear. I didn't even know what to say to her, how can a fifteen-year-old girl defend her yourself against inexperience and age. And maybe they're right. maybe we don't know love like an adult knows love, but we sure as hell feel it. And right now, it feels imminently heartbreaking." (lk. 6)

Auburn Reed on tubli noor naine, kelle elu eesmärgid on täpselt paika pandud, ta teab täpselt, mida tahab ning annab endast parima, et seda saavutada. Kuid kohtumine noore kunstniku Owen Gentryiga seab kõik hoolikalt läbimõeldud plaanid ohtu. Suhte õnnestumiseks tuleb mõlemal olla aus nii enda kui teineteise suhtes, kuid kas nad suudavad?
Võrreldes teiste loetud Colleen Hooveri raamatutega meeldis "Confess" mulle siiani kõige enam. Sisu ei taha ma siinkohal ära kirjutada, sest nagu ikka ta raamatutes on selleski üllatusmoment sees. Ütlen vaid, et see raamat tundus kõige realistlikum.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Love and Confess"

Goodreadsi hinnang:  4/5

E. K. Johnston "A Thousand Nights"

Raamatu sisukirjeldus on põnev ja tõotas head lugemiselamust:

Lo-Melkhiin killed three hundred girls before he came to her village, looking for a wife. When she sees the dust cloud on the horizon, she knows he has arrived. She knows he will want the loveliest girl: her sister. She vows she will not let her be next.
And so she is taken in her sister's place, and she believes death will soon follow. Lo-Melkhiin's court is a dangerous palace filled with pretty things: intricate statues with wretched eyes, exquisite threads to weave the most beautiful garments. She sees everything as if for the last time.But the first sun rises and sets, and she is not dead. Night after night, Lo-Melkhiin comes to her and listens to the stories she tells, and day after day she is awoken by the sunrise. Exploring the palace, she begins to unlock years of fear that have tormented and silenced a kingdom. Lo-Melkhiin was not always a cruel ruler. Something went wrong.
Far away, in their village, her sister is mourning. Through her pain, she calls upon the desert winds, conjuring a subtle unseen magic, and something besides death stirs the air.
Back at the palace, the words she speaks to Lo-Melkhiin every night are given a strange life of their own. Little things, at first: a dress from home, a vision of her sister. With each tale she spins, her power grows. Soon she dreams of bigger, more terrible magic: power enough to save a king, if she can put an end to the rule of a monster.

Tegemist on järjekordse 1001 öö muinasjutu ümberjutustusega ja seekordne katsetus on mu silmis täielikult läbikukkunud. Raamatus on 325 lehekülge, kuid kogu sisu võiks kirja panna 10 leheküljelise lühijutuna, sest põhilise osa raamatust hõlmab kirjeldus sellest, kuidas neiu vannis käib, riidesse paneb ja soengu teha laseb, õhtul tuleb Lo-Melkhiin, hoiab natuke naise käsi, küsib paar paar küsimust, lahkub ning järgmisel hommikul algab kõik otsast peale. Kõigi nende lehekülgede peale on vaid kolm põhisündmust - neiu Al-ammiyyah (kelle nime saame me teada alles viimastel lehekülgedel) kaasavõtmine, Lo-Melkhiini haigus ning lõpuks meest vaevanud deemoniga võitlemine. Minu lõpphinnang on ühesõnaline "igav". 

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2/5

V. E. Schwab "A Gathering of Shadows" (Shades of Magic II)

Esimese raamatu sündmustest on möödas neli kuud ning kõik asjaosalised üritavad tookord tehtud valikute tagajärgedega leppida. Kell on kuningakojas mustas nimekirjas ja kuningas-kuninganna ei kohtle teda enam mitte poja, vaid omandina. Rhy püüab olukorda leevendada ning registreerib Kelli erinevate Londonite vahelisele võlukunsti võistlusele, millest ka Lila osa võtab.
Lugejana olen pettunud, sest mul olid raamatu suhtes suured lootused, kuid ükski neist ei saanud täidetud - ma ei saanud vastuseid Kelli päritolu osas ega ka tema ja Lila vahelist armastuslugu. Selle asemel tekitati küsimusi hoopis juurde. Triloogia viimane raamat ilmub "A Conjuring of Light" 21.02.2017 ning ma loodan, et selles antakse hea lõpplahendus.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4/5 (tegelikult natuke alla nelja)

21 mai 2016

C. S. Pacat "Captive Prince" (Captive Prince I)

Barnes & Noble leheküljel kirjutatakse raamatu sisututvustuseks järgmist:

Damen is a warrior hero to his people, and the rightful heir to the throne of Akielos. But when his half brother seizes power, Damen is captured, stripped of his identity, and sent to serve the prince of an enemy nation as a pleasure slave.
Beautiful, manipulative, and deadly, his new master, Prince Laurent, epitomizes the worst of the court at Vere. But in the lethal political web of the Veretian court, nothing is as it seems, and when Damen finds himself caught up in a play for the throne, he must work together with Laurent to survive and save his country.
For Damen, there is just one rule: never, ever reveal his true identity. Because the one man Damen needs is the one man who has more reason to hate him than anyone else…

"Captive Prince" on mu käesoleva aasta üks suurimaid ämbrisse astumisi. Ootasin selle lugemist väga, sest Goodreadsis on see raamat saanud ülikõrged hinded ning ka need kasutajad, kelle hinnangut ma tavaliselt arvestan, sest me raamatute maitsed kattuvad, ülistasid seda. Küllap on mu oma viga, et piirdusin vaid ülevalpool kopeeritud sisukirjeldusega ning asja rohkem ei uurinud, Goodreadsis on ju selgelt kirjas: DABWAHA Romance Tournament for Best Romance of the Year & Best Gay/Lesbian/Transgender Romance (2014). Nii, et tegemist on mees-mehega armastusromaaniga, mis on täis vägivalda ning seksi. Sisu polegi mu jaoks suur probleem ning tegelikult on see päris hästi kirjutatud, aga ma tahtsin lugeda hoopis midagi muud kui see, kuidas üks teist vägistab. Olles raamatuga poole peal, arvasin, et loen ka järjed läbi, aga siis jõudsin järeldusele, et ei hooli tegelastest piisavalt. Ootasin midagi fantaasiaromaani laadset, aga seda ma ei saanud ja seepärast ka madal punktiskoor.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Der verschollene Prinz"

Goodreadsi hinnang: 1/5

Renee Ahdieh "The Rose and the Dagger" (The Wrath & the Dawn II)

"Khalid gripped Shazi's hands, his touch strong.
Fading.
"No." Shahrzad began to scream. She clutched his weakening body lying on the ground before her. Watched the blood flow from his chest.
Watched as Khalid gasped for breath, his mouth filling with blood.
The last thing he saw was her face.
In the end, there was only love.
So much more than he deserved."

Esimese osa lõpus lahkus Shahrzad paleest ja on nüüd tagasi oma perekonna juures. Tema jaoks on põhirõhk poolte valimisel - ühelt poolt igatseb Shahrzad mehe järele, keda kõik teised koletiseks peavad, teiselt poolt peaks ta hoidma isa ja Tariqi poole, mis sest, et viimased plaanivad Khalidi hävitamist. 
Esimest raamatut lugesin ma suure vaimustusega, see oli nii kaasahaarav ja huvitav (loe mu postitust siit.) Teine osa on igavam ja laialivalguvam, jutustajaid on palju ja lugu selle võrra raskemini jälgitav ning sellist vaimustust nagu esimese raamatu korral, tundsin vaid üksikute stseenide juures. Poole pealt läks raamat küll paremaks, kuid esimese osa tasemele see mu meelest ei küündi.
Eraldiseisva raamatuna pole see kuigi palju väärt, kuid järjena lugemiskõlbulik. Plusspunktid annan selle eest, et kirjanik ei üritanud lugu triloogiaks venitada.  

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4/5

Kimberly Brubaker Bradley "The War that Saved My Life"

"I thought you just weren't interested. But wouldn't Miss Smith have helped you? She would have written down what you wanted to say."
She would have, if I'd asked. "I didn't want to ask her. I don't like her helping me."
"Why ever not?"
"I don't want to get used to her,"I said. "She's just someone we have to stay with for a little while. She's not, you know, actually real." (lk. 201)

Raamatu peategelaseks on 10 aastane Ada, kes on oma komppöia tõttu terve senise elu toa nelja seina vahel veetnud. Ema ei lase tütart välja põhjendusega, et puudega laps häbistaks teda naabrite silmis. Nii räägibki ta kõigile, et Ada on nõrgamõistuslik ning seepärast tuleb teda luku taga hoida. Poeg Jamie (6 aastane) elab hoopis vabamat elu, ta saab kontrollimatult ringi joosta ning minna, kuhu igatseb.  Ema on vägivaldne ja hoolimatu ning Ada on nii kaua kui ta mäletab, Jamie eest hoolitsenud.
Ada on terve elu liikunud roomates, kuid suvel, enne Jamie kooliminekut otsustab ta kõndima õppida ning läbi vaeva, valu ja vere see õnnestubki. Salamisi unistab ta, et kui ema ta saavutusi näeb, siis tunneb ta tütre üle uhkust ning nad saavad koos tänavale kõndima minna. Seda loomulikult ei  juhtu.
Algab Teine maailmasõda ning lapsed evakueeritakse Londonist välja. Ema on nõus Jamie minekuga, kuid Ada peaks jääma koju. Tüdruk võtab ohjad enda kätte ja põgeneb koos vennaga. Uude elukohta jõudes, selgub, et neid ei taha keegi enda juurde ning lõpuks paigutatakse Ada ja Jamie sunniviisiliselt erakliku Susani koju.
Susan pole kunagi lapsi tahtnud ega oska esimese hooga nendega midagi peale hakata, kuid ajapikku selgub, et tal asja suhtes päris hea instinkt - ta pakub lastele vajalikku ulualust, toitu ja riideid ning turvatunnet ning võitleb nende eest kui emalõvi. Algus on raske, samm-sammult ilmneb ema hoolimatuse ja väärkohtlemise tõeline ulatus. Jamie kohaneb lõpuks, kuid Ada ei luba endale seda, sest ta teab, et niipea kui sõda läbi saab, peavad nad koju tagasi minema. Ta on kui väike metsloom, kelle kodustamine on äärmiselt raske.
Raamat jäi mulle eelkõige silma intrigeeriva pealkirja poolest, sest tavaliselt ei pandaks sõnu "päästma" ja "sõda" ühte lausesse. Ada on positiivne kangelane, kel on hämmastav elutahe ning soov areneda. Täiskasvanud lugejale tuleb ridade vahel kindlasti välja rohkem kui sihtgrupile (9 aastased ja vanemad) ning Ada seiklused tunduvad natuke liialdatuna, kuid see kõik ei sega, sest üldmulje on väga hea. Igasugu lastele mõeldud sõjaraamatute seas on see teemakäsitluse poolest hoopis erinev, Muidugi on selleski olemas toidunormid, pommitamisel ja surmad, kuid see on kõik taust. Põhirõhk on sellel, kuidas Ada ja James oma elus hakkama saavad ning lõpuks ometi hea kodu leiavad.  Ajalooga tuttavana tean, et sõda kestis veel mitu aastat pärast raamatus kirjeldatud sündmusi ning lugejana loodan, et Ada, Jamie ja Susan elasid selle õnnelikult üle ning said ebameeldiva mineviku koos seljataha jätta.  
Mulle meeldis see raamat väga ja loodan, et kui loete, siis teilegi.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5 

17 mai 2016

Donna Tartt "The Secret History"

Loo jutustajaks on vaesest perest pärit noormees Richard Papen, kes mingi ime läbi endale maineka kolledži stipendiumi välja ajab ning sinna õppima asub. Tal  õnnestub liituda kreeka keele kursuse õpilaste grupiga, kuid on kaastudengitest oma tausta poolest väga erinev. Ülejäänud viis - kaksikud Charles ja Camilla, Francis, Henry ja Edmund (hüüdnimega Bunny) on pärit rikastest peredest ja hoopis teistsuguse elustiiliga harjunud kui Richard, kes läbi häda ots-otsaga kokku tuleb. 
Richard märkab, et Bunny suhted Henryga on pingelised ning need muutuvad veelgi keerulisemaks pärast Henry ja Bunny Itaalia reisi. Selgub, et kaksikud, Francis ja Henry on seotud kohaliku taluniku surmaga ning Bunny pressib Henrylt raha välja.  Lõpuks ei näe grupp muud lahendust kui Bunny tappa.
"The Secret History" on nüüdseks kuulsa kirjaniku Donna Tartti esimene romaan. Olles "Ohakalindu" juba lugenud, siis olin ta kirjutamisstiiliga tuttav. Jään endale kindlaks, kui ütlen, et Tartt oskab hästi kirjutada, kuid ei loo ülioriginaalseid tegevusliine. "Salajane ajalugu" pole nii klišeesid täis kui "Ohakalind", kuid omamoodi olid sellegi loo elemendid kuskilt tuttavad. Henry oli väga põnev tegelane - ühelt poolt on ta väga intelligentne ja tark, teisalt aga väga enesekeskne ja kalk. Teda ei muserda teadmine, et süütu inimene nende rumaluse pärast surma sai ning ta ei mõtle hetkegi, et peaks end üles andma, sest ega ta siis mingi suvalise ja tühise taluniku pärast hakka vanglasse minema.
Raamatu algus läks aeglaselt ja ma püüdsin mitu korda lugemist alustada, kuid iga kord jõudsin vaid selle kohani kus Richard kolledžisse läheb ja siis panin raamatu käest ära. Sel korral oli õige hetk lugemiseks ja jõudsin lõpuni ning pean ütlema, et nimetatud raamat meeldis mulle rohkem kui "Ohakalind". Raske on sõrmega osutada, mis täpselt selle raamatu nii heaks tegi, kuid soovitan südamest lugeda!

eesti keeles: "Salajane ajalugu"
saksa keeles: "Die geheime Geschichte"

Goodreadsi hinnang: 5/5

Colleen Hoover "Ugly Love"

Tate Collins ja Miles Archer otsustavad, et neist saavad "friends with benefits" st nad magavad üksteisega, aga ei esita küsimusi mineviku ega lootusi tuleviku osas. Loomulikult armub Tate Milesi ja vaatamata reeglitele loodab neiu, et mees ta tunnetele vastab ning neid ootab ees ühine tulevik. Kuid Milesi minevikus on midagi, mis ei lase tal uuesti armuda ning suhet alustada. Kas ta tahab ja suudab sellest üle saada? 

 "What do you think would make a man never want to experience love again?" (---)"I suppose if a man lived through the ugliest side of love, he might never want to experience it again." (lk. 226)

"Ugly Love" meenutas mulle mingit varianti halli varjunditest, vaid selle erinevusega, et tüdruk läks suhtesse oluliselt teadlikuma ja kogenuma. See on nüüd teine Colleen Hooveri raamat, mida ma olen lugenud ja ma ikka ei oska veel tema kui kirjaniku suhtes päris kindlat seisukohta võtta. Meelelahutuseks on ta raamatud ideaalsed, sest ta kirjutab kaasahaaravalt ning raamatuid on raske käest ära panna, kuid lõpud mulle ikkagi ei meeldi. Ma eelistan tugevamaid naispeategelasi, kuid senini pole ma neid ta raamatuist leidnud.

"It's the beautiful moments like these that make up for the ugly love"(lk. 322)

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Zurück ins Leben geliebt "

Goodreadsi hinnang: 4/5 (tegelikult u. 3.75/5)

12 mai 2016

J.R. Ward "The Beast" (Black Dagger Brotherhood XIV)

Tegemist on sarja 14. raamatuga ja Barnes & Noble kodulehel kirjutatakse  tutvutuseks järgmist:

"For Rhage, the Brother with the biggest appetites, but also the biggest heart, life was supposed to be perfect—or at the very least, perfectly enjoyable. Mary, his beloved shellan, is by his side and his King and his brothers are thriving. But Rhage can’t understand—or control—the panic and insecurity that plague him…
And that terrifies him—as well as distances him from his mate. After suffering mortal injury in battle, Rhage must reassess his priorities—and the answer, when it comes to him, rocks his world...and Mary’s. But Mary is on a journey of her own, one that will either bring them closer together or cause a split that neither will recover from..."

Ma hakkasin nimetatud sarja lugema kaheksa aastat tagasi ja esimesed raamatud meeldisid väga. Kuid samm-sammult ei keskendunud raamatud enam vaid kahe peategelase armastusloole ning uute tegelaste lisandumisega läks lugu aina segasemaks. Eelmist raamatut ma enam ei lugenud ja "The Beasti" võtsin kätte vaid seepärast, et tahtsin teada, kuidas mu ühe lemmikpaari Rhage ja Mary lugu edasi läheb.
Nojah, mingil moel oli see nagu ajarännak minevikku, kuid muus osas... Mäletan kuskilt, et kui telesarjades peategelased lõpuks üksteist leiavad ning lapsi saama hakkavad, siis tähendab see sarja lõppu. Kahjuks on see ilmselt ka raamatute puhul tõsi. Kuigi pere loomine ja lapsed on elu loomulik osa, siis mitte seda tüüpi armastusromaanides. Olgem ausad, neist otsin ma midagi muud, kui keerukad rasedused ja lapsega koos jäätise söömine. 
Teatasin Instagrammis suure häälega, et olen sarja lugemisega valmis, kuid siis selgus, et Rhage-Mary-Bitty lugu läheb veel edasi, nii et küllap loen siis ka veel tolle raamatu läbi.
 
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3/5 


Astrid Lindgren "The Brothers Lionheart"

"Jonathan knew that I was soon going to die. I think everyone knew except me. They knew at school too, because I was away most of the time, coughing, and always being ill. (---).
I was sad, of course, and terribly afraid, and I didn't want mother to see that. But I talked to Jonathan about it, when he came home.
"Did you know that I'm going to die?" I said, and I wept. 
Jonathan thought for a moment. Perhaps he didn't really want to answer, but in the end he said:
"Yes, I know."
Then I cried even more.
"How can things be so terrible, " I asked. "How can things be so terrible that some people have to die, when they're not even ten years old?"
"You know, Rusky, I don't think it's that terrible, said Jonathan. "I think you'll have a marvelous time.
"Marvelous," I said. "Is it marvelous to lie under the ground and be dead?"
"Oh," said Jonathan. "It's only your shell that lies there, you know? You yourself fly away somewhere quite different."
"Where?" I asked, because I could hardly believe him.
"To Nangiyala," he said.
"Nangiyala?" I said. "Where's that?"
Then Jonathan said that he wasn't quite certain about that, but it was somewhere on the other side of the stars. And he began to tell me about Nangiyala, so that one almost felt like flying there at once.
"It's still in the days of camp fires and sagas there," he said, "and you'll like that". (lk. 1-2)
  
Väike Karl (ehk Korp) Lõvi on väga haige ja teab, et sureb varsti. Karli vanem vend Joonatan jutustab talle müstilisest tähtetagusest maast Nangijaalast, kuhu nad peale surma lähevad. See lohutab väikevenda ning aitab tal paratamatusega leppida. Ootamatult on majas tulekahju ning Joonatan hukkub Karli päästes. Vennad kohtuvad Nangijaalas, Kirsiorus, kus on olemas kõik, millest Korp vaid unistada on osanud. Kahjuks pole elu kõrvalasuvas Kibuvitsaorus sama ilus, sest seal valitseb kuri Tengil, kes kurja lohe Katla abiga inimesi orjastab. Kirsioru elanikud tahavad kurja valitsejat peatada ning ka väike Korp on sunnitud oma hirmust võitu saama ning oma osa andma. 
Raamat ilmus Rootsis 1973. aastal ning illustraatori Ilon Wiklandi sõnul tekitas see suure arutelu:

"Minu meelest võis see olla esimene kord, kui Rootsi lastele kirjutati nii avameelselt ja omapäraselt surmast. Pärast raamatu ilmumist arutati väga palju, kas lastele üldse peab surmast kirjutama ja kuidas seda tuleks teha. Mina arvan, et lastele peab ka surmast kirjutama ja rääkima ja joonistama.
Seda raamatut lugesid kindlasti ka väga haiged lapsed ja nad ehk võitsid oma hirmu surma ees. Ja mitte ainult väga haiged lapsed. igasugused hirmud on lapse elus küllalt loomulikud nähtused. Head raamatud aitavad hirmust üle saada. Hirmust tulebki üle saada." (lk. 138)

Ajad muutuvad ja sellega koos ka lasteraamatud. Tänapäeval kirjutatakse palju igasugu koonduslaagrite ning vähiga võitlemise lasteraamatuid, kuid ükski neist ei ole mu meelest sel tasemel, kui Astrid Lindgreni oma. Tema rõhuasetus on teine - ta ei keskendu haigusele või kannatustele, vaid sellele, mis tuleb pärast seda. "Vennad Lõvisüdamed" annab lootust, et on olemas maailm, kus kõik need raskused ja valu puuduvad ning seda on lootust vaja. Väike laps ei pruugi mõista "taeva" tähendust kristlikus mõttes, kuid ta saab aru, kui talle rääkida kohast, kus ta on terve ja õnnelik ning saab teha just seda, millest ta kogu aeg unistanud on. 
Kuigi raamatu algus toob mulle iga kord pisarad silma, loen seda ikka uuesti. See on lastekirjanduse klassika ja soovitan!

eesti keeles: "Vennad Lõvisüdamed"
saksa keeles: "Die Brüder Löwenherz"

Goodreadsi hinnag: 5/5