27 märts 2017

George R.R. Martin "Tants lohedega" (Jää ja tule laul V osa 1. raamat)

Sarja viienda raamatu kohta on arvamust kirjutada päris keeruline - kui palju sisu avaldada, nii et see kellegi lugemiselamust ei rikuks? Mulle endale ei meeldi liiga palju ette teada, tahan ise avastada. Siiski kopeerin siia Goodreadsis üleval oleva sisututvustuse, mis annab küll toimuvast aimu, kuid on samas ka piisavalt hägune.
 
Pärast suurt lahingut ripub Seitsme Kuningriigi tulevik juuksekarva otsas. Olukorda pingestavad aina uued ohud kõigist suundadest. Idas valitseb Daenerys Targaryen, Targaryenite Koja viimane järeltulija, oma kolme lohega linna üle, mis on rajatud tolmule ja laipadele. Tal on tuhandeid vaenlasi, ent on ka neid, kes on otsustanud temaga liituda. Sealhulgas need, kellel on kuninganna leidmiseks oma varjatud põhjused. Ka Tyrion Lannister, kelle pea eest on Westeroses suur hulk raha välja käidud, suundub Daeneryse juurde. Tema värsked liitlased sellel rännakul ei pruugi küll olla need, kellena nad näida püüavad, kuid nende lojaalsus kuulub sellele, kelle võimuses on teha lõpp Daeneryse nõudele tõusta Raudtroonile. Põhja pool kõrgub jääst ja kivist ehitatud mammutmüür, mis on niisama tugev kui selle kaitsjad. Just seal seisab Jon Snow, Öise Vahtkonna 998. ülempealik, vastamisi oma kõige võimsamate vaenlastega. Neid leidub nii vahtkonna sees kui ka müüri taga, jäiste olendite maal. Kõikjal üle maa süttivad tulised konfliktid. Liitlasi reedetakse ja suurel hulgal lindpriidel ja preestritel, sõdalastel ja soenditel, aadlikel ja orjadel tuleb silmitsi seista pealtnäha ületamatute takistustega. Mõned neist äparduvad, teised aga võidavad. Taoline rahutu aeg, mil saatus põimub poliitikaga, viib paratamatult välja aegade suurima tantsuni.

Minu jaoks oli "Tants lohedega" üllatus. Pärast eelmise raamatu lõppu ootasin, et lugu läheb järgmises osas tavapäraselt edasi, sest ma tahtsin teada, mis Cerseist edasi sai, kuid selle asemel lennutati mind uuesti juba eelnevas raamatus kirjeldatud sündmuste algusesse. Olin segaduses, kuid siis taipasin internetist lugeda, et tegemist ongi nn. parallelraamatutega, st nüüd loeme samadest sündmustest teiste osaliste silmade läbi. Ideaalis võiksiki neid kõrvuti ja vaheldumisi lugeda.
Mis ma oskan öelda, George R.R. Martin oma tuntud headuses, kuid kahjuks pean tõdema, et sarjas pole enam alles ühtegi tegelast, kes mulle tõesti meeldiks, eelnevalt sümpaatsed on neutraalseks või vastumeelseks muutnud. Natuke raske on lugeda, kui pole kedagi, kelle saatusele väga kaasa elad.
Kui ma ei eksi, siis on autor plaaninud seitsmeosalise sarja, kuid ma tõesti loodan, et kui kuues raamat kunagi ilmub, siis on selles rohkem tegevust ja vähem kirjeldusi, sest praeguse seisuga näivad neljas ja viies olevad pigem ruumi-, st sarjatäiteks kirjutatud.
"Jää ja tule laulu" sarja fännidele pole seda raamatut soovitada vajagi, oli see ju kannatamatult oodatud tõlge, kes aga pole nende raamatutega tuttavad, alustavad ju niikuinii algusest.  
Lõpetuseks tahan kiita ka tõlkijaid ja kujundajat, kes on suurepärast tööd teinud.

pealkiri: "Tants lohedega". (Jää ja tule laul V osa 1. raamat)  
autor: Martin, George, R.R.
keel: eesti
tõlkijad:  
kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 552
ilmumisaasta: 2016 (esmatrükk 2011)
ISBN-13:
9789985338773 

inglise keeles: "
A Dance with Dragons"
saksa keeles: "Der Sohn des Greifen"

Goodreadsi hinnag: 4/5  

Suur tänu kirjastusele Varrak raamatu eest!

22 märts 2017

Elif Shafak "The Architect's Apprentice"

16. sajandi Istanbul. Salaja laevale hiilinud orb Jahanist saab kapteni käsul valge elevandipoja Chota talitaja. Kui elevant viiakse paleesse sultanile kingituseks, läheb Jahan kaasa ning sukeldub lossi ohtlikusse maailma.
See ongi Jahani elulooraamat, mis lugeja endaga kaasa haarab  - me jälgime poisi mehekskasvamist, õhkame armastusest imeilusa printsessi Mihrimahi vastu, ehitame koos arhitekt Sinaniga imeilusaid maju ning elame kaasa Jahani ja Chota vahelisele sõprusele.
Autor on olnud mu huviorbiidis juba pikemat aega, kuid lugenud polnud ma temalt veel midagi. Kuna ma olen parasjagu ajalooliste romaanide lainel, siis otsustasin esimeseks valida just "The Architect's Apprentice-i".
Esimeste lehekülgede järel arvasin, et see raamat pole üldse minu jaoks, lugu ei läinud kuidagi käima,  kuid siis oli juba väga raske käest ära panna.  See on hoopis teise hõnguse ja vaimuga raamat, kui ma hiljuti lugenud olen, natuke 1001-öö- muinasjutuline. Sisu on raske kirjeldada, aga mulle väga meeldis. Loen selle kirjaniku raamatuid kindlasti veel, juba praegu on mitu tükki riiulil oma järge ootamas. 

pealkiri: "The Architect's Apprentice"
autor: Shafak, Elif
keel: inglise
kirjastus: Penguin
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 464
ilmumisaasta: 2015 (esmatrükk 2013)
ISBN-10: 0241970946
ISBN-13: 9780241970942

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Der Architekt des Sultans"

Goodreadsi hinnag: 5/5

Kerstin Gier "Die Mütter-Mafia" (Mütter-Mafia I)

Emaks olemise kohta on kõigil oma arvamus ja arusaam ning kui üldiselt on enamikel inimestel ühesugune (või vähemalt sarnane) nägemus, siis tuleb mõnikord kokku puutuda selliste emmedega, kes lähevad asjades äärmustesse ning oma lapse suhtes kohe eriliste silmaklappidega ringi liiguvad. Just selliste naiste üle Kerstin Gier nalja teebki - emad, kes oma nelja-aastaseid üleliia arendada püüavad (erinevad keele- ja muusikatunnid jne.), iga oma liigutuse kohta mõnele teadusartiklile viidata oskavad ning ka pesuehtsad ninnu-nännutavad kanaemmed. Antud raamatus on nad koondatud eliitsesse "Emmede ühingusse", mis oma osalejaliikmeid ülihoolikalt valib. Kõik oleks ilus, kui need naised poleks silmakirjalikud ja õelad snoobid. 
Constanze abikaasa Lorenz teatab täiesti ootamatult, et tahab lahutust ning 14 aastat kestnud abielu ongi päeva pealt läbi. Naisel pole oma sissetulekut ja nüüd ka elukohta ja nii ei jäägi tal muud üle kui koos oma kahe lapsega (teismelise Nelly ning väikse Juliusega) surnud ämma majja kolida. Pärast lahutust tundub talle, et vajab emaks olemise osas toetust ning plaanib "Emmede ühinguga" liituda, kuid mõistab kiiresti, et ta enda uued sõbrad on hoopis asjalikumad ning emade maffia ongi sündinud. 
Kuigi oli detaile, mis mind natuke häirisid, näiteks see, et Constanze ainuke rahahankimise plaan oli suuremat elatusraha nõuda ning lõpuks ei saanud ma enam aru, kas ta ongi nii naiivne (loe loll) või mängib seda, pole ma juba tükil ajal midagi naljakat lugenud. Tegemist on triloogia esimese osaga ja kuigi olen kuulnud, et järgnevad raamatud pole enam sama hea, tahan kindlasti edasi lugeda, sest lugu jäi poolikuks. 

pealkiri: "Die Mütter-Mafia"
autor: Gier, Kerstin
keel: saksa
kirjastus: Lübbe
formaat:
pehmekaaneline
lehekülgede arv: 320
ilmumisaasta: 2014 (esmatrükk 2005)
ISBN-10:
3404170318 
ISBN-13: 9783404170319
 
eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

18 märts 2017

Mia Yun "House of the Winds"

"The names and stories we found in history books that taught us about Korea's thousand tumultuous years were mostly those of men. The stories of Korean women - those who died anonymously, those who paid with their lives each time a disaster struck, a tragedy occurred, an invasion intruded upon the land - where not there. We heard their stories from women. They told us how women were violated and scarred repeatedly by the hostile outsiders and later even by men who came in friendly masks. As we listened, Korea seemed to become a bloodied Eden full of the voiceless souls of women." (lk.172)

Raamatus kirjeldatud sündmused algavad 1960. aastate Koreas. Selleks ajaks oli inimestel juba selja taga 1910-1945 kestnud Jaapani okupatsioon ja 1950-1953 toimunud Põhja- ning Lõuna-Korea vaheline sõda. Peategelaseks on väike tüdruk, kelle kujunemist jälgime me lapsepõlvest täiskasvanueani. 
"House of the Winds" on omamoodi lühijuttude kogumik, milles erinevad naised oma lugu rääkida saavad, enamasti meenutavad nad sõja- ja näljaaastaid, üleelatud kaotusi ning raskusi. Meestegelased on kas eemalviibivad või ebaolulised, isegi peategelase isa on õnneotsija ja unistaja, kelle äriplaanid enamasti vettvedama läksid, kuid naised on tugevad.
See on lehekülgede arvu poolest väike, aga sisult väga "suur" raamat. Aeglaselt kulgev, kuid hästi tiheda tekstiga, milles iga sõna näib olevat väga hoolikalt valitud ning  kiiresti lugedes läheks osa ilust ja sisust kindlasti kaduma. Siinkohal mõtleb mõni mu postituse lugeja, et mis tähendab, et "sõnad on hoolikalt valitud", kas pole see siis iga raamatu puhul nii? Kuid ei ole ju, on neid, mis on nii meelelahutuslikud, et lasevad end kiiresti neelata. Mia Yuni raamat on aeglaselt lugemise raamat, mis mulle väga meeldis.

pealkiri: "House of Winds"
autor: Yun, Mia
keel: inglise
kirjastus: Penguin Books
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 240
ilmumisaasta: 2000 (esmatrükk 1998)
ISBN-10:
0140291946
ISBN-13: 9780140291940
 
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Jennifer Ryan "The Chilbury Ladies' Choir"

Jennifer Ryani raamatu sündmused leiavad aset 1940. aasta Inglismaal, mil Euroopas toimus Teine maailmasõda. Kõik Chilbury külakese segakoori mehed on sõjaväkke kutsutud, kuid vikaari vastususeisule vaatamata, otsustavad naised kooskäimist ja laulmist jätkata, sest laul teeb meele rõõmsaks ja nii masendaval ajal on seda vaja. Kuigi taustal toimub sõda, ei ole Chilbury's skandaalidest puudust - on nii keelatud ja õnnetut armastust, kui valesid ja sahkerdamisi.  Jutustajaid on mitu, mõned esitavad oma seisukoha päeviku-, teised kirjavormis. 
Kiire lugemine, kuid olin raamatu hindamisega siiski päris hädas. Järelemõeldes ei suutnud ma sellele Goodreadsis anda rohkem kui kolm punkti. Madala hinde põhjuseid on mitu. Esiteks, pole sündmustikus ja tegelastes mitte midagi uut, olen seda kõike juba mingis versioonis kuskilt enne lugenud. Teiseks, mul puudus igasugune üllatusmoment, juba algusest peale oli üsna täpselt selge, millega see kõik lõppeb. Kolmandaks, kui väike juudi tüdruk välja arvata, siis polnud tegelaste seas polnud mitte ühtegi, kes mulle tõepoolest meeldinud oleks. 
Kirjutan seda postitust nüüd umbes nädal päras raamatu lõpetamist ja fakt, et ma ei mäletagi enam tegelaste nimesid ning see ei lähe mulle kordagi, näitab kui keskpärane lugu see oli. Usun siiski, et antud juhul on asi hindajas, kui ma poleks varem nii palju samal ajaperioodil toimuvaid raamatuid lugenud, siis vaataksin arvatavasti hoopis teise pilguga ning arvaksin, et tegemist on millegi ülihea ja erilisega.  Autori kirjutamisstiil meeldis mulle küll ja kui temalt veel midagi ilmub, siis loeksin meelsasti.
Kui aga olete selle raamatu läbi lugenud ja teile meeldis, siis soovitaksin ka neid kahte, mis on stiililt ja sisult väga sarnased:

pealkiri: " "The Chilbury Ladies' Choir" "
autor: Ryan, Jennifer
keel: inglise
kirjastus: Crown Publishing Group
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 384
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10: 1101906758
ISBN-13: 9781101906750

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5

08 märts 2017

George R.R. Martin "A Feast for Crows" (Song of Ice and Fire IV)

Seitse Kuningriiki on jätkuvalt segaduste haardes. Suur sõda on küll vaibunud, kuid rahust on asi kaugel. Asevalitsejaks saanud kuninganna Cersei punub intriige oma võimu kindlustamiseks, samal ajal aga küpseb Dorne’is vandenõu, mille sihiks on tõsta Raudtroonile tema tütar Myrcella. Raudsaarlased kogunevad kärajatele, et valida hukkunud Baloni asemel endale uus kuningas või – esimest korda läbi aegade – kuninganna. Brienne otsib Jaime ülesandel mööda rahutut maad taga Sansat, kes aga varjab ennast Kotkapesas võõra nime all koos Pisinäpuga, keda Oru ülikud valmistuvad võimult kukutama. Sansa õde Arya on aga jõudnud Braavosesse ja leidnud seal varjupaiga Surma Kojas, korrates endiselt oma kättemaksupalvet ja lisades sellele lõppu valar morghulis…

Tempoka ja verise kolmanda osa järel, oli "A Feast for Crows" tegelikult paras pettumus - tegelasi  tuli muudkui juurde ning suurema osa ajast ei toimunud midagi, lihtsalt arutleti ja vaieldi igasugu asjade üle ning kui lõpuks läks huvitavaks, siis sai raamat otsa. Ja mitu korda saab ühte raamatusse kirjutada lauset (või selle variantsioone): "I am searching for my sister, a highborn girl with blue eyes and auburn hair"? Ilmselgelt mitmeid-mitmeid kordi. Kui muidu on sarja puhul olnud nii, et mõni tegelane lihtsalt ei meeldi, siis esimest korda juhtus see, et üks käis mulle lihtsalt närvidele - Brienne oli oma Jaime järele õhkamise ning otsingutega lihtsalt tüütu.
...aga muidu ikka jätkuvalt hea.
 
pealkiri: "A Feast of Crows"
autor: Martin, George, R.R.
keel: inglise
kirjastus: Bantam Books
formaat: taskuformaadis pehmekaaneline
lehekülgede arv: 1061
ilmumisaasta: 2011
ISBN-10: 055358202X
ISBN-13: 9780553582024

eesti keeles: "Varaste pidusöök I-II"
saksa keeles: "Die Buchspringer"

Goodreadsi hinnag: 4/5

George R.R. Martin "A Storm of Swords (Song of Ice and Fire III)

Elujäänud Starki järeltulijad on laiali paisatud. Robb juhib Põhjas mässu, Arya õpib sõjatsoonis ellujäämise kunsti, Sansa vaatab kõrvalt õukonnaintriige, Bran kaldub võlukunsti poole, Jon peab valvet jäävallil ning Daenerys ehitab mujal omaenda impeeriumi.

Oluliselt verisem kui eelmised kaks raamatut. Lõpuks tekkis tunne, et ühtegi peategelast ei jäägi enam järele...

pealkiri: "A Storm of Swords"
autor: Martin, George, R.R.
keel: inglise
kirjastus:
Bantam Spectra
formaat: taskuformaadis pehmekaaneline
lehekülgede arv: 1128
ilmumisaasta: 2005
ISBN-10:
055357342x 

eesti keeles: "Mõõkade maru I-II"
saksa keeles: "Sturm der Schwerter"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Brunonia Barry "The Lace Reader" (I)

Mäletan täpselt, et ostsin selle raamatu kunagi ühelt kasutatud raamatute müügilt ainuüksi pealkirja pärast. Kuidagi jäi see mul aga alati lugemata ning plaanisin isegi välja sorteerida, kuid hiljuti juhtusin poes nägema väga ilusa kaanekujundusega raamatut, mis koheselt pilku haaras. Selgus, et tegemist on käesoleva raamatu järjega, nii tulingi koju, võtsin "The Lace Reader-i" kätte ja ei suutnud enam ära panna. Järg ootab samuti lugemist.
Sisu kohta nii palju, et Towner Whitney tuleb pärast oma tädi Eva surma kodulinna Salemisse (sellesse, kus kunagi nõidu põletati) tagasi ning peab oma mineviku ja veidra perekonnaga lõpuks ometi silmitsi seisma. Raamatu pealkiri viitab pitsilt tuleviku lugejale. 
See on ühteaegu väga kütkestav ja segane raamat, autor veab lugejat läbi terve loo ninapidi ning tegelikult võiks seda nüüd tõde teades ka uuesti üle lugeda, just selle mõttega, et kui palju läbi raamatu vihjed antakse, aga ma arvatavasti ei viitsi. Goodreadsis on see ka madalaid hindeid saanud ning saan aru küll, kuidas see nii juhtunud on. "The Lace Reader-i" puhul tuleb tõesti nendest segastest lõikudest lihtsalt mööda vaadata. See pole 100% täpne võrdlus, aga mulle meenutas see kõige enam Pat Conroy "Tõusude ja mõõnade printsi" (mis on väga hea raamat, juhul kui te pole veel lugenud).
Päris soovitada ei julge, sest see on selline raamat, mis kas väga meeldib või üldse mitte. Lugege natuke algust ja vaadake, kuidas teile istub.
 
pealkiri: "The Lace Reader"
autor: Barry, Brunonia
keel: inglise
kirjastus: 
William Morrow Paperbacks
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 390
ilmumisaasta: 2009 (esmatrükk 2006)
ISBN-10:
0061624772
ISBN-13: 9780061624773
 
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die Mondschwimmerin"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Neil Gaiman "Neverwhere"

Richard Mayhew saabub Šotimaalt Londonisse ja asub tööle investeerimispanka. Näib, et kõik läheb kenasti, tal on hea töö ja kaunis kihlatu ja ta on oma eluga rahul. Ühel päeval, kui ta koos oma kihlatu Jessicaga restorani kiirustab, variseb nende ees kõnniteel kokku kummaline verine tüdruk. Richard ei suuda tüdrukut sinnapaika jätta, vaid viib ta koju, sest haiglasse palub tüdruk ennast mitte viia. Ja siis järsku on kõik muutunud. Richard satub tavapärase ja tuttava Londoni asemel selle all olevasse veidrasse maailma, kus tegutsevad rotirääkijad ja kus päästetud tüdrukut jahivad verejanulised mõrtsukad, siinses maailmas kehtivad omad reeglid ja tagasipääs endisesse ellu võib osutuda võimatuks. 

Tegelikult olin ma "Neverwhere" oma riiulisse ostnud juba aastaid tagasi, miks ja kelle soovituse peale, on juba ammu ununenud. Kui Varrak hiljuti eestikeelse "Eikusagi" välja andis, siis hakati seda loomulikult ka palju lugema ning arvustama, nii otsisin minagi oma ammuunustatud raamatu riiulilt välja ja ... sain aru küll, miks see mul läbilugemata seisma oli jäänud. Algus oli aeglane ja ka natuke segane, kuid kui lugu juba jooksma hakkas, siis oli tõesti raske raamatut käest ära panna. Lugesin seda külmas ja tühjas korteris ning tundsin end igati loos sees olevat. 
Ei saa otseselt öelda nagu oleks Gaiman mingi ülierilise maailma suutnud luua, kõik oleks just nagu vana hea ja tuttav (vähemalt 2017. aastal loetuna, 1996. aastal, mil raamat esmakordselt ilmus, võis see muidugi teisiti olla), kuid omapärase nurga alt kirjutataud ja seega ka väga nauditav. Tõsi, lõpp oli ettearvatav, kuid nagu uudised räägivad, kirjutab autor järge ning seda on põnev oodata. 
Soovitan.

pealkiri: "Neverwhere"
autor: Gaiman, Neil
keel: inglise
kirjastus: Avon
formaat: taskuformaadis pehmekaaneline,
lehekülgede arv: 370
ilmumisaasta: 1998 (esmatrükk 1996)
ISBN-10:
0380789019
ISBN-13: 9780380789016
 
eesti keeles: "Eikusagi"
saksa keeles: "Niemalsland"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Virginia Boecker "The Witch Hunter" (I)

"The Witch Hunter-i" sündmused leiavad aset (alternatiivsel) 16. sajandil, mil võlukunst on keelatud ja nõidu-võlureid ootab tabamise korral tulesurm. Raamatu peategelane Elizabeth ongi nõiakütt, kelle tööks on maagia kasutamises kahtlustatavaid püüda ning kohtusse toimetada. Ootamatult süüdistatakse teda ennast samuti nõiduses ning ta määratakse surma. Saatuse irooniana päästavad Elizabethi just need nõiad, keda ta enne jahtinud oli.
Teoreetiliselt on tegemist ajaloolise noorsooraamatuga, kuid tegelaste dialoogide ja käitumise põhjal võiks see kõik toimuda ka tänapäeval. Muuhulgas kasutasid tegelased sõnu "seller" ja "kurk", mis minu esialgse arvamuse puhul küll tol ajal kasutusel polnud, kuid eksisin (vaatasin wikist järele).
Minu hinnangul oli see ettearvatava sisuga, kuid siiski päris hea raamat. Jah, tean küll, et Goodreadsis on hinnanguid, milles minnakse tegelaste analüüsis süvitsi ning selle tulemusena on lõpppunktisumma madal, kuid tõesti, noorteraamatu puhul, millest ma otsin ma vaid kerget meelelahutust, ei viitsi ma seda teha. Ilmunud on ka järg, sest tegemist on kaheosalise sarjaga, kuid seda ei pea mu arvates tingimata lugema. Antud lõpp oli päris ammendav.

pealkiri: "The Witch Hunter"
autor: Boecker, Virginia
 keel: inglise
kirjastus: Little, Brown Books for Young Readers
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv:362
ilmumisaasta: 2015
ISBN-10: 031632700X
ISBN-13: 9780316327008

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Witch Hunter"

Goodreadsi hinnag: 3/5