Susanne Lieder "Astrid Lindgren"

 

Raamat algab sellega, et Astrid toob poja Lasse enda juurde Stockholmi elama. Järk-järgult tuleb välja, et pärast rasedaks jäämist, põgenes noor Astrid kodukülast Stockholmi. Ta  sünnitas Taanis (seal oli haigla, mis ei nõudnud lapse isa kohta infot) ning andis oma poja kasuperesse. 

Astrid külastas Lasset nii tihti kui võimalik ning kui poeg on kolmene, siis võttis  enda juurde elama, sest kasuema tervis polnud enam hea. Vallasemana pole kerge, sest Astrid peab tööl käima ja hoidjat on raske leida, kuid lõpuks on vanavanemad nõus aitama ja võtavad Lasse aastaks enda juurde elama. Poiss on maal väga õnnelik.

Astrid abiellub oma ülemuse Sture Lindgreniga, kes Lasse ametlikult lapsendab ning perre sünnib ka tütar Karin. Pipi Pikksukka eest olemegi tänu võlgu just Karinile, kes haigena, emal sellest väikesest võrukaelast jutustada palus. Hiljem pani Lindgren lood paberile ning nii sai alguse ta kirjanikukarjäär.

Raamat lõppeb Karini abiellumise ning kodust lahkumisega. 

Astrid Lindgren on mu silmis erandlik kirjanik, kes suutis näha laste hinge ja südamesse. Ta teostel on mu mälestustes soe koht, nii et seda raamatut nähes, tahtsin kindlasti lugeda. Susanne Liederi teos on biograafia sugemetega ilukirjanduslik teos. Mulle meeldis, kuidas autor püüdis luua seoseid, kust üks või teine Lindgreni teose võis alguse saada. 

Kuigi Astridi eraelu oli mõnikord kõike muud kui ilus ja helge, oli väga mõnus lugeda, sest lõpuks ei jäänud need kõlama mitte raskused, vaid õnnetunne. Võibolla oleks Astrid Lindgren lõpuks nii kui nii oma tee kirjanikuametini leidnud, aga mul on nii hea meel, et ta tookord jala välja väänas ja igavusest Pipi loo paberile pani, sest sellest sai ju kõik alguse. Loodan, et see raamat tõlgitakse ka eesti keelde, sest lugejaid leiduks kindlasti.

pealkiri: "Astrid Lindgren"

autor: Lieder, Susanne

kirjastus: Aufbau Taschenbuch
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 361

ilmumisaasta: 2022
ISBN-10: 3746640024

ISBN-13: 9783746640020

inglise keeles: pole ilmunud
eesti keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Dörthe Binkert "Vergiss kein einziges Wort"

Raamatu sündmused algavad 1921. aastal Gleiwitzi linnas (praegune Gliwice, enne Teist maailmasõda oli linn Saksamaa aladel, pärast sõda jäi Poolale). Loo keskmes on sakslastest Strebelite perekond, kus on kokku viis last: Konrad, Heinrich, Ida, Hedel, Klara, Luise (sünnib raamatu alguses). Me jälgime Strebelite elu sõjaeelsetest aastatest tänapäevani välja. 

Vanim poeg Konrad abiellub poolatar Paulinaga ja see tekitab peres suurt tüli, sest kuigi naabrid, ei saa poolakad ja sakslased omavahel läbi. Peresiseselt tekib kõige suurem lahkheli noorema venna Heinrichiga, kes on juba varakult oma vaadete poolest natsipartei pooldaja.

Heinrich on pere must lammas ja tema iseloomu arvestades pole üllatav, et temast saab natside võimu ajal kõrge ametnik. Ta naine Helga on samuti väga tõsiusklik parteiliige. Sõja lõppedes on Heinrich väga kiire natsitaagast loobuma ja paneb lääne poole ajama.

"Ilus" Ida unistab oma õmblusateljee avamisest, ta viib selle unistuse ka täide ja on kuni sõjani väga edukas. Tal on juuditarist armastatu Ruth, kes sõja puhkedes Saksamaalt Hollandisse põgeneb. Seal Ruthi jäljed katkevad ja ta saatust võib vaid oletada.

Klara töötab koos Idaga õmblussalongis, sõja alguses ta abiellub ja mees läheb kohe rindele. Abikaasa hukkub, Klara läheb vanematekoju tagasi ja hakkab lesestunud isa eest hoolitsema. Klara on ainuke, kes kõigele vaatamata ei tahtnud oma kodust loobuda, kuid lõpuks lahkuma sunnitakse.

Hedelist saab meditsiiniõde ja kahjuks pole tal armastuses õnne. See, keda tema tahab on alati juba abielus. 

Luise on pere pesamuna. Vanemad on tema sünni ajaks juba eakamad ja nii sõbruneb ta vennanaise Paulinaga, kes on talle vanuse poolest rohkem emaks sobiv. Teismeline Luise läheb koos Konradi perega Poola pulma, kohtab seal oma elu armastust ning jääb sellest üheöösuhtest rasedaks. Konservatiivne isa viskab ta kodust välja ja edaspidi peab Luise sõprade abiga ise hakkama saama. Ta jääb elu lõpuni üksikuks.

Kõrvaltegelased, sõbranna Magda, Strebelite naabrinaine Agnes ning Marie, kes Luise enda juurde elama võtab, on sama värvikad ja olulised kui Strebelite pereliikmed. 

Ajalooline osa oli väga uudne ja huvitav, sest Saksa-Poola suhtetest ja pärastisest maadejagamisest olin küll kuulnud, aga mitte lugenud. Mu mehe sakslannast vanaema elas enne Teist maailmasõda Breslaus ja läks juba sõja ajal Saksamaale tagasi. Seegi linn jäi pärast sõda Poolale.

Raamat ei saanud minu käest täispunkte ja üldse mitte kvaliteedi pärast. Oleksin lihtsalt tahtnud mõne tegelase saatusest rohkem teada, kui oled neile terve raamatu kaasa elanud, siis tundub lõpplahendus stiilis "elab x linnas" natuke vähe. Sõjaraamatud pole praegu vast kõige sobivam lugemine, aga kui see kõrvale jätta, siis julgen soovitada küll.

pealkiri: "Vergiss kein einziges Wort"

autor:  Binkert, Dörthe

kirjastus: dtv Verlagsgesellschaft
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 672

ilmumisaasta: 2020
ISBN-10: 342326280X

ISBN-13: 9783423262804

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5

J.R. Moehringer "Tender Bar"

Tegemist on autobiograafiaga. J. R. Moehringer kasvas üles New Yorgi osariigis lähedal Manhassetis ning Arizonas. Ta ema oli üksikvanem, isa töötas raadios ja oli pojale tuttav vaid häälena. 

Iga kord kui ema ei suutnud enam rahaliselt hakkama saada, lõpetasid nad vanavanemate juures ja selles räämas ja hooletussejäetud majas sai kokku kirju seltskond. J. R. jaoks oluliseimaks muutub onu Charlie, kes töötas lähedalasuvas baaris Dickensis baarmanina. Charlie (ja teised baaris töötavad mehed) täitsid isast tühjaks jäänud koha.

Moehringer on ülihea jutuvestja, nautisin ta stiili väga, kuid kahjuks ei suutnud ta Yale'i minekust enam huvi hoida. Võibolla oli asi selles, et kui esimene pool oli oma uudsuses huvitav, siis sellest, kuidas madalamast klassist noormees üritab hakkama saada, olen juba palju lugenud. 

pealkiri: "Tender Bar"

autor: Moehringer, J.R. 

kirjastus: S. Fischer
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 459

ilmumisaasta: 2009 (esmatrükk 2005)
ISBN-10: 3596176158

ISBN-13: 9783596176151

inglise keeles: "The Tender Bar: A Memoir"
eesti keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5

Ellin Carsta "Das Unrecht der Väter" (Falkenbach Saga I)

Mitmeosalise (hetkel on ilmunud neli osa) perekonnasaaga sündmused algavad 1936. aastal Saksamaal. Loo keskmes on Paul-Friedrich von Falkenbach ja vennad Lehmannid ning nende perekonnad. Need kolm meest on pikaajalised lahutamatud sõbrad, kes sõdisid koos Esimeses maailmasõjas ja pärast seda panid aluse ühisele ärile. Kui Lehmannite pojad on juba perekonnaäris aktiivsed, siis Falkenbachide järeltulijad hoiavad perefirmast eemale. Poeg Gustav tahab hoopis arstiks saada ning tütar Wilhelmine pole üldse veel oma kohta leidnud. 

Ühel päeval seisab ukse taga kolme sõbra sõjaväekaaslase tütar, kes uurib oma isa surma asjaolusid.  Falkenbach ja Lehmannid pole temaga kohtumise üle rõõmsad, vihjatakse et nende minevikus on saladus, mille avalikuks tulemist nad ei taha.

See sobiks hästi ajalooliste romaanidega tutvuda soovijale, sest lugejat ei koormata tohutu hulga ajalooliste faktidega, ega ülipikkade kirjeldustega. Kirjanik keskendub sündmustele, tegelased jäävad pigem mustvalgeteks ning pealiskaudseteks. Kuna on tegemist esimese raamatuga, siis ei saa ükski süžeeliin ka lõplikku lahendust. 

Kui ma tavaliselt eelistan hästi pakse ja põhjalikke ajaloolisi romaane, siis sel korral oli Carsta just sobiv. Ei mingit süviti minekut, ladus ja kerge lugemine. 

pealkiri: "Das Unrecht der Väter"

autor: Carsta, Ellin

kirjastus: Tinte & Feder
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 343

ilmumisaasta: 2020
ISBN-10: 2496702604

ISBN-13: 9782496702606

inglise keeles: pole ilmunud
eesti keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5 

Ines Thorn "Bücherhändlerin"

1941. aasta Frankfurt, Saksamaal. Christa onu Martin peab raamatupoodi. Kui läbiotsimisel avastatakse poest keelatud kirjandust, siis onu vahistatakse ja saadetakse vangilaagrisse. Pood pannakse kinni. 

Pärast sõja lõppu saab Christa, kes on terve oma elu raamatuid ja lugemist armastanud, lõpuks ometi ülikoolis kirjandusõpingutega alustada, kuid pettub, sest õppejõud on naistudengite suhtes väga vaenulik. Martin on laagrist tagasi ja teeb raamatupoe uuesti lahti. Vahepeal on perekonda lisandunud ka endine kotipoiss Heinz, kelle Christa tänava pealt üles korjas. 

Martin käib aegajalt õhtuti väljas, arvatava neiuga kohtumas ja ühel hommikul enam koju ei tule. Ta on jällegi arreteeritud, kuid seekord homoseksuaalsuse ja alaealisele lähenemise eest ning saadetakse vanglasse. Christa võtab poe üle, see töö meeldib talle ning ta hakkab isegi raamatuklubi korraldama. Üks osalejatest on Martini kunagine armastatu Werner.

Kui lastekaitse Martini kohtuotsusest kuuleb, siis tahavad nad Heinzi ära võtta, sest selline kodu pole lapsele kõlblik. Ainuke lahendus poissi enda juures hoida on, et Christa abiellub ja koos abikaasaga lapsendab Heinzi. Kuigi tal on armastatu Jago, pole mees abiellumisega nõus. Ettepaneku teeb hoopis Werner. Nii on Heinzi osas kõik korras, aga kõik ülejäänud on õnnetud.

Abielu on küll Wernerile hea kattevari, aga tegelikult unistab ta Martiniga koos olemisest. Lõpuks leitakse lahendus, et Martin kolib Šveitsi, kus homoseksuaalsus on lubatud ja Werner hakkab kahe riigi vahet sõitma. Frankfurdis on ta eeskujulik Christa abikaasa ja seal saab oma armastatuga koos olla.

Sellise pealkirjaga (eesti keeles "Raamatupoodnik") raamatust ei saa ju mööda minna. See on minu esimene kokkupuude Ines Thorni töödega ja mulle meeldis. Raamat haaras kaasa, läks kiiresti edasi ja oli huvitav. Loo keskmes on Christa ja tema perekond, kuid loeme ka sakslaste sõjaaegsest ja -järgsest elust üldiselt. Ema tegelane jäi mu arvates teenimatult halba valgusesse. Kuna ta sunnib Christat hoopis nn. pruutide kooli minema, et sel moel kiiresti abikaasa leida ning abieluks ette valmistada, siis muutub ta oma suhtumisega negatiivseks kangelaseks.

Mõnest kohast libisesin lihtsalt silmadega üle. Kuna Christa õppis kirjandusteadust, siis on päris palju juttu ka luulest ning selle analüüsist. Luule pole kahjuks minu teema ei eesti ega saksa keeles. 

Lugu ei saanud mu arvates korralikku lõppu, kuid lugesin, et sellele raamatule ilmub 2022. aastal järg ja plaanin seda samuti kindlasti lugeda.  

pealkiri: "Bücherhändlerin"
autor: Thorn, Ines

keel: saksa

kirjastus: Rowohlt Polaris

formaat: pehmekaaneline

lehekülgede arv: 416

ilmumisaasta: 2021

ISBN-13: 9783499005152

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3.5/5

Chris Carter "Der Kruzifix Killer" (Robert Hunter I)

Tühjast majast leitakse noore naise laip, kelle kaelale on lõigatud topeltrist. Rist tuletab detektiiv Robert Hunterile meelde nn. krutsifiksi sarimõrvarit, kellel oli kombeks oma ohvreid just sedasi märgistada. Kuid mõrvar on juba kätte saadud ja hukatudki? Nüüd tuleb Hunteril ja ta uuel partneril Garcial välja selgitada, kas uurijad tegid eelmisel korral suure vea või kopeerib keegi tookordseid mõrvu.
Teoreetiliselt pidanuks see raamat mulle väga meedima, kuid tegelikult ei saanud kuidagi vedama. Kõik vajalik oli olemas - atraktiivne detektiivide paar, verised mõrvad, kuid ikkagi venis. Võibolla oli põhjus vales ajastuses, kuid ühtegi krimka lugemine ei tohiks võtta nädalaid.
Soovitamise koha peal olen ettevaatlik, Goodreadsi põhjal paljudele ju meeldis.

pealkiri: "Der Kruzifix Killer"
autor: Carter, Chris

keel: saksa keel

kirjastus: Ullstein

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 447
ilmumisaasta: 2009

ISBN-10: 3548281095
ISBN-13: 9783548281094
  

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: "The Crucifix Killer"        

Goodreadsi hinnang: 2/5 

Samalt autorilt olen lugenud veel:
Chris Carter "I am Death. Der Todmacher" (Robert Hunter VII)

Linda Goodnight "Das Flüstern der Magnolien" (I)

Linda Goodnighti raamat viib meid Usasse, Tennessee osariiki. Kuus aastat tagasi oli Julia elu ideaalne, ta oli abielus ja väikese poja ema. Ühel päeval laps rööviti ning aja jooksul purunes ka abielu. Nüüd peab Julia koos õega Virsikuaia külalistemaja ja pole kaotanud lootust poega leida.

Eli on just vangist välja saanud ning püüab oma elu järje peale saada.  Enne vangi minekut oli Elil suhe, mis lõppes naise raseduse ning poja sünniga. Kuigi mehel polnud mingit kavatsust isakohustusi täita, pole tal nüüd enam valikut, sest Alexi ema on surnud ja ainuke olemasolev sugulane ei suuda lapse eest hoolitseda. Olukord on meeleheitlik, sest  keegi ei taha kurjategijat tööle võtta. 

Eli satub Julia võõrastemajja, kuhu ta end peavarju ja ülimadala palga eest tööle pakub. Julia aimab, et Elil on must minevik, kuid otsustab riskida, sest kallimat tööjõudu pole tal võimalik palgata.

Paralleelselt Julia-Eli looga jookseb Usa kodusõjaaegne armastuslugu.

Julia ja Eli armumine ei tule üllatusena, kuid teekond sinnani kulgeb üliaeglaselt, kohati lausa teosammul. Harva tuleb ette raamatuid, kus tahaks tegelasi tagant utsitada. Kuid nii mõjub see suhteareng ka ehtsana, sest kui tegeliku elu peale mõelda, siis pole ju loogiline, et need kaks inimest kohe pärast kohtumist voodisse hüppaksid. Mõlemad kõhklevad-kahklevad ja koguvad julgust.
Kui teile meeldib raamatus intiimsuhete kirjeldusi lugeda, siis see raamat pole teile. Autor piirdub vaid mõne üksiku suudlusega ja keskendub emotsiooniaalsele küljele.

Kui aus olla, siis olin lausa üllatunud, kui väga see raamat mind endasse haaras. Hakkasin lugema ja enam käest panna ei suutnud. Loodan, et saan varsti ka triloogia järgmisi osi lugeda, sest mulle tõesti meeldis ning soovitan teilegi. Minu koroonakarantiini tegi see raamat küll oluliselt helgemaks.

pealkiri: "Das Flüstern der Magnolien"
autor: Goodnight, Linda

keel: saksa 

kirjastus: HarperCollins

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 448
ilmumisaasta: 2016 (esmatrükk 2015)

ISBN-10: 3959670311
ISBN-13: 9783959670319
  

eesti keeles: "Mälestuste maja"

inglise keeles: "The Memory House"

Goodreadsi hinnang: 4/5 

Niklas Natt och Dag "1794" (II)

"1794" ülesehitus on identne esimese raamatu (e.k. "Stockholm 1793") omaga. Teos on jagatud neljaks osaks, üks iga aastaaja kohta, mis ei esine traditsioonilises "kevad, suvi, sügis, talv" järjestuses, vaid segamini aetult. Tervikpildi saamiseks tuleb terve raamat läbi lugeda. 

Väikeste mööndustega võib öelda, et peategelasedki ning kurjategija-ohver on samad inimesed. Suhtumine kaasinimestesse pole vahepeal muutunud, suurem osa tegutseb ikka oma ihadest-tahtmistest lähtudes ja vaatab teisi ussikestena, keda võib süümepiinadeta jalge alla talluda. 

Esimene neljandik räägib kurjategija ja ohvri kohtumisest ning seda lugedes olin valmis raamatut käest panema, sest teadsin täpselt, kuidas see asi laheneb. Süžee oli lihtsalt nii ettearvatav. Kuid sundisin end edasi lugema ning järgmistes osades muutusid kolm peategelast ohvrist olulistemaks. 

Olen selle raamatu postituse otsas istunud juba tükk aega, sest kui aus olla, siis ei teagi, mida ma lõppkokkuvõttes arvan. Mu hinnangut mõjutab üks-ühele kattuvus esimese osaga.  On see hea, sest  meil on tegemist sarjaga ja nii on kõik raamatud ühesugused või halb, sest näitab selgelt, et autoril on kindel raam, mida ta lihtsalt uuesti täidab? Ütlen ausalt, et minu jaoks jäi loomingulisusest vajaka. Polnud tunnet, et see on järg, vaid lihtsalt esimese raamatu uuesti kirjutatud variant. Suurim erinevus on, et "1794-s" pole nii palju igasugu sopa ja jälkuse peale rõhutud, see pole "püüan nina kinni hoida ja mitte oksendada" vastik, vaid inimlikke kannatusi ja kaotusi täis, valus lugemine. Kõik hea, millega esimene raamat lõppes, kadus. 

Kui triloogia viimane osa ilmub, siis loen, sest tahan teada, mida kirjanikul meile veel varuks on, kuid "The Wolf and the Watchmani" järgset vaimustust minus enam kahjuks pole.

pealkiri: "1794"
autor: Natt och Dag, Niklas

keel: saksa 

kirjastus: Piper

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 560
ilmumisaasta: 2020

ISBN-13: 9783492061940
  

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 2.5/5

Samalt autorilt olen lugenud veel:
Niklas Natt och Dag "The Wolf and the Watchman"

Romy Hausmann "Liebes Kind"

Neliteist aastat tagasi kadus kahekümne kolme aastane Lena.

"Am ersten Tag verliere ich mein Zeitgefühl, meine Würde und ein Backenzahn. Dafür habe ich jetzt zwei Kinder und eine Katze. Einen Mann habe ich auch." (Hausmann, Romy, "Liebes Kind", 2019, lk. 11)*

Raamatus on kolm jutustajat - röövitud naine, ta tütar ning Lena isa.  Esimestest lehekülgedest peale hakkad puzzletükkide kaupa lõpplahenduse poole liikuma ning  erinevate inimeste vaatenurki lugedes aru, et kõik pole täpselt nii, nagu sulle räägitakse, aga samas pole ka piisavalt palju fakte, et seda ümber lükata. Autori kiituseks peab ütlema, et ta ei vea lugejat teadlikult vales suunas, vaid lihtsalt valib väga hoolikalt, millal mingit infot anda. Oleksin väga üllatunud, kui keegi väidab, et ta teadis juba alguses, mis täpselt lahti on.
Käesolev raamat oli eelmisel aastal saksa edetabelites kindlalt sees ja seepärast olin skeptiline, sest populaarusus ei tähenda ju automaatselt kvaliteeti. Kui suvel Leipzigis raamatupoes käisin, siis juhtusin müüja otsa, kes oskas mulle erinevaid raamatuid laita ja soovitada. Ta kiitis Hausmanni väga ja kuna olin raamatuostu meeleolus, siis ostsin ära.
Mul on väga hea meel, et ta soovitust kuulasin, sest see raamat oli juba esimestest lausetest peale ülipõnev. Idee pole pole ju iseenesest uudne, näiteks meenub kohe raamat "Tuba", milles on samuti juttu röövitud naisest ja ta lapsest, kuid autor suudab lugu esitada nii, et lugedes pole kordagi igav, pigem ei jõua piisavalt kiiresti edasi.
"Dear Child" on varsti ka inglise keeles ilmumas ning kui teil on plaan lugeda, siis soovitan sisututvustuse lugemata jätta. Nad on sinna lisanud lause, mis avaldab sisu natuke liiga palju, ilma on põnevam. Muus osas saab see raamat minu ülisooja soovituse.

pealkiri: "Liebes Kind"

autor: Hausmann, Romy

keel: saksa

kirjastus: dtv verlag

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 432
ilmumisaasta: 2019

ISBN-13: 9783423435611
  

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: "Dear Child" (ilmumas)

Goodreadsi hinnang: 5/5 

*Vabas tõlkes:

"Esimesel päeval kadus mu ajataju, eneseväärikus ning hammas. Selle eest on mul nüüd kaks last ja kass. Mees on mul ka."

Rita Falk "Sauerkrautkoma" (Franz Eberhofer V)

Mis siis vahepeal Niederkaltenkirchenis juhtunud on?
Franz töötab nüüd Münchenis. Ta kuritegude lahendamise protsent oli nii kõrge, et temasugust spetsialisti Niederkaltenkirchenis hoida, olnuks puhas raiskamine. Ega Franz suurt vaimustust üles näita, kuid käsk on käsk. Õhtusöögiks sõidab ta loomulikult ikka koju vanaema juurde, kuid ega sealgi rahu pole, sest Leopold kolis koju tagasi.
Isa auto pagasnikust leitakse laip ning Franzil ongi kohe uus juhtum olemas.

Helisevad pulmakellad, aga keda pole õigel ajal kohal? Loomulikult peigmeest, kes sisse magas ning hilinemisega kirikusse jõuab.
Sari läks nüüd küll jälle põnevamaks, kuid mulle sai selgeks, et Susi ei peaks Franziga abielluma, sest mingit suurt armastust ma nende kahe vahel ei taju.  Politseitöös võib Franz ju nutikas ja edukas olla, aga eraelus on ta küll ikka veel paras tohman, näiteks pole tal kihlusele vaatamata mingi probleem kolleegiga voodisse hüpata.
Igal juhul on mul juba järgmine osa käsil ja vaatame, kuhu see asi edasi liigub.

pealkiri: "Sauerkrautkoma"
autor: Falk, Rita

keel: saksa 

kirjastus: dtvVerlagsgeselschaft

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 272
ilmumisaasta: 2018 (esmatrükk  2012)

ISBN-10: 3423086580
ISBN-13: 9783423086585

  

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3/5 

Samalt autorilt olen veel arvustanud:
Rita Falk "Winterkartoffelknödel" (I)
Rita Falk "Griessnockerlaffäre" (Franz Eberhofer IV)

Rita Falk "Griessnockerlaffäre" (Franz Eberhofer IV)

Mida ühel politseinikul ikka muud teha on, kui võileiba osta-süüa, koeraga jalutada ja õlut juua? Siiski mahub Franzi kiiresse töö- ja igapäevaellu ka vanaema surm ning mõrvasüüdistus.
Kui ma raamatu sisututvustusest lugesin, et üks politseinikest leitakse tapetuna ning mõrvarelvaks on Franzi nuga, siis ootasin mingit suuremat sorti skandaali, kuid unustasin, et tegemist on siiski Rita Falki teose ja väikese kohaga. Lõpuks laheneb asi nii, Franz peab ise oma süütust tõestama ja tegelikku kurjategijat otsima. Loomulikult leiab ka, sest mõnikord on ta päris nutikas.

Tegemist on sarja neljanda osaga ja palju on juba eelmistest tuttav. Lõpptulemus on natuke kolmandat päeva ülessoojendatud supi maitsega, st on küll söödav, aga esimese päeva frikadellid on juba helge mälestus. Minu hinnangut suutis parandada lõpupoole olev stseen, mis oli küll kurb, aga ootamatult tõsine ja südamlik.
(Mitte)soovitama ei hakka. Need, kellele Franzi tegemised korda lähevad, loevad niikunii, teised vaevalt, et just sellest raamatust pihta hakkavad. 

pealkiri: "Griessnockerlaffäre"
autor: Falk, Rita

keel: saksa 

kirjastus: dtv

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 240
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2012)

ISBN-13: 9783423086554
  

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3/5 

Samalt autorilt olen veel arvustanud:
Rita Falk "Winterkartoffelknödel" (I)

Andreas Gruber "Todesmal" (Maarten S. Sneijder V)

Ühel päeval astub politseijaoskonna uksest sisse nunn, kes ütleb kahte asja. Esiteks sooritab ta järgmise nädala jooksul seitse mõrva ning teiseks räägib ta edasi vaid Maarten S. Sneijderiga. Kahjuks pani viimane just ameti maha ja nii saadetakse ta juurde hoopis Sabine Nemez. Loodetakse, et kuna Sabine on Sneijderiga pikalt koos töötanud, siis ehk sobib tema nunnale ka, kuid naine jääb endale kindlaks ning lõpuks ei jäägi ülemustel muud üle, kui Sneijderi hullumeelsete tingimustega nõustuda ning ta tööle tagasi võtta. Algab võidujooks ajaga, sest esimene ohver on juba leitud ning on põhjust uskuda, et nunnal on ka teiste osas tõsi taga.
"Todesmal" on ülesehituselt ebaharilik kriminull, sest mõrvari(te) ja ohvrite isikud on juba päris varakult teada. Seega on hoopis küsimuseks, kas uurijatel õnnestub kuritegude toimumist takistada.
Eelnevatest raamatutest on Gruber mulle tuttav eriti jõhkrate mõrvameetodite väljamõtlemise poolest ning sama kehtib seegi kord. Näiteks, ühest ohvrist kasvab bambus läbi. Kuid sel korral saab jõhkruse auhinna endale hoopis mõrvade motiiv. 1970ndatel olid tolles nunnakloostris asjad organiseeritud nii, et mehed vägistasid abtissi õnnistusel sealseid naisi ning neist vahekordadest sündinud imikuid, kasutati katsejänestena röntgenitehnika edasiarendamisel. Lapsed pidasid vastu umbes aasta, siis toodi nende laibad uuesti kloostrisse ja maeti roosiaeda maha. Nunnal sündisid kaksikud ning vaid tänu sellele, et tal õnnestus imikud kloostri tulekahju segadust ära kasutades, ohutusse kohta toimetada, pääsesid mõlemad teiste laste hullust saatusest. 

Jõhker ja veidi hollywoodilikki, kuid hea raamat, mida võib julgelt ka eraldiseisvana lugeda. Olen kuulnud arvamust, et see on sarja parim raamat. Ei oska seda arvamust ei kinnitada ega ümber lükata, sest ma lihtsalt ei mäleta eelmisi piisavalt hästi.

pealkiri: "Todesmal"
autor: Gruber, Andreas

keel: saksa 

kirjastus: Goldmann Verlag

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 592
ilmumisaasta: 2019

ISBN-10: 3442486564
ISBN-13: 9783442486564
  

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4/5 

Samal autorilt olen veel lugenud:
1. Andreas Gruber "Todesfrist" Maarten S. Sneijder I)
2. Andreas Gruber "Todesurtail" Maarten S. Sneijder II)
3. Andreas Gruber "Todesmärchen" Maarten S. Sneijder III)
4. Andreas Gruber "Todesreigen" (Maarten S. Sneijder IV)

Rita Falk "Winterkartoffelknödel" (I)

Rita Falki krimisarja peategelaseks on politseinik Franz Eberhofer, kes Münchenist provintsi tööle pagendati. Niederkaltenkirchen on rahulik koht, kus ei toimu midagi põrutavat ja politseinikutöö konti ei murra, on vaid mõned veidrad õnnetusjuhtumid, mis imelikul kombel vaid sama perekonna liikmeid tabavad. Automaatselt tahaks kirjutada, et Franz on politseinikuna natuke aeglase mõtlemisega, kuid ometi oli see just tema, kes mõrvad avastas. Ma pole siiani kindel, kas see tuli ta sihiteadlikust tegutsemisest või ta lihtsalt koperdas nende juhtumite otsa.

Kõrvaltegelastest on meeldejäävaim rosinast vanaema.

Aastaid tagasi lugesin ma ühte äriõpikut, kus muuhulgas mainiti ka eri rahvuste omapärasid, stiilis, et ameeriklased on sellised ja prantslased seesugused. Sakslaste kohta oli kirjas, et nad arvavad, end olevat väga hea huumorimeelega, aga tegelikult nad nalja teha ei oska. Olles sakslasega abielus, sai sellest alguse me kestev perekondlik sisenali ning taust käesoleva raamatu lugemiseks.
Nii, et olen saksa huumori jaoks veidi raske publik. Raamat mind oma otseselt naerma ei ajanud, aga vaatasin selle järgi tehtud filmi treilerit ja siis itsitasin küll.

pealkiri: "Winterkartoffelknödel"

autor: Falk, Rita

keel: saksa

kirjastus: dtv

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 220
ilmumisaasta: 2012

ISBN-10: 3423213302
ISBN-13: 9783423213301
  

eesti keeles: "Talvekartulikneedlid"

inglise keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 3/5 

Kathy Reichs "Tote lügen nicht" (Temperance Brennan I)

Temperance (Tempe) Breannan on Montrealis töötav (kohtumeditsiini) antropoloog, kelle rahuliku nädalavahetuse plaanid lähevad vett vedama, kui ta tükeldatud kehaosi uurima kutsutakse. Tempe eraelu kohta saame teada, et ta on endine alkohoolik, teismelise tütre ema, lahutatud ja elab koos kassiga.
Raamat on täis detailseid ja võikaid kirjeldusi ja lugu oli iseenesest põnev, sest mõrvari isikut ei tulnud kuskilt enne lõppu välja, kuid mida kauem ma lugesin, seda härivamaks Brennan muutus. 

Alguses oli asi selge - Tempe vaatab luud üle ja edaspidi uurib neid materjale, mida talle tuuakse. Tema aga ei suuda end uurimisest eemale hoida ja hakkab oma käe peal mõrvaohvrite vahelisi seoseid otsima. Süžee poolest, st. tuleb ju veel terve seeria raamatuid, kus peategelaseks on Temperance Brennan, on ta selline käitumine mõistetav, kuid lugejale ei esitata ühtegi loogilist selgitust, miks ta pidanuks politseiga koos korteri läbiotsimise või kurjategija vahistamise juures olema? Kas tal oli selleks erialane ettevalmistus?
Igal juhul oli Temperance mu silmis pigem nuhtlus, kes lolli järjekindlusega topib oma nina igale poole, kuhu vaja pole ja siis solvub ka veel, kui teatud politseinik temasse viisakalt ei suhtu. Lõpuks öeldakse talle, et istu kodus, kurjategija ajab sind taga, aga ei, tema tormab välja, sest vaid tema suudab sellele mõrvaseeriale lahenduse leida. Aruka naise muljet ta mulle nüüd küll ei jätnud.
Temperance Brennani sari oli aluseks telesarjale "Bones" ("Kondid") ning tollest suutsin ma vaadata vaid poole esimesest osast, sest tegelased käisid närvidele ja süžee tundus jabur. Vähemalt selles osas on raamat ja sari teataval määral kattuvad, muidu vist eriti mitte.
Mul on selle sarja raamatuid terve hunnik kodus, kasutatud raamatute müügilt ostsin, nii et vähemalt teise osa proovin veel lugeda, siis vaatab edasi.

pealkiri: "Tote lügen nicht"
autor: Reichs, Kathy

keel: saksa

kirjastus: Blanvalet

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 537
ilmumisaasta: 2000

ISBN-10: 3442352266
ISBN-13: 9783442352265
  

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: Deja Dead

Goodreadsi hinnag: 3/5 

Simon Beckett "Totenfang" (David Hunter V)

Tegemist on sarja viienda raamatuga ning peategelaseks on David Hunter kohtuekspertiisi antropoloog (forensic antropologist), kes käesolevas osas uurib Essexi piirkonnas leitud laipa.
Ma pole sarja eelmisi osasid lugenud ning otseselt see mind ka ei seganud, kuid kui oleksin alustanud esimesest, siis oleksin kindlasti rohkem rõõmustanud, et David on ikka veel elus ning teadnud, miks ta nüüd ebasoosingus on.
Täiesti keskpärane raamat, ainult natuke naljakas tundus, et iga kord kui David end lahkuma asutas, juhtus midagi, mis ta ärasõitu takistas. Lõpp jäi lahtiseks, nii et tekitas huvi kuskilt ka kuues osa hankida ja läbi lugeda.

pealkiri: "Totenfang"

autor: Beckett, Simon

keel: saksa

kirjastus: Rowohlt

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 560
ilmumisaasta: 2017

ISBN-10: 3499255057
ISBN-13: 9783499255052
  

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: "The Restless Dead" 

Goodreadsi hinnag: 2.5/5 

John Grisham "Der Richter"

Lugu saab alguse sellest, et vana lõunaosariikide kohtunik D. Reuben V. Atlee on suremas ning kutsub oma kaks poega enda juurde viimasele kokkusaamisele. Esimesena saabub kohale Ray (lahutatud, lennundushuviline juuraprofessor). Ta leiab isa surnuna ning kapist mitme miljoni väärtuses sularaha. Raha olemasolek tekitab Rays küsimusi, sest lihtne matemaatika tõestab, et kohtuniku palgast isa nii palju säästa poleks saanud. Isa altkäe maksude võtmisest või kasiinosõltuvusest pole aga midagi kuulda olnud. Igal juhul otsustab Ray raha olemasolu venna eest varjata, sest Forrest on vastutustundetu narkomaan ja alkohoolik.
Kohtunik maetakse maha ja nüüd peab Ray välja mõtlema, mida selle rahaga peale hakata. Ega ta muud esialgu teha oskagi kui pakib kotti ja tassib kaasas. Loomulikult selgub, et keegi ikka teadis raha olemasolust, sest mingisugused pahad tegelased hakkavad Rayd ähvardama ja taga ajama.
Ma pole küll juba aastaid Grishamit lugenud ja ei usu, et see ta parim on, sest raamatu lõpuks ollakse põhimõtteliselt alguspunktis tagasi nagu poleks vahepealseid sündmusi üldse juhtunudki. Positiivne külg on, et selle raamatu lugemine tekitas isu ta vanemad ja paremad teosed uuesti üle lugeda. Asi seegi.

pealkiri: "Der Richter"

autor: Grisham, John

keel: saksa

kirjastus: Heyne

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 413 
ilmumisaasta: 2003
ISBN-10: 345386980X

ISBN-13: 9783453869806
  

eesti keeles: "Kohtukutse"

inglise keeles: "The Summons"

Goodreadsi hinnag: 2/5 

Volker Kutcher "Der Nasse Fisch" (Gereon Rath I)

Raamatus kirjeldatud sündmused leiavad aset 1929. aasta Berliinis. Endine kriminaalpolitseinik
Gereon Rath kolib Kölnist Berliini ning asub tööle nn. kombluspolitseis, mille ülesandeks on pornograafiliste materjalide hävitamine ning neid tootvate inimeste tagaajamine.
Töö pole keeruline, kuid Rath otsib võimalusi kriminaaluurimisse üleminekuks. Otsekui klaver põõsas juhtub talle ette laip, kelle surmajuhtumit ta omal käel uurima hakkab, et seda siis sobival võimalusel sissepääsupiletina kasutada. Plaan õnnestubki. 

Kuigi kaanel olev sisukirjeldus tundus väga huvitav, ei edenenud see raamat mul kohe kuidagi. Keeleliselt polnud raske, aga süvenemine oli vaevarikas. Niipea kui lugedes mõte uitama läks, oli ka tähelepanu hajunud ning raske uuesti loosse "sisse saada". Kuna raamatu põhjal on valminud ka telesari "Babylon Berlin", siis vaatasin seitse osa ära ja sain lõpuks ka raamatu loetud. Näitlejaid ettekujutades oli lihtsam.
Kui teil on plaan mõlemat lugeda-vaadata, siis teadke, et raamat ja telesari pole üksühele kattuvad. Suurim erinevus on  Charlotte tegelaskujus, kuid ka sündmused, mis raamatus tulevad alles lõpupoole, on juba seriaali alguses. Kui tahate vaid ühe valida, siis soovitan seriaali kasuks otsustada. See on väga hästi tehtud ja kindlasti vaatamist väärt.
Tegelikult oli mul algselt plaan terve sari läbi lugeda, sest tahtsin teada, kuidas autor natside võimuletulekut kajastab, kuid nüüd olen kahtleval seisukohal. Läbi ma ju raamatu sain, aga kas see on minu sellist pühendumist väärt, on kaheldav. Käesolevaga maadlesin üle poole aasta, mida on kriminulli jaoks liiga palju.

pealkiri: "Der Nasse Fisch"

autor: Kutcher, Volker

keel: saksa

kirjastus: Kiepenheuer & Witsch

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 494
ilmumisaasta: 2007

ISBN-10: 3462039326
ISBN-13: 9783462039320
  

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: "Babylon Berlin" 

Goodreadsi hinnag: 2.5/5 

Chris Carter "I am Death. Der Todmacher" (Robert Hunter VII)

"I am Death. Der Todmacher" on sarja seitsmes raamat, kuid eelnevate mittelugemine mind ei seganud. Loomulikult oli peategelastel ühine minevik, millele aegajalt tekstis vihjeid tehti, kuid detailide mitteteadmine ei takistanud mul lugu jälgimast.
Tunnistan ausalt, et minu esmamulje Carterist polnud väga hea, kuid tagasivaadates olen leebem. Kuna lugesin seda Agatha Christide vahele, siis oli esmane kontrast väga suur.
A. Christe eestikeelse kogumiku "Tuhkur hobune. Kellad" järelsõnas märgib tõlkija, et  klassikalisele krimikirjandusele on iseloomulik, et kui uurija avastab mõne uue jälje, näiteks loeb seda kirjast, siis tuleb seda kirja kohe ka lugejale näidata. Christie teebki nii, kuid Carter seda reeglit ei järgi - tema annab lugejale asjadest teada sobivas kohas, siis kui see võimalikult suure üllatusmomendi tekitab.
Tagasivaadates polnud tegelikult polnud sel raamatul häda midagi, ei välista, et veelgi sama autori teoseid kätte võtan.

pealkiri: "I am Death. Der Todmacher"
autor: Carter, Chris

keel: saksa

kirjastus: Ullstein Verlag

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 384
ilmumisaasta:2016 (esmatrükk 2015)

ISBN-13: 9783548287133
 

eesti keeles:pole ilmunud

inglise keeles: "I am Death"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

Agatha Christie "Und dann gabs keines mehr"

Üksikule saarele kogunevad kümme inimest, keda kõiki on kohale meelitatud erinevaid vahendeid kasutades - ühed palgati tööle, teised meelt lahutama. Nad moodustavad nii kirju grupi, et esmapilgul ei ühenda neid mitte miski.
Grammafoniplaadilt tulev hääl avaldab saladuse. Nad kõik on karistuseta jäänud mõrvarid ja on saabunud aeg karistust kanda. Kuigi kõik loodavad, et tegemist on halva naljaga, selgub, et keegi on neile tagaselja surmaotsused määranud ning saarelt elusana nad ei lahku.

Minu silmis on see kõige hirmutavam Agatha Christie romaan  (järgneb "Tuhkur hobune"). Esmapilgul pole ehtsat, st lihast ja luust mõrvarit kuskilt näha ja ta olemasolu on üldse kaheldav. Proovi end panna saarel olijate olukorda, millist õudust tekitab teadmine, et su kaaslased surevad üksteise järel ning pole teada, millal järg sinuni jõuab. Kes on järgmine, kas sina või mõni teine?
Soovitan!

pealkiri: "Und dann gabs keines mehr"
autor: Christie, Agatha

keel: saksa

kirjastus: Hachette Collections

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 272
ilmumisaasta:2008

 

eesti keeles: "Kümme väikest neegrit" (1994), "Ja ei jäänud teda ka" (2008)
inglise keeles:"And Then There Were None"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Rebecca Gablé "Das Lächeln der Fortuna (Waringham I)

Ajaloolise raamatute sarja sündmused algavad 1360. aastal Inglismaal. Kaheteistkümneaastane Robin Waringham on kloostrikoolis. Talle teatatakse isa surmast ning kuna isa süüdistati reetmises, siis on kogu ta vara ning tiitel kadunud. Robin põgeneb koolist ning ei oska muud tarka peale hakata kui läheb oma lapsepõlvekoju tagasi ning hakkab seal tallipoisina tööle. 

Kui lossi tuleb uus lord Waringham koos oma naise ja poja Mortimeriga, saab alguse kahe poisi aastakümnete pikkune vihavaen.

Olen selle sarjaga juba vähemalt 9 aastat algust teha püüdnud, kuid ei saanud kuidagi vedama. Tean täpselt, et esimesel korral oli mu latt Ken Folleti raamatutega nii kõrgel, et teised ajaloolised romaanid ei saanud lähedalegi. Nüüdseks olen juba piisavalt ajaloolisi romaane lugenud ja kuigi hindan Folletit ikka kõrgelt, suudan ka teisi lugeda. Gablé raamat pole nii tõsine ning see, et Robinil on kassi kombel üheksa elu ja ta igast keerulisest olukorrast välja tuleb, segas mind natuke, kuid lõppkokkuvõttes oli väga hea meelelahutus.

pealkiri:"Das Lächeln der Fortuna
autor: Gablé, Rebecca

keel: saksa

kirjastus: Lübbe Ehrenwirth

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 1021
ilmumisaasta: 2001 (esmatrükk 1997)

ISBN-10: 3431036104
ISBN-13: 9783431036107
 

eesti keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 4/5