Ene Timmusk kolis koos perega Kanadasse aastaid tagasi ning kirjutab riigist, millega ta on juba põhjalikult tuttav. "Minu Kanada" ongi heas mõttes sündmustevaene ja rahulikult kulgev raamat.
"Arvan, et mu Kanada-lood näitavadki kõige rohkem seda, et ka välismaal taandub elu lõpuks tasandile töö-kodu-kool-sõbrad" (lk. 7-8).
Olen sellega täiesti nõus. Kuigi inimesed pettuvad, kuuldes, et elu "vingel" välismaal taandub samamoodi söögitegemisele ja pesupesemisele, siis nii see on. Tavaelu rutiinis pole ju tohutult palju põnevust ja närvidemängu.
Ma olen enam kui kindel, et olen seda raamatut enne lugenud, kuid siis ei kõnetanud see mind niipalju kui nüüd, mil mul on millega võrrelda. Praegune elusituatsioon on sarnane raamatus kirjeldatule ning ma olen mitmeid kordi Kanadas ja Torontos käinud. Loetu tekitas äratundmisrõõmu. Kindlasti vaidlevad mitmed mu järgnevale väitele vastu, kuid loetu põhjal ütleksin, et Kanada ja Usa on omavahel sarnasemad kui me tunnistada tahaksime.
Ainuke, mida etteheidaksin on raamatu lõpp, kuidagi masendav tunne jäi sisse.
Ma olen enam kui kindel, et olen seda raamatut enne lugenud, kuid siis ei kõnetanud see mind niipalju kui nüüd, mil mul on millega võrrelda. Praegune elusituatsioon on sarnane raamatus kirjeldatule ning ma olen mitmeid kordi Kanadas ja Torontos käinud. Loetu tekitas äratundmisrõõmu. Kindlasti vaidlevad mitmed mu järgnevale väitele vastu, kuid loetu põhjal ütleksin, et Kanada ja Usa on omavahel sarnasemad kui me tunnistada tahaksime.
Ainuke, mida etteheidaksin on raamatu lõpp, kuidagi masendav tunne jäi sisse.
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
