26 aprill 2017

Jessica Shattuck "The Women in the Castle"

Teine maailmasõda on lõppenud ning Marianne von Lingenfels pöördub tagasi Saksamaale, Baieris asuvasse lossi. Marianne on lesk. Ta abikaasa üritas koos kaaslastega 1944. aastal Hitlerile atendaati korraldada, kuid plaan kukkus läbi ning süüdlased hukati. Nüüd püüab Marianne leida teiste osaliste allesjäänud pereliikmeid ning neid jõudumööda aidata. Lossi saabuvadki kaks naist. Benita, kes oli Marianne väga hea sõbra naine ja ta poeg Martin ning Ania koos oma kahe pojaga.
Mulle pole kuigi palju juhtunud ette raamatuid, milles kirjutataks Teisest maailmasõjast sakslaste silmade läbi ja seepärast tundus "The Women in the Castle" sisukirjelduse järgi väga huvitav. Tahtsin teada, kuidas autori nägemuses elavad inimesed pärast seda edasi kui sõda on kaotatud ja aastaid õigeks peetud riigikord kukkunud. Kahjuks pean ütlema, et Shattucki raamat jäi minu jaoks nõrgaks, emotsionaalse poole pealt võrreldakse seda nii "Sarah’s Key" kui "The Light Between Oceans-iga", kuid minu silmis see samaväärne pole. Nimetatuid ei suutnud ma kuivade silmadega lugeda, kuid seda raamatut küll. Ei olnud halb lugemine, kuid lootsin palju enamat.  

pealkiri: "The Women in the Castle"
autor: Shattuck, Jessica
keel: inglise
kirjastus: William Morrow
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 368
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10:
0062563661
ISBN-13: 9780062563668

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

Joe Abercrombie "Last Argument of Kings" (First Law III)

Sisututvustus Goodreadsis:
Lõpp on lähedal. Logen Ninefingersil võib jätkuda jõudu veel vaid ühe võitluse jaoks – kuid see saab olema vägev. Põhjalaste kuningas on endiselt võimul ning teda võib peatada vaid üks mees. Tema vanim sõber ja vanim vaenlane – on aeg, et Verine Üheksa naaseks.
Inkvisiitor Gloktal on liiga palju ülemaid ja liiga vähe aega – tema võitleb teises sõjas. See on salajane võitlus, kus keegi ei saa end turvalisena tunda ja kus kedagi ei või usaldada.
Jezal dan Luthar on otsustanud, et au ja hiilguse otsimine on liiga valus ja tüütu ning on otsustanud senisele elule selja pöörata. Tema unistuseks on lihtne elu koos armastatud naisega.
Uniooni kuningas lamab surivoodil, talunikud mässavad ja ülikud püüavad troonile pääseda. Maailma saaks päästa vaid Esimene Maag, kuid sellega kaasnevad riskid. Ning ükski oht pole suurem kui Esimese Seaduse rikkumine...

Saingi sarjaga ühele poole ja oskan vaid öelda ühte - niisugust lõppu ma küll ette ei kujutanud (heas mõttes). Mul on hea meel, et Abercrombiele uue võimaluse andsin ja triloogia lõpuks läbi lugesin. Teistele soovitada on raske, sest nagu ma isegi esimese raamatu postituses kirjutasin, ei meeldinud see esimesel korral lugedes üldse. Kuid proovige ise järele, kui olete George RR. Martini "Jää ja tule laulu" sarja lugenud ja nautinud, siis peaks ka "Esimese seaduse" triloogia meeldima. 

pealkiri: "Last Argument of Kings"
autor: Abercrombie, Joe
keel: inglise
kirjastus: Pyr
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 637
ilmumisaasta: 2008
ISBN-10:
1591026903
ISBN-13: 9781591026907

eesti keeles: "Kuningate viimane argument"
 
saksa keeles: "Köningsklingen"

Goodreadsi hinnag: 5/5  
Triloogia eelmised raamatud:
 

Joe Abercrombie "Before They Are Hanged" (First Law II)

Goodreadsis olev sisukirjeldus: 

Üleminkvisiitor Gloktal on probleem – kuidas kaitsta linna, mis on vaenlastest ümber piiratud ja kubiseb reeturitest, kui sinu liitlasi ei saa mingil juhul usaldada ja sinu eelkäija kadus jäljetult? Sellest kõigest piisab, et piinameistril tekiks soov jooksu panna, kuid kahjuks ei saa ta ilma kepita isegi kõndida. Põhjalased on tunginud üle Ang­landi piiri ning külvavad jäisel maal tuld ja surma. Kroonprints Ladislal on kindel kavatsus vaenlased välja ajada ja surematu võit saavutada. On ainult üks häda: tema käsutuses on kõige viletsamalt relvastatud, kõige viletsama väljaõppega ja kõige viletsamate juhtidega sõjavägi maailmas. Bayaz, Esimene Maag, viib julgete seiklejate salga ohtlikule retkele läbi mineviku varemete. Lõuna kõige vihatum naine, Põhja kõige kardetum mees ja Uniooni kõige isekam noormees moodustavad kummalise, kuid surmavalt ohtliku liidu. Võib-olla oleks neil isegi võimalus inimkond Sööjate käest päästa, kui nad ainult üksteist nii väga ei vihkaks. Paljastuvad iidsed saladused. Kaotatakse ja võidetakse veriseid lahinguid. Andestatakse kõige vihasematele vaenlastele – kuid mitte enne nende poomist.

Ma ei tea, kas minu blogi lugejate hulgas on neid inimesi, kes mäletavad "Barbar Conani" filmi, Arnold Schwarzeneggeriga peaosas? Tagasivaates pole see film suurem asi, aga mulle jättis kunagi kustumatu mulje, sest seda näidati lühikeste lõikude kaupa ÖöTV-s, viimane klipp oli varahommikul ja pärast selle vaatamist jäin ma kohe magama, sest olin öö läbi üleval istunud. Igal juhul oli filmi põhisüžee, kuidas kamp väga erinevaid ja kokku mittesobivaid tegelasi "midagi" otsima lähevad ja "Before They Are Hanged" lugedes tuli mulle täpselt see film silme ette - punt inimesi asub teele, keegi ei tea miks, kuhu ja milleks. Võrreldes esimese raamatuga oli see osa venivam ja igavam ning kannatas keskmise raamatu sündroomi käes, kuid lugesin vapralt läbi ja asusin kohe kolmanda osa kallale. 

pealkiri: "Before They Are Hanged"
autor: Abercrombie, Joe
keel: inglise
kirjastus: Pyr
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 543
ilmumisaasta: 2008 (esmatrükk 2007)
ISBN-10:
1591026415
ISBN-13: 9781591026419

eesti keeles: "Enne nende poomist"
saksa keeles: "Kriegsklingen"

Goodreadsi hinnag: 4/5 



Joe Abercrombie "The Blade Itself" (First Law I)

Tutvustus Goodreadsi veebilehelt:

Logen Üheksasõrme õnn on viimaks otsa saanud. Ta on väga lähedal kurikuulsast barbarist surnud barbariks saamisele – ja maha jääksid tast ainult viletsad kangelaslaulud, surnud sõbrad ja suur hulk rõõmustavaid vaenlasi. Kapten Jezal dan Luthar on aadlik, uljas ohvitser ja isekuse võrdkuju, kes elab ohutut elu ja kelle mõtted keerlevad ainult selle ümber, kuidas sõpru kaardilauas tüssata ja vehklemisringis kuulsust koguda. Inkvisiitor Glokta, sandiksjäänud piinameister, vihkab kõiki: kui tööks on reeturite väljajuurimine Unioonist, ei jää sõpradele elus just palju kohta. Viimane laibarida, mida ta uurima peab, võib viia ta valitsuse läbinisti mädasse südamesse, kui tal ainult õnnestub niikaua elus püsida. Ning Bayaz, võlur, kiilas vanamees kohutavalt ägeda loomuga ja haletsusväärse õpilasega – võib-olla on ta Esimene Maag, nagu väidab, võib-olla üliosav pettur, kuid igatahes on selge, et varsti teeb ta kõigi elu kõvasti raskemaks.

Esimest korda lugesin ma "The Blade Itself-i" kümme aastat tagasi ja siis see mulle eriti ei meeldinud, tundus liiga vägivaldne ja igav. Vaevaliselt suutsin raamatu lõpetada ja siis sorteerisin selle riiulist välja. Nüüd otsustasin sarjale uue võimaluse anda ja tõesti, sel korral sobis hoopis paremini. Naljaks, kuidas mälu petab, Glokta oli mulle meelde jäänud vana ja tige vanamehenässina ja nüüd sain oma üllatuseks teada, et tegemist oli hoopis noore mehega. Põnev oli. 

pealkiri: "The Blade Itself"
autor: Abercrombie, Joe
keel: inglise
kirjastus: Pyr
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 531
ilmumisaasta: 2007 (esmatrükk 2006)
ISBN-10:
159102594X
ISBN-13: 9781591025948

eesti keeles: "Raud ise"
saksa keeles: "Kriegsklingen"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Dorothy Whipple "Someone at a Distance"

Lühidalt öeldes on see lugu abielu lagunemisest. Ellen ja Avery on juba aastaid abielus olnud, neil on poeg ja tütar, mees töötab kirjastuses ja naine on koduperenaine. Elleni ämm on kiuslik vana daam, kes arvab, et pere ei pööra talle piisavalt tähelepanu ning seepärast paneb ta ajalehte kuulutuse seltsilise leidmiseks. Kuulutusele vastab prantslanna Louise, kes ei igatse muud kui oma kodulinnast välja saada. Avery ja Louise vahel tekib suhe, mille tulemusena mees pere maha jätab.
"Someone at a Distance" ilmus esmakordselt 1953. aastal, kuid on oma olemuselt üllatavalt tänapäevane, sest lugu ise on aegumatu - mees läheb uue ja noorema armukese ning mahajäetud naine püüab lastele kodu-ja turvatunnet pakkuda, lahkuminekust tekkinud majanduslikud raskused ning uuesti tööleminek jne.  
See oli mu esimene kokkupuude Whipple teostega ja  loen tema kirjutatut kindlasti veel. 

pealkiri: "Someone at a Distance"
autor: Whipple, Dorothy
keel: inglise
kirjastus: Persephone
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 413
ilmumisaasta: 2008 (esmatrükk 1953)
ISBN-10:
1906462003
ISBN-13: 9781906462000

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Katherine Arden "The Bear and the Nightingale" (I)

Alustuseks ütlen, et ootasin hoopis teistsugust raamatut. Kaaneteksti järgi eeldasin vene sugemetega "Kaunitari ja koletise" muinasjutu uusversiooni, kus imelilus neiu Vassilissa (Vasja) külmataadile naiseks läheb, kuid sain hoopis maailma, kus uus ristiusk ja vanad paganlikud haldjad-jumalad omavahel võimuvõitlust peavad. 
Iseenesest oli kõik väga huvitavalt kirja pandud. Mulle meeldis, kuidas autor oli munasjutu elemendid loosse sisse põiminud, kuid suurem osa raamatust mõjus vaid "tausta loomisena", ootasin, et midagi juhtuks, kuid alles viimastel lehekülgedel oli tegevust. 
Hindasin raamatut siiski tervelt 4.5 punktiga, sest minu ootusi kõrvale jättes, oli tegemist hea looga. Jään järge ootama.

pealkiri: "The Bear and the Nightingale"
autor: Arden, Katherine
keel: inglise
kirjastus: Ebury Press 
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 328
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10:
178503104X
ISBN-13: 9781785031045

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

14 aprill 2017

Koidu Ferreira "Domineeriv värv: Tumepunane"

Raamatu tutvustus on äärmiselt huvitav:

Kauges tulevikus on kuumad päikesetormid põletanud kogu planeedi ja maapinda katab tuhk. Vähesed allesjäänud inimesed elavad troostitutes maa-alustes baasides. Inimsoo jätkamiseks on kehtestatud ranged reeglid: laste saamiseks valitakse geneetiliselt sobivad paarid, kõik lapsed viljastatakse kunstlikult ja füüsiline kontakt vastassoost isikutega on keelatud.
Teismeline tüdruk Cordevia lahkub mõneks ajaks baasist ja teda hammustab tundmatu mürgine liblikas. Tema elu päästab teadmata kust välja ilmunud võõras võluv noormees Clay, kes on aga veelgi ohtlikum kui liblikas. Cordevia saab isalt käsu uurida Claylt välja, kust too poiss pärineb ja kus leidub veel elusat loodust. Ülesannet on aga suisa võimatu täita, sest tüdrukul pole aimugi, kuidas võita poisi usaldust. Pealegi on ta noormehesse ülepeakaela armunud.
Kui Clay otsustab baasist lahkuda, on Cordevia nõus pigem surema kui temast lahkuma. Clayl ei jää muud üle, kui võtta Cordevia endaga kaasa maailma, mis on palju ilusam, värvilisem ja mitmekesisem Cordevia omast. Ent see kaunis maailm kubiseb salakavalatest ohtudest. Asja ei tee Cordevia jaoks põrmugi lihtsamaks ka see, et kõik siinsed isased teda endale ihaldavad…

Minu mõtted liikusid raamatut lugedes umbes nii:

Ooo, milline ilus kaanekujundus...

See liblikas oli kindlasti sama ilus kui see pilt kaanel...

Äkki on see Clay haldjas...

Ahaa, see kogukond on siis nagu Louis Lowry "Andjas", et lapsi saadakse katseklaasis ja mingeid emotsioone pole.

Polegi nagu "Andja", hoopis nagu C. S. Pacati "Captive Prince", kus soositakse samasooliste armastust...

Kirjanik fännas vist "Videviku" sarja.

No misasja, ma ei saa enam aru, miks nad asjast nii tohutu probleemi teevad ja lihtsalt rasestumisvastaseid vahendeid ei kasuta? 

Appi, mida ma just lugesin...

Minu arvamus pikemalt. Cordevia ja Clay elavad tulevikus, paralleelselt eksisteerivates maailmades, mis on oma olemuselt täiesti vastandid. Cordevia maailm on musta värvi, täis süsi ja tahma ning alles jäänud üksikud inimesed elavad katakombides, sest päike põletaks nad oma kuumusega surnuks. Clay maailm on täis värvikirevust ning huvitavat floorat ja faunat.  
Harva tuleb ette raamatuid, kus mulle mõni peategelane nii närvidele käib kui Cordevia. Aususe huvides ütlen, et esimestel lehekülgedel meeldis ta mulle väga, aga niipea kui ta Clayd kohtas, oleks ta otsekui ümbervahetatud olnud. Kui ma veel alguses püüdsin teda mõista, et no ta pole kunagi meesterahvast nii lähedalt näinud ja see lõi ühtäkki kõik hormoonid segi, siis lõpuks sai mul tema virisemisest villand. Ta käitus hullemini kui väike laps, kellelt on komm ära võetud. Kui temasugused me tulevikku juhtima hakkavad, siis oleme küll hukule määratud.
Clayd ei suuda ma kuhugi paigutada - ilus, kuid tühi - kui peaksin, siis nimetaksin teda mänguriks, mis raamatu sisu tundes on väga sobiv. 
Nende kahe suhe meenutas mullegi "Videviku" Edwardi ja Bella oma, kuid sarnaselt E.L. Jamesiga, kes suutis oma hallide varjunditega ilusa loo ära rikkuda, siis suutis ka Ferreira selle teismoodi ülevõlli keerata (palun mitte karta - ei ole midagi varjundite sarnast).
Ma olengi seda raamatut hinnates täiesti kahevahel. Ühelt poolt meeldis mulle Ferreira loodud fantaasiamaailm väga, teisalt oli Cordevia ikka väga-väga tüütu. Olen küll oma elus lugenud paraja koguse naistekaid, mille sündmused pöörlevad just intiimelu ümber, kuid ma pole veel kordagi kohanud ühtegi nii kiimas nais- ega meestegelast ning kõige hullem on, et sel neiul polnud õrna aimugi, mida ta siis tegelikult nii väga tahab. 
Oleksin väga tahtnud anda sellele raamatule rohkem kui kolm punkti, kuid lihtsalt ei suutnud. Usun siiski, et kui autor otsustab Cordevia natukenegi mõistlikumaks kirjutada, sest sellisel kujul pole ta mitte üksnes tüütu, vaid ka halb eeskuju, siis on sel potensiaali saada väga heaks sarjaks. 

pealkiri:"Domineeriv värv: Tumepunane"
autor: Ferreira, Koidu
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 464
ilmumisaasta: 2017

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5  

Suur tänu kirjastusele Varrak raamatu eest!

12 aprill 2017

Jeffrey Archer "Only Time Will Tell" (Clifton Chronicles I)

Harry Clifton sündis 1919. aastal Bristolis vaeses perekonnas. Ta ema on lesk ning isa kohta teab poiss vaid seda, et ta oli sõjakangelane. Harry saab läbi raskuste hea hariduse, leiab oma unistuste naise ning valmistub abielluma, kuid siis variseb kogu ta maailm kolinal kokku, sest aastaid varjatud tõde tuleb lõpuks päevavalgele.  
Olles enne lõpetanud sama autori "Linnulennult" (tegelikult lugesingi seda ajatäiteks, käesoleva raamatu saabumist oodates), siis oli sarnasus kahe teose vahel suur. Esiteks ülesehitus ning stiil ning peategelased, kelle taustas ja elutees on natuke kokkulangevusi.  Kuid, kui "Linnulennult" on iseseisev raamat ning selle võrra kompaktsem, siis "Only Time Will Tell" on seitsmeosalise sarja esimene raamat ja autor võtab sündmuste kirjeldamiseks aega ning ruumi. Siiski pole see kordagi liiga venitatud või igav.  Lugeja on omamoodi kõrvalvaataja rollis, sest läbi terve raamatu on tema üks neist, kes on suure saladusega kursis ja jälgib, kuidas peategelane katastroofi poole liigub. Mind tõsiselt huvitab, kuidas Archer selle asja järgnevates raamatutes ära lahendab. Kui teile meeldis "Linnulennult", siis meeldib kindlasti seegi sari (vähemalt loodan ma seda, sest pole ju isegi esimesest osast kaugemale jõudnud). 

pealkiri: "Only Time Will Tell"
autor: Archer, Jeffrey
keel: inglise
kirjastus: Pan MacMillan Paperback Omes
formaat: taskuformaadis pehmekaaneline
lehekülgede arv: 449
ilmumisaasta: 2011
ISBN-10:
0330535668
ISBN-13: 9780330535663

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Spiel der Zeit"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Jeffrey Archer "Linnulennult"

Goodreadsi sisututvustus on lühike ja ei anna tegelikult mingit innustust lugemiseks: 

Haarav eepiline jutustus 20. sajandi võitudest ja kaotustest, armastusest, auahnusest ja kättemaksust.

Ka kaanepilt on eksitav. Võiks arvata, et tegemist on religiosse teosega, kuid tegelikult peidab ta endas ajaloolist romaani, mille sündmused kulgevad ajavahemikul 1900-1970. Loo keskmes on Londoni tänavakaupmehe järeltulija Charlie, kes vanaisa eeskujul varakult müügikunsti õppis. Aastate jooksul saab mehest edukas ärimees, ta loob pere ning käib läbi kahest maailmasõjast. Charlie lugu on täis mitmeid huvitavaid ja ootamatuid pöördeid ning lugedes sain ka aru, et kaanepilt polegi nii mööda valitud, kui esmapilgul arvasin.
Lugesin "Linnulennult" esimest korda aastaid tagasi, arvatavasti vahetult peale ilmumist ja tookord meeldis see mulle väga. Erinevate jutustajatega ning muuhulgas mehe vaatenurgast kirjutatud raamatuid polnud mulle tookord ette juhtunud. Nüüd üle lugedes seda uudsust enam polnud, kuid aja jooksul olin sündmustiku unustada jõudnud, nii et oli jällegi huvitav.   

pealkiri: "Linnulennult"
autor: Archer, Jeffrey
keel: eesti
kirjastus: Kupar
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 582
ilmumisaasta: 1995 (esmatrükk 1990))
ISBN-10:
998561075X

inglise keeles: "As The Crow Flies"
saksa keeles: "Der Aufstieg"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

04 aprill 2017

Katrin Pauts "Tulekandja. Muhumaa põnevik"

Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored lapseootel naised. Kõik peavad neid eraldiseisvateks traagilisteks õnnetusjuhtumiteks, vaid üks ajakirjanik näeb õnnetuste omavahelist seost. Kui ta asub neid lähemalt juhtuma, kaob ta jäljetult. 
Uudistereporter Eva Niimand ja ta uus kolleeg Gabriel püüavad välja selgitada, mis juhtus nii ajakirjaniku kui naistega ning avastavad väikeses Muhumaa külakeses peituva tumeda saladuse.
See on minu esimene Katrin Pautsi raamat ja eelnevalt loetud kirjelduste põhjal olin väga põnevil, sest senini olin kuulnud vaid positiivset tagasisidet. Raamat algas väga huvitavalt, ajas edasi-tagasi hüppavaid sündmusi ning mitmeid jutustajaid oli küll mõnikord natuke raske jälgida, kuid lugemiselamust see ei vähendanud. Kui olin juba lugema hakanud, siis oli raske käest ära panna, sest nii huvitav oli. 
See suur saladus, mida ma siinkohal tulevaste lugejate huvides nimetada ei saa, oli põnev lahendus, kuid ma ei saa lahti tundest, et olen kuskilt midagi samalaadset lugenud. Ärge saage valesti aru, see ei alanda raamatu väärtust, lihtsalt ei anna kuidagi rahu.
Nii palju kui ma aru saan, siis on tegemist sarja teise raamatuga, esimene on "Politseiniku tütar", kuna ma pole eelmist lugenud, siis ei oska ma öelda kui palju oleks see mu vaatenurka muutnud, kuid praegusel kujul oli taust piisavalt arusaadav ning sisu mõistetav. Eesti oma krimiromaanina väga hea ja soovitatav lugemine.

pealkiri: "Tulekandja. Muhumaa põnevik"
autor: Pauts, Katrin
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 264
ilmumisaasta: 2016


inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5  

Suur tänu kirjastusele Varrak raamatu eest!

Min Jin Lee "Pachinko"

Min Jin Lee raamat jälgib ühe Korea perekonna lugu kaheksa aastakümne vältel. 1910. aasta Koreas abiellub jänesemoka ja vigase jalaga Hoonie vaesest perest tüdruku Yangjiniga. Abielust sünnib neli last, kuid elama jääb neist vaid viimane, väike tüdruk Sunja. 
1930ndateks aasteks on Sunjast kasvanud usin neiu, kes tutvub endast vanema mehe, Hansuga. Neiu on kogenematu ja jääb rasedaks, kuid loodab, et Hansu täidab oma kohust ja abiellub temaga.  Viimane seletab Sunjale, et tal on juba Jaapanis pere, kuid on valmis tüdruku endale nö. Korea naiseks (loe armukeseks) võtma ning tema ja lapse eest hoolitsema. Sunja pole sellega nõus, kuid soovimatule rasedusele on ikkagi vaja lahendus leida. Kui pansionaati tulnud ja Sunja ning ta ema poolt elule tagasi poputatud preester Isak tüdrukule abielu pakub, siis võtab ta selle tänulikult vastu. Sunja ja Isak rändavad Jaapanisse, kus mees preestrina tööle asub. 
Jaapanis pole pudrumägesid ja piimajõgesid, Isaki vend Yoseb ja ta naine Kyunghee elavad vaeselt ning korealastesse suhtutakse väga halvasti. Sunjal sünnib poeg Noa ja aastaid hiljem veel teinegi, Solomon. Sõja ajal Isak vangistatakse ning Yosebi palgast pere ülalpidamiseks ei jätku.  Naised otsivad rahateenimisvõimalusi ning hiljem selgub, et just Hansu oli see, kes neid rasketel aegadel aitas ja kulisside taga niite tõmbas.
Noast kasvab tark ja õpihimuline poiss, kes tahab kaugele jõuda ning ülikooliharidust saada. Salomoni kool ei huvita, tema hakkab tööle pachinko (mingit sorti mänguautomaadid) kasiinos. 
Raamat lõppeb Hoonie ja Yangjini järeltulijate lugudega 1989 aasta Jaapanis.
Kuigi blogipostitused ei ilmunud üksteise järel, alustasin "Pachinkoga" kohe pärast "House of Winds" lõpetamist ja nii läks lugu sujuvalt edasi.  Need kaks on sisu poolest natuke kattuvad, kuid "Pachinko" kahtlemata mahukam. 
Raamatus puudutatakse mitmeid valusaid teemasid - välismaalasena uues riigis toimetulemine, oma rahvusidentiteedi mahasalgamine ja varjamine, soovimatu rasedus ning konservatiivse peremudeliga toimetulek. Näiteks, kuigi Yoseb saab aru, et tema sissetulekust ei piisa, ei taha ta sellest, et ta naine võiks kodust välja tööle minna, kuuldagi. Vaevaliselt aktsepteerib ta lõpuks, et Kyunghee kodus töötab.  
Täiesti ootamatult osutuks minu jaoks kõige vastumeelsemaks tegelaseks Noa. Mul pole Korea kultuuri osas täpseid teadmisi ja seepärast ei oska ma tegelaste teguviisi tollest vaatenurgast hinnata, kuid minu seisukohast oli ta väga tänamatu inimene. Ta nägi end vaid ohvrina ning ei suutnud kordagi mõista kui palju ta ema oli sunnitud vaeva nägema ning kui palju see talle maksma läks, et Noa üldse nii kaugele jõudis. Ka mehe viimane tegu oli äärmiselt isekas, kuid sellest ma siinkohal täpsemalt ei kirjuta, sest see rikuks sisu. 
Nõustun arvamustega, et raamat võinuks olla lühem. Saan täiesti aru, et autor tahtis kirjutada ka neist probleemidest, millega järeltulevad põlved, isegi juba Jaapanis sündinud Korea juurtega inimesed peavad silmitsi seisma, kuid võrreldes eelmiste aastakümnetega, sellega, mida Sunja ja ta pere sõja ajal läbi elas, tundus see 1970-1989. aastal toimunu kuidagi "virisemisena". Viimane osa oleks iseseisva raamatuna olnud mõjuvam, sest antud juhul tekkis võrdlusmoment ja seda hilisemate aastate kahjuks. Ma ei tea ka, kas see oli autori teadlik valik, aga ainukesed Jaapani tüdrukud, kellest rohkem räägiti, olid väga ebameeldivad tegelased. 
Kui te tahate lugeda natuke teistsuguse kultuuritausta ja sündmuskohaga ajaloolist romaani, siis soovitan  "Pachinkot" igal juhul. Minule väga meeldis. 

pealkiri: "Pachinko"
autor: Lee, Min Jin
keel: inglise
kirjastus:
Grand Central Publishing
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 490
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10:
1455563935
ISBN-13: 9781455563937
 
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

03 aprill 2017

LouAnn Gaeddert "Ostetud isa"

Natalie on lasteraamatute illustraator. Ühel päeval sai naisel oma kõledast New Yorgi korterist isu täis ja ta kolis maale, õunapuudest ümbritsetud majja, elama. Kõik näib võrreldes vana eluga täiuslik, kuid tegelikult on Nataliel veel üks unistus - ta tahaks peret ja last, kuid silmapiiril pole ühtegi sobivat meestuttavat ning kunstlikust viljastamisest ei  taha naine mõeldagi. Nii otsustab ta teha (äri)pakkumise täiesti juhuslikult ette sattunud mehele -  Jack peaks temaga abielluma, lapse sigitama ning siis võib mees seitsme tuule poole kaduda. Loomulikult maksaks Natalie talle selle kõige eest ilusa summa.
"Ostetud isa" on mulle meeldinud esimesest korrast, mil seda aastaid tagasi lugesin ja nii loen seda ikka mõnikord uuesti üle. Alati on selles olnud häirivaid pisidetaile, kuid sel korral segasid need mind miskipärast rohkem kui tavaliselt. Võibolla on aeg lihtsalt mööda saanud ja see raamat ei paku mulle enam nii palju kui varem. Minu raamaturiiulit ei liigu see siiski kuhugi, sest isegi kunagisi lemmikuid ei sorteerita välja, need jäävad ilusaid lugemishetki meenutama.

pealkiri: "Ostetud isa"
autor: Gaeddert, LouAnn 
keel: eesti
tõlkija:
kirjastus: PAF
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 118
ilmumisaasta: 1994 (esmatrükk 1992)
ISBN-13:
9789985338773 

inglise keeles: "Perfect Strangers"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5  


Jennifer Donnelly "Beauty and the Beast: Lost in a Book"

"Lost in a Book-is" kirjeldatud sündmused algavad järgmisel päeval pärast seda kui koletis on Belle'le oma raamatukogu tutvustanud.

"For last night, the Beast had given her an unexpected present - a gift more valuable to her than his castle and all his lands, one more precious than jewels or gold.
Last night, the Beast had given her his books." (lk. 21)
   
Proloogist teame, et õed, Surm ja Armastus jälgisid Belle'i ja koletise vaheliste suhete arengut ning sõlmisid omavahel kihlveo - kumb võidab, kas surm või armastus? 
Surm ei mängi ausat mängu ja laseb raamatukokku viia nõiutud raamatu "Nevermore", mis Belle'i endasse kutsub. Sealses maailmas täituksid kõik ta soovid, kuid lõpuks selgub, et see kõik oli vaid illusioon. Neiu mõistab, et pealtnäha ilus ei pruugi seda olla sisemiselt ja vastupidi. 
Kui olete näinud käesoleval aastal esilinastunud  Disney "Kaunitar ja koletis" filmi, siis tuleb raamatu sisu teile osaliselt tuttav ette. Kuigi ma nautisin teatud lõike väga, olin natuke pettunud, sest ma ei saanud eelneva sisukirjelduse järgi aru, et tegemist pole mitte terve filmi põhjal kirjutatud raamatuga, vaid sündmustik keskendub vaid lühikesele ajaperioodile, mis järgneb sellele, kui Belle on raamatukogu enda valdusesse saanud. 
Ütleksin, et iseseisva raamatuna, taustalugu teadmata, pole see kuigi hea, sest kirjutatu on liiga lihtne ja nõrk, kuid filmilisana nautisin seda väga. Seega on mu antud neli punkti pigem raamatu lugemisest tekkinud emotsiooni kui sisu eest.

pealkiri: "Beauty and the Beast: Lost in a Book" 
autor: Donnelly, Jennifer
keel: inglise
kirjastus: Disney Press
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 352
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10:
1484780981
ISBN-13: 9781484780985
 
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5