Ära hinda raamatut tema kaante järgi ehk kuidas otsustada, kas raamat on lugemist väärt või mitte?

Juhtusin lugema kohaliku USA suure raamatuketi Barnes and Noble'i raamatublogi ja seal oli huvitav arutelu, mida mõtlesin teiega jagada.  Küsimus on selles, mille põhjal otsustada, kas raamat tasub lugemist või ostmist? Autor nimetab kahte võimalust:

1) "69. lehekülje lugemine" - kui sa tahad teada, kas sa naudiksid selle raamatu lugemist, siis ava 69. lehekülg ja hakka lugema, kui see sulle meeldib, siis osta raamat ära.

2) "alguse lugemine" - raamatu alguse eesmärgiks on sind lugema meelitada ning anda täpselt õigel ajal õiges koguses infot (kirjutaja eelistas seda varianti).

Kolm näidet:

"Kesköö lapsed" Salman Rushdie

algus: "Ma sündisin Bombay linnas... ükskord ammu. Ei, see ei kõlba, kuupäevast ei ole pääsu: sündisin doktor Narlikari sünnitusmajas 15. augustil 1947. aastal. Ja kellaaeg. Ka kellaaeg on oluline. Olgu siis: oli öö. Ei, siin tuleb olla veelgi... Täpselt keskööl, kui aus olla."

 69. lehekülg: "- ei kostnud! - ta oli peaaegu jalul, karje lipsamas ülearu täidlasilt huulilt, kui Rashid teda märkas ja samuti hääle tagasi sai. Paanilises unisoonis huilates tegid mõlemad kannapöörde ja andsid jalgadele valu." 

Antud juhul tundub mulle algus põnevam. Olles seda raamatut lugenud, ütlen, et kui te end esimesest 50st leheküljest läbi närite, siis läheb huvitavamaks. Algus on tegelikult väga raskelt loetav. 

"Tuule vari" Carlos Ruiz Zafon

algus: "Mäletan ikka veel koidikut, mil isa viis mind esmakordselt Unustatud Raamatute Surnuaeda. Oli 1945. aasta varasuvi, me kõndisime mööda tuhkja taeva alla aheldatud Barcelona tänavaid ning hämune päike valgus läbipaistva vase karva vanikuna üle Rambla de Santa Monica.

69. lehekülg: "Clara alasti keha lebas valgetel linadel, mis helendasid nagu äsja pestud siid. Maestro Neri käed libisesid üle tema huulte, kaela ja rindade. Clara valged silmad vaatasid lakke ja tema laud võbelesid, kui muusikaõpetaja ta kahvatute ning värisevate reite vahele tungis"

Hmm, 69. lehekülge lugedes saab  raamatust küll vale ettekujutuse, minu jaoks võidab jällegi algus.

"Maag" John Fowles

algus: "Olen sündinud 1927. aastal perekonna ainsa lapsena; mu vanemad olid mõlemad inglased ja nende sünniaastatele langes tolle koletu kääbuse, kuninganna Victoria hiiglapikk groteskne vari, millest nad oma puuduliku ajalootunnetuse tõttu iial ei suutnud vabaneda."

69. lehekülg: "Sellest esimesest kuriteost üles ärritatud, ei rahuldunud need koletised juba kordasaadetuga: nad surusid vaesekese kõhuli suurele lauale, süütasid küünlad, asetasid meie lunastaja pildi tema silma ette ja panid selle õnnetu naisolendi niuetel toime meie kõige hirmuäratavama müsteeriumi."

Selle 69. lehekülje lugemise peale ma seda raamatut küll kätte ei võtaks.

Kolmandana lisaksin:

3) "teiste arvamuste/hinnangute usaldamine"

Sellele variandile toetun ma ise väga palju, eriti peale seda kui mulle lähim raamatupood uksed kinni pani. Enamasti vaatan Amazonist järgi, kuidas teised lugejad raamatut hinnanud on ja mida postiivse või negatiivsena välja toonud. Kui pole just tegemist kirjanikuga, kes mulle üldiselt meeldib, siis suhtun raamatutesse, mille hinnang jääb 5 palli süsteemis 3-3.5 piiridesse, eelarvamusega. Muidugi olen selle variandiga eksinud ka, sest raamat mis teistelt ülikiitvaid hinnanguid on saanud, pole minu jaoks midagi erilist. Näitena tuleb meelde Vanessa Diffenbaugh "Lillede keel", mis on küll päris hea raamat, aga minu arvates kindlasti mitte 5 punkti vääriline.

Barbaara soovitusel lisan ka neljanda (aitäh Sulle!):
4) "lugemist armastava sõbra raamatusoovitus"
Jah, kui sul on sõber, kellega raamatu- ja lugemishuvi kattuvad, siis on alati võimalus häid raamatuid avastada ja leida. Mina olen raamatusoovitustele alati väga avatud!

Kuidas teie oma raamatuid valite?