28 jaanuar 2013

Rachel Joyce "The Unlikely Pilgrimage of Harold Fry"

Pealkirja järgi võiks arvata, et see on sügavalt religioosne raamat. Tegelikult on selles jumalast ja usust juttu üsna vähe.
Harold Fry on hiljuti pensionile jäänud tavaline meesterahvas, kes elab oma igapäeva rutiinis. Ühel päeval saab ta kirja oma kunagiselt töökaaslaselt Queenielt. Kirjas seisab, et tal on vähk. Harold kirjutab talle paar lauset vastu, kuid kirja posti viies otsustab impulsiivselt hoopis ise jala kohale minna, ta nimelt usub, et nii kaua kui tema kõnnib, Queenie ootab ja elab. Loomulikult pole ta 600 miiliseks teekonnaks üldse valmis, kuid jätkab kõigile takistustele vaatamata, kohtudes oma teel igasugu huvitavate inimestega.
Sammsammult selgub, et see omamoodi palveränd polegi mitte üksnes Queenie heaks, vaid  ka tema enda ja naise vahelise suhte päästmiseks. Teineteisest lahus olles on mõlemal aega meenutada ja mõelda ning valust üle saada. See raamat on natuke naljakas, südamlik  ja kurb üheaegselt. Kuid jällegi, kui vähiteema on Sulle liiga valus, siis ära parem loe.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die unwahrscheinliche Pilgerreise des Harold Fry"

23 jaanuar 2013

Maruta Grasmane „Latvieša cimdi"

Üks uuemaid ja kuumimaid käsitööraamatuid on lätlanna Maruta Grasmane välja antud kindaraamat "Latvieša cimdi". See on paks, kõvakaaneline ja ma ütleksin, et labakinda suurusega (tegelikult on muidugi suurem) ning täis imeilusaid kindamustreid. Mustrid on esitatud värviliste skeemidena.
Üks kindlaid pärle käsitööraamatute hulgas. 

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Will Schwalbe "The End of Your Life Book Club“

See elulooraamat räägib Mary Ann Schwalbest, kellel diagnoositi kõhunäärme vähk. Talle meeldis alati väga palju lugeda ning nii moodustavad nad koos pojaga (raamatu autor) raamatuklubi, mille kokkusaamised leiavad enamasti aset keemiaravi ajal. Nad vahetavad raamatuid, arutlevad ja vaidlevad loetu üle.
Raamatu sisukirjelduse järgi oodanuks ma pigem erinevate raamatute analüüsi, kuid seda on tegelikult vähe, ülekaalus on meenutused ja kirjeldused ema võitlusest haigusega.
See on väga südamlik aga samas ka väga valus raamat. Ära loe kui antud teema sind lähedalt puudutab. 

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "An diesem Tage lasen wir nicht weiter: Das letzte Jahr mit meiner Mutter"

Robin Sloan “Mr. Penumbras’s 24-Hour Bookstore“

Töötu arvutiprogrameerija Clay leiab lõpuks töö 24 tundi avatud Mr. Penumbra raamatupoes. Üsna pea märkab ta, et tegemist on üsna tavatu raamatupoega, sest tavalisi raamatuid on seal vähe ning klientegi eriti ei käi. See eest tulevad kummalised imimesed, kes raamatuid vahetamas käivad, st nemad toovad raamatu tagasi ja poe taganurgast antakse uus. Iga kliendi kohta tuleb täpselt arvet pidada ja logiraamatusse kirja panna isegi see, mis neil seljas oli. Loomulikult hakkab kummaline käitumine Clayid huvitama ja koos sõpradega olukorda uurides selgub et tegemist on „Unbroken Spine“ vennaskonna liikmetega, kes püüavad ühte raamatut lahti kodeerida ja seeläbi siis surematuks saada. 
Kiiresti ja mõnusalt loetav, kuid kohati tänapäeva tehnoloogia (arvutid, Kindle jne) keskne, nii et kui sul pole sellest aimugi, siis võivad mõned lõigud segaseks jääda. 
Häirisid kaks asja, esiteks see, et iga kord kui on vaja mingeid salapäraseid ja tundmatuid päritolu inimesi, siis kasutatakse eestlasi. Teiseks ülemlaul Googelile, põhimõtteliselt on lugu selline, et nimetatud vennaskonna liikmed on mõistatuse kallal juba 500 aastat vaeva näinud ja siis tulevad Google itimehed ja lahendavad selle kahe nädalaga ära. Minu meelest näitab see hästi, et tänapäevase tehnika kasutamine teeb elu küll elu mugavamaks ja toob lahenduse kiiremini kätte, aga omamoodi rikub ära ka, no ma mõtlen, et mõnikord on lahenduseni jõudmise aeglus ja protsess ka olulised.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die sonderbare Buchhandlung des Mr. Penumbra"


Liza Klaussmann "Tigers in Red Weather"

Jälgitakse Nicki ja Helena ning nende abikaasade ja laste elu Teise Maailmasõja järgsest ajast kuni 1960ndateni. Mulle meeldis see, kuidas ühte ja sama sündmust  on kirjeldatud läbi erinevate inimeste silmade. Lõpp oli küll ootamatu ja hea. 
Kriitikud räägivad antud raamatu puhul mingist sügavusest ja võrdlevad seda isegi Fitzgeraldiga, kuid minu meelest on tegemist lihtsalt täiesti loetava suvejutukaga. 

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Zeit der Raubtiere"

Caleb Carr "The Alienist“

Ma ei mäletagi täpselt, kuidas see raamat mu lugemisjärjekorda sattus,  võibolla keegi kuskil soovitas, igal juhul on mul väga hea meel, et sattus.
Tegemist on veidi ebatraditsioonilise kriminulliga, milles kirjedatud sündmused leiavad aset 19nda sajandi lõpu New Yorkis. Peategelasteks on psüholoog ja ajakirjanik, kes püüavad koos oam meeskonnaga linnas tegutsevat ja lapsprostituute tapvat seeriamõrvarit tabada. Raamatus pole kiiret actionit, lugu kerib aeglaselt lahti. Kui filmimaailmaga võrrelda, siis see pole "Law and Order", milles nii mõrv ja lahendus ühe saatetunni sisse mahub, see on pigem "The Killing", milles lahendus üle 10 osa aega võtab. Autor on erialalt ajaloolane ning raamatusse on osavalt ajaloolisi fakte põimitud.
Kui Sulle meeldivad paksud raamatud ja on aega raamatusse süveneda, siis tasub kindasti kätte võtta. 

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die Einkreisung"



Sofi Oksanen "Kui tuvid kadusid"

Oksaneni eelmise raamatu "Puhastuse" osas olen siiani kahevahel ja ei suuda otsustada, kas see raamat mulle meeldis või mitte. Sellist olukorda juhtub harva. Vaatamata oma otsustamatusele  tahtsin seda raamatut juba meediakära pärast kindlasti lugeda. 
"Kui tuvid kadusid" kestmes on abielupaar, kelle lugu jälgitakse läbi esimese Eesti vabariigi lõpuaastate,ning sõjaaastate kuni 1960ndate. Tegevustik hüppab kahe ajastu vahel ning Oksanenile omaselt puudutatakse valusaid teemasid, aga natuke teise nurga alt. Mees on äärmiselt ebameeldiv tegelane ja kui halb ta täpselt  on selgub raamatu lõpulehekülgedel. Naisest oli mul lihtsalt kahju.
Kuigi algus oli veidi segane ja mul oli raske aru saada, milline peategelaste omavaheline suhe, jätkasin lugemist ning ei kahetse. 
Peaks vist "Puhastuse" uuesti kätte võtma.

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud 

21 jaanuar 2013

Sissejuhatuseks

Mulle meeldib lugeda, kui kudumise võin veel mõneks päevaks kõrvale panna, siis mõne rea püüan küll iga päev lugeda. Vanemad räägivad, et kooli minnes polnud ma lugemise vastu eriti huvi üles näidanud, eks nad hakkasid mind siis tagant torkima ja mul on siiani meeles, et esimene sõna, mille ma vaevata kokku lugesin oli "nutma", mis oli ühe vana "Tähekese" tagaküljel. Kuidas täpselt sellest lugemiskirg välja arenes, seda ei teagi. 
Mu abikaasa teeb mu üle nalja, ta väidab, et ma raiskavat raamatuid. Tõsi on see, et loen kiiresti ja kuna aega on lugemiseks niigi vähe, siis ei taha seda ju kehva raamatu peale raisata. Paljalt linnukese kirja saamise pärast lugesin vist vaid kooli kohustuslikku kirjandust. Nüüd panen igava raamatu lihtsalt kõrvale ja võtan järgmise. Häid raamatuid loen seevastu aeglaselt ja ikka uuesti. Iga uue raamatu puhul loen ma alati lõpu enne ära.
Uue aasta alguses tehakse ikka igasuguseid plaane ja nii ma mõtlesingi huvi pärast arvet pidada, mitu raamatut ma aasta jooksul läbi loen ja, et asi ka endale huvitavam oleks, siis panen need siia blogisse/lugemispäevikusse kirja.
Oma nurga leiavad kindlasti ka käsitööraamatud, mille puhul on väljendi "läbi lugemine" kasutamine küll veidi tinglik aga ma ei saa neid kuidagi välja jätta. 
Kaks ääremärkust:. Esiteks, blogis kasutatud pildid ei ole minu tehtud. Teiseks, ükskõik, mis arvamusi ma siia ka kirja ei paneks, siis need pole mõeldud kellegi solvamiseks. See on lihtsalt minu arvamus loetust.