Saara Turunen "Arulagedad asjad"

"Arulagedad asjad" on mõnes mõttes täiesti tavaline ja tuttav lugu, kus poiss ja tüdruk armuvad ning oma suhet toimima panna üritavad. Nimetu naine on soomlanna ja mees hispaanlane, kes kohtuvad, kui soomlanna on Barcelonas vahetusüliõpilaseks. Kumbki ei soovi lõplikult teise riiki kolida ja nii kujuneb see aasta(kümnete) pikkuseks kaugsuhteks, kus helistatakse korra nädalas ja kokku saadakse vaid aegajalt. 

Käsitletav temaatika on mulle tuttav, sest olen ise mitteeestlasega abielus ja kolmandasse, st ei kummagi päritolumaale elama kolinud. Kuid iga suhe on erinev ja minu kogemust ei saa üks-ühele üle kanda. Olen seda meelt, et kaugsuhted toimivad siis, kui mõlemad pooled sellise elukorraldusega rahul on. Antud paari puhul oli naine algusest peale rahulolematu ja ülikriitiline, imestasin, et see üldse nii kaua kestis.

Raske on öelda, milline oleks olnud selle raamatu parim lõpp, kuid mulle meeldis see, mille autor kirjutas, sest lõpuks ometi julges naine suurema sammu ette võtta. 

Kui ma seda esimesel korral lugema hakkasin, siis ei tahtnud kuidagi minema hakata, kuid teisel korral haaras see mind kohe endasse ja enam lahti ei lasknud. Nii, et igal raamatul on oma aeg ja koht. Igaks juhuks siiski ütlen, et siin on juttu ka vähist ning surmast. 

pealkiri:  "Arulagedad asjad"

autor: Turunen, Saara

tõlkija: Lemendik, Helena

kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 258

ilmumisaasta: 2022

ISBN-13: 9789916123539

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5 

***Suur tänu kirjastusele Eesti Raamat!"***

Ellen Marie Wiseman "The Lost Girls of Willowbrook"

Willowbrook oli vaimupuudega lastele mõeldud hooldekodu New Yorgis, mis tegutses 1947-1987. Asutus oli mõeldud 4000 inimesele, kuid 1965. aastal elas seal 6000 patsienti. 1972. aastal tegi reporter Gerardo Riviera Willowbrookist uudisteloo, mis paljastas asutuse kohutava seisukorra - ülerahvastatuse, puudulikud hügieenitingimused, seksuaalse ja füüsilise vägivalla jne. Siiski, läks veel aastaid enne, kui Willowbrook lõpuks 1987. aastal suleti.

Just selle asutuse ongi autor valinud oma raamatu tegevuskohaks. Peategelasel Sage'il oli identne kaksikõde Rosemary, kes kuus aastat tagasi kopsupõletikku suri. Ootamatult saab Sage teada, et ta kasuisa ja nüüdseks surnud ema valetasid talle, Rosemary ei surnud, vaid paigutati hoopis Willowbrooki. Nüüd on ta sealt kadunud ja keegi ei suuda teda leida.

Sage otsustab ise kohale minna ja õde otsida. Ta ei jõua kuigi kaugele, sest asutuse töötajad peavad teda Rosemaryks ja lukustavad ta Willowbrooki. Mitte keegi ei usu, kui ta püüab neile seletada, et ta pole Rosemary.

Raamat toetub väga palju šokeerivale, Willowbrooki keskkonnale ja seda kõrvale jättes tundub Sage-Rosemary lugu natuke kehv. Lugedes jäi mulje, et Sage oli hooldekodus ülipikka aega, sest sellesse perioodi mahtus nii palju, kuid tegelikult juhtus kõik väga kiiresti, kahe nädala jooksul. Tegelase vaatenurgast vaadates on lühike aeg muidugi parem, aga usutavuse seisukohast muudab see loo nõrgemaks. Kuid ma ei kahetse lugemist, sest see suunas mind päris Willowbrooki kohta täpsemalt lugema. 

pealkiri: "The Lost Girls of Willowbrook"

autor: Wiseman, Ellen Marie

kirjastus: Kensington
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 355

ilmumisaasta: 2022

ISBN-10: 1496715888

ISBN-13: 9781496715883

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4/5