28 detsember 2013

2013. aasta kokkuvõtte

Aasta tagasi tekkis mul mõte raamatublogi pidama hakata. Sel oli kaks eesmärki, esiteks teada saada, mitu raamatut ma aastaga läbi lugeda jõuan ja teiseks jagada oma arvamust loetust, mis mõnele teiselegi ehk kasulikuks võiks osutuda. Arvasin, et 100 raamatut aastaga läbi lugeda pole mingi probleem kuid nüüd näen, et jäin sellest numbrist päris kaugele. Kas 61 62 raamatut aastas on palju või vähe? Vaadates veel lugemist ootavate raamatute virna, siis kindlasti vähe, lugemismaterjali puuduse üle kurta ei saa. Arvamuse kasulikkuse üle peavad otsustama juba bogi lugejad.

7. Jojo Moyes "Me Before You" - e.k. "Mina enne sind"
16. Ruta Sepetys "Between Shades of Gray" e.k. "Hallaaegade algus"
18.  Justin Cronin "The Passage" e.k. "Teekond" I ja II raamat
19.  J. K. Rowling "The Casual Vacancy" e.k. "Ootamatu võimalus"
20.  J.R. Ward "Lover at Last"
21. Nele Neuhaus "Eine unbeliebte Frau"
22. Jussi Adler-Olsen "Erlösung" 
23. Thomas Brussig  "Am kürzeren Ende der Sonnenallee"  
24. Isaac Marion "Warm Bodies" e.k. "Soojad kehad
25. Helene Hanff "84, Charing Cross Road" 
26. Andrew Pyper "The Demonologist"
27. Jussi Adler-Olsen "Verachtung"
28. Helene Wecker "The Golem and the Jinni"
29. Camilla Läckberg "The Stranger"
30. Charlaine Harris "Dead Ever After"
31. Matthew Quick "The Silver Linings Playbook" e.k. "Õnneteraapia"
32. Cassandra Clare "City of Bones" e.k. "Luude linn" Surmav arsenal I
33. Cassandra Clare "City of Ashes" e.k."Tuhast linn" Surmav arsenal II
34. Cassandra Clare "City of Glass" e.k. "Klaaslinn" Surmav arsenal III
36. Cassandra Clare "City of Lost Souls" 
37. Kate Atkinson "Case Histories"
38. Stephen King "Joyland" 
39. Maggie O'Farrell "Instructions for a Heatwave"
40. Khaled Hosseini "And the Mountains Echoed" e.k. "Ja mägedelt kajas vastu"
41. Mats Traat "Harala elulood"
42. Neil Gaiman "The Ocean at the End of the Lane" e.k. "Ja tee lõpus on ookean"
43. Robert Galbraith "The Cuckoo's Calling"
44. Philipp Meyer "The Son"
45. Emily Croy Barker "The Thinking Woman's Guide to Real Magic"  
46. Avo Kull "Haigla"
47. Justin Petrone "Misjonäripoos"
48. Kristiina Kass "Samueli võlupadi"
49. Kristiina Kass "Petra lood"
50. Kerrelyn Sparks "Vampire withe the Dragon Tattoo"
51. Chris Bohjalian "The Light in the Ruins"
52. Yangsze Choo "The Ghost Bride"
53. Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" 
54. John Searles "Help for the Haunted" 
55. Oliver Pötzsch "The Ludwig Conspirarcy"
56. Diana Gabaldon "The Outlander" 
57. Val McDermid "Cross and Burn"
58. Nele Neuhaus "Mordsfreunde"
59. Dana Thomas "Deluxe: How Luxury Lost Its Luster" 
60. Bee Ridgeway "The River of No return" 
61. Mihhail Jelizarov "Raamatuhoidja"
62. Indrek Hargla "Süvahavva"

Tinglikult loetud ehk käsitööraamatud:
3. Helene Magnusson "Icelandic Handknits" 
4. Alice Starmore "Tudor Roses" 

Selles lugemisaastas on olnud nii toredaid avastusi kui ka pettumusi. Kõige enam on meelde jäänud kaks raamatut "The Golem and the Jinni" ning "The Thinking Woman's Guide to Real Magic". Mõlemad on kirjanike esimesed raamatud ja ootan nende järgmisi teoseid suure huviga. Kriminullidest valmistasid suure üllatuse Rowlingu "The Cuckoo's Calling", mis on tõesti põnev lugemine (tema "Ootamatu võimalus" oli aasta suurim pettumus, ma tõesti püüdsin, aga see raamat ei meeldinud mulle) ning Jussi Adler-Olseni ja Nele Neuhausi kirjutatud sarjad. Ilukirjandusest märgiksin Hosseini uut raamatut, mis on sama hea, aga hoopis erinev tema eelmistest teostest. Kõige pikema nutumaratoni pidasin "Mina enne sind" lugedes.  Käsitööraamatutest valmistasid rõõmu "Tudor Roses" kordustrükk ning läti kinnaste raamat. Esimene neist on imeilus raamat, mis on väärt koduses raamaturiiulis olemist, isegi kui kudumid on järgi tegemiseks liiga keerulised. Kinnaste raamat on aga väga põhjalik, mustrid imeilusad ning selgelt üles märgitud. Tasub kindlasti ostmist!
Ilusat lugemisrohket head uut aastat teile kõigile!

27 detsember 2013

Indrek Hargla "Süvahavva" (I)

Tavaline perekond saab päranduseks Süvahavva talu ning kolib linnast maale elama. Vanemad Peep ja Kristi on uue alguse üle õnnelikud ning loodavad tänu sellele oma abielukriisi(de)st üle saada. Tütar Arnika on 17 aastane ning pole elukoha vahetusest eriti vaimustuses, aga lepib olukorraga, sest valikut ju pole. Poeg Arno on kummaline, autistlike joontega poiss, kes räägib täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, emotsioone välja ei näita, aga on absoluutse kuulmisega ja arvutab peast paremini kui taskukalkulaator. 
Üsna ruttu saavad nad kohalike elanike reaktsioonidest aru, et Süvahavva pole tavaline maja (või vähemalt nii arvatakse). Asi muutub veelgi omapärasemaks, kui nad oma maja pööningult kadunud poisi Kevini leiavad. Loo arenedes tulevad mängu mingi Vaigutaja, salaühing, kohalik nõid Teele jt. Peep, Kristi ja Arnika  hakkavad asja oma käe peal uurima ning avastatu pole sugugi mitte tavapärane.
Esimese asjana olgu öeldud, et telesarjana meeldis mulle "Süvahavva" väga, eriti esimene hooaeg, milles toimunud sündmused ongi raamatuks kirjutatud. Seega ei tulnud miski suure üllatusena, kuid meeldis, et raamatu lõpp on seriaali omast natuke erinev. Muuhulgas saame rohkem teada ka Felixi ja Ludwigi kohta (oleksin ma raamatut enne teise hooaaja algust lugenud, oleksin selle tegelase tegutsemismotiividest hoopis paremini aru saanud). Kahjuks ei oska ma hinnata, kui hirmutav raamat tegelikult on, sest üllatusmomenti ju enam polnud. 
Lõppkokkuvõttes ütlen, et mulle meeldis. "Süvahavva" on mõnus ja ehe Eesti õudukas, milles on meie oma kodused tondid ja no kus mujal kui eestlaste teispoolsuses end saunas puhtakse pestakse? Jään järge ja lõpplahendust ootama.

saksa keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud

25 detsember 2013

Mihhail Jelizarov "Raamatuhoidja"

Ostin selle raamatu endale peale seda kui lugesin järgnevat tutvustavat teksti - „Raamatuhoidja“ on Harkivist pärit ja pikalt Saksamaal elanud noore kirjaniku Mihhail Jelizarovi, kes näeb välja nagu rokkstaari ja Kuuba revolutsionääri segu, neljas teos. Frantsiskaanlaste kloostris kirjutatud teos pälvis 2008. aastal Vene Bookeri preemia, põhjustades sellega enneolematu skandaali ja kirjanduskorüfeede protesti. ...ja soodushinnaga oli see ka.
Elas kord nõukogude kirjanik Dimitri Gromov, kes kirjutas sotsrealistlikke raamatuid kolhoosnikest. Üldiselt peetakse tema kirjutatut suuremat sorti jamaks, mistõttu pole ka raamatuid enam kerge leida. Ühtäkki avastavad inimesed, et kui Gromovi raamatuid sõnasõnalt ja väga hoolikalt lugeda, siis on neil maagiline jõud. On olemas Mäluraamat, Kannatusteraamat, Võimuraamat jne. Olemasolevate raamatute ümber moodustuvad salajased lugejate grupid, keda juhivad nn. raamatuhoidjad. Need salaseltsid on omavahel suurel sõjajalal ja peavad raamatute nimel veriseid lahinguid. "Raamatuhoidja" peategelaseks on ootamatult sellesse ametisse sattunud igavene üliõpilane ja luuser.
Hakkasin lugema ja no ei saa pihta, mis asi see olema peaks. Nõukanostalgia on hästi kirja pandud, see aga vaheldub lahingute kirjeldustega, millest ma lõpuks lihtsalt üle libisesin. Kohati on lihtsalt rõve. Ma pole siiani aru saanud, miks inimesed mingi raamatu pärast tapavad või tappa lasevad, aga kogu raamat ongi just sellele üles ehitatud.
Mina ei oska selle raamatu kohta eriti rohkemat öeldagi, lugege hoopis Postimehes ilmunud raamatuarvustust.

saksa keeles:
inglise keeles: