29 oktoober 2019

Vicky Halls "Kasside varjatud elu"


Sissejuhatuseks nii palju, et kevadest on meil kodus kaks kassi. Eesti kirjandusklassikast tuntud Agu Sihvka sõnu kasutades: "Et kõik ausalt ära rääkida, siis ei olnud meil üldse plaanis kodulooma võtta." No, kui siis võib-olla taksikoera, aga kasse kohe kindlasti mitte.
Kõik algas sellest, et ühel hommikul sain sõbrannaga kohvikus kokku ja ta mainis möödaminnes, et ta tuttava venna kassil on pojad ning kas ma ei tahaks ühte neist endale. Vastasin naljaga pooleks, et jah miks mitte, võiksin ju tõesti kassi võtta. Siis läks jutt teistele teemadele ja ma arvasin, et sellega on lugu ka lõpetatud, aga äkki hakkasin sõnumites kassipoegade pilte saama. Kokku oli neid pisikesi viis ja armsad olid nad küll. No, milline kassipoeg poleks? Vaatasin ning saatsin naerusuiseid nägusid vastu. Nii arenes asi päevani, mil tekkis küsimus, et kas ma tahaksin neid vaatama minna. Ei mingit kohustust võtta, aga no niisama vaatama. Ei, ma ei tahtnud mingeid kassipoegi näha, sest ma ju ikkagi ei tahtnud kassi, aga no hea küll. 
Vahepeal olime piltide pealt mehega otsustanud, et no kui, siis ainult see valge ninaga. Sõidu ajal lootsin, et ehk see kasspoeg mulle ei meeldigi ...ja siis jalutas mulle esimesena vastu üleni hall kiisu ja ma tundsin, et kui üldse, siis just see. Aga no, mis siis sellest valge ninaga saab, kelle osas olin juba kuulutanud, et kui üldse kass, siis just see?
Istusin tagasiteel autos ja ei suutnud otsustada, keda võtta või jätta ja lõpuks saatsin mehele sõnumi - kas ma kaks kassi võin võtta? Teoreetiliselt oleks ta pidanud ei vastama, aga oli nõus. No ja nii tulingi ma paar nädalat hiljem koju kahe kassipojaga. Valge ninaga on Carter McSkittles ja hall Mr. Henry Darcy. Lühidalt Carter ja Henry. Aja jooksul on neist saanud me pere täieõiguslikud liikmed.

 

Sellisel olukorras tundus "Kasside varjatud elu" olevat just see raamat, mida mul on vaja lugeda. Vicky Halls kirjutab kassidest tõelise kirega ning tulemuseks on väga põhjalik käsiraamat, mis põhimõtteliselt katab kassi elu sünnist surmani. Lugedes sain vastused isegi neile küsimustele, mida mul algaja kassiomanikuna veel tekkinud polnudki. Näiteks meeldisid mulle väga ta mõtted, et: 
- looma keskkonda ei tohi üleöö muuta, neile tuleb anda kohanemis-  ning nuusutamisaega.  
- kassi tuleb austada ning lasta tal rahulikult magada. 
- kui sa proovid kassi õpetada, et ta ei tohi teatud kohta, nt laua peale ronida, siis on tulemuseks vaid see, et ta lihtsalt ei roni sinna sinu nähes, aga ronimata ka ei jäta.
Soovitan seda raamatut eelkõige algajatele kassiomanikele, kuid küllap pakub see äratundmisrõõmu neilegi, kes juba pikemaajaliselt kasse teeninud on (sest selle väite, et kassidel pole mitte omanikud, vaid teenrid, tõepärasuses olen juba veendunud).

pealkiri: "Kasside varjatud elu"
autor: Halls, Vicky
tõlkija: Helje Heinoja
keel: eesti 
kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 208

ilmumisaasta: 2016 (kordustrükk 2019)
ISBN: 9789985336441
  
inglise keeles: "The Secret Life of Your Cat: Unlock the Mysteries of Your Pet Behaviour"
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 5/5 

*Aitäh, kirjastus Varrak! 

28 oktoober 2019

Anders de la Motte "Sügisroim"


Mõrvauurija Anna Vesper kolib koos teismelise tütrega Stockholmist väikesse linnakesse uut algust leidma, täpsed põhjused, mis neid lahkuma sundisid, selguvad loo arenedes.
Annast saab uus politseiülem ja külapeol toimunud kaklus toob ta töölauale aastakümnete taguse surmajuhtumi. 1990. aastal läksid viis kohalikku lapsepõlvesõpra vanasse kivimurdu telkima ja hommikul leidsid ühe oma kaaslastest, Simoni, surnuna. Noormehe surm tunnistati õnnetusjuhtumiks, aga ta ema pole selle teooriaga kunagi leppinud ja on endiselt veendunud, et poeg mõrvati ning toimepanija on siiani karistuseta. Nüüd on vana politseülem töölt lahkunud ja Anna saab tookord juhtunut uue, kõrvalseisja pilguga uurida. 
"Sügisroim" ja eelnevalt loetud "Kurja loomus" on omavahel natuke sarnased. Mõlemad on aeglaselt kulgevad ning sisaldavad aastatekümnete tagust lahendamata surmajuhtumit. Pisike, tüütu hääl on samuti taustal olemas, kui tolles oli tegemist tütre tähtede loendamisega, siis nüüd loeme Anna surnud eksabikaasa kommentaare. Kuigi hiljem tuleb selle hääle seotus olukorraga välja, olid need mulle lugejana natuke tüütud. 
Positiivne on, et kui iga raamatu puhul pole lõpupöörded head, sest tekitavad tunde autori viimasest jõupingutusest ning soovist veel midagigi päästa, siis käesoleva puhul sobis viimane pööre tervikpilti. See lisas küll juhtunule traagikat, kuid andis ka teadmise, et sõbrad ei olnud mõrvarid ning miskipärast tundus see mulle oluline.
"Sügisroim" sobib kindlasti neile inimestele, kes eelistavad "leebemaid" krimkasid, kuritegude kirjeldustes pole mu arvates midagi üleliia jõhkrat ega verist. Selline rahulik ja mõnus sügisõhtune lugemine, mida enne käest panna ei saa, kui viimased leheküljed loetud.

pealkiri: "Sügisroim"
autor: de la Motte, Anders
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 424

ilmumisaasta: 2019
ISBN: 9789985347195
  
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Spätsommermord"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

*Aitäh, kirjastus Varrak!