28 juuli 2017

Stephen King, Richard Chizmar "Gwendy's Button Box"

Castle Rockis elav 12. aastane Gwendy Peterson on otsustanud kaalu kaotada ja nii käib ta 1974. aasta suvel iga päev Castle View juurde viivast trepist üles-alla. Ülesse jõudes ta peatub, tõmbab hinge ja kuulab mänguväljakul olevate laste kisa. Nii iga päev kuni ühel korral kõnetab teda kummaline võõras:

"Hey, girl. Come on over here for a bit. We ought to palaver, you and me."

Gwendy saab võõraga jutule ning viimane annab tüdrukule hoiule mitmete nuppudega salapärase kasti. Mida täpselt nupulevajutamine kaasa toob, seda ta ei ütle...
Vabandust, aga raamatu arvustuseks tuli mulle pähe vaid üks sõna -  haltuura. Kuigi "Gwendy's Button Box" näol on tegemist ilusa kõvakaanelise raamatuga, on see siiski lühijutt, mille mahtu on ülilühikeste peatükkidega kunstlikult tõstetud. Kuid isegi loona pole see mu arvates kõige parem, Stephen Kingi sulest ootasin midagi põnevamat.
Ühele fännile, kes loeb kõike, mida ta lemmikkirjanik kirjutab, kindlasti kohustuslik raamat, kuid teised võivad vabalt ka lugemata jätta.

pealkiri:"Gwendy's Button Box"
autor: King, Stephen; Chizmar, Richard
keel: inglise
kirjastus: Cemetery Dance Publications
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 175
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10: 1587676109
ISBN-13: 9781587676109

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5 

Ragnar Jónasson "Snow Blind" (Dark Iceland I)

Siglufjörður on idülliline, Islandi põhjaosas asuv kalurilinnake, mille elanikud isegi majauksi ei lukusta ja kunagi ühtegi tõsist kuritegu ei soorita.
Seda ootamatum on, et linnakese uuel politseinikul Ari Thór Arasonil tuleb tegeleda kohe kahe juhtumiga - lumest leitud vigastatud ja teadvuseta noore naise ning surnud kuulsa kirjaniku omadega.
See oli mu esimene kokkupuude Ragnar Jonassoni raamatutega ning esimese hooga ütlenuksin, et "Snow Blind" on liiga aeglane ja igav, kuid järele mõeldes, oli tempo täpselt õige. Kuriteod ei toimunud ju mingis suurlinnas vaid väikeses kohas, milles Wikipedia andmel elas 2011. aastal vaid 1206 inimest. Lisagem sinna külm ja lumine talv ning kinnituisatud teed ja mis märulit saabki oodata? Ari on oma olemuselt sümpaatne peategelane.
Soovitan lugeda kui teile meeldivad aeglase kuluga kriminullid.

pealkiri: "Snow Blind"
autor: Jónasson, Ragnar
keel: inglise
kirjastus: Orenda Books
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 252
ilmumisaasta: 2015 (esmatrükk 2010)
ISBN-10: 1910633038
ISBN-13: 9781910633038

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Schneebraut"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

George R.R. Martin "Tants lohedega" (Jää ja tule laul V osa 2. raamat)

Sisukokkuvõte Goodreadis lehelt:

Kuningas Joffrey käsul Kuningalinnas hukatud Ned Stark ei öelnud oma lastele suusoojaks, et tali on tulekul. Hilissügise viimased lehed langevad sama hoogsalt kui kuningad ja rüütlid. Müüri taga liginevad Ned Starki sohipojaks peetava Jon Snow juhitud Öisele Vahtkonnale iidsed olendid, kes ei tunne sõna „surm”. Uueks sõjaks valmistumise asemel peab aga Snow tegelema omade keskis rahu säilitamisega. Rahu on habras ka Talitundrus, kus Roose ja Ramsay Bolton ootavad viimast isehakanud kuningat, sõjaväe eesotsas liikuvat külmetavat Stannis Baratheoni, et tolle pea maha lüüa. Boltonid püüavad ohjata liitlasi ja reetlikus segaduses otsib oma võimalust Tõhk, keda tunti varem Theon Greyjoyna. Theoni vend purjetab samal ajal kiirelt Essose suunas, kus Daenerys Targaryen vajab hädasti lojaalseid liitlasi. Ka Daeneryse kasvavad lohed, kes tõmbavad oma ema tähelepanu poliitilistelt intriigidelt endale, löövad aina metsikuma hooga oma ürgset tantsu. Kuningalinn ootab aga kohtumõistmist kahe kuninganna üle, aimamata, kui suur oht maabus enne talve tulekut Westerose rannikul.

Kui aus olla, siis lähenesin sellele raamatule väga skeptiliselt, sest eelmises olin siiski pettunud. Sama tunne tabas mind ka käesoleva lõppedes, kuid hoopis teisel põhjusel. Nimelt hakkas lõpuks ometi midagi toimuma ja siis sai raamat otsa. Kuidas ma nüüd tean, mismoodi tegelastel edasi läheb?
Olles need tellised läbi lugenud, pean tõdema, et esimesed kolm raamatut meeldisid mulle kõige enam. Need olid tempokamad ning põnevamad, "Vareste pidusöök" ja "Tants lohedega" mõjusid millegi "suure" ettevalmistusena - nõrgemad mängijad on välja sorteeritud (loe surnud), tugevamad paigale asetatud ja nüüd peaks saabuma lahing ehk kulminatsioon, mis loodetavasti algab "Winds of Winter-is"
Ma arvan, et tegelikult sõltub järgmistest raamatutest, kuidas ma neljandale ja viiendale osale tagasi vaatan. Kui järgmistes liiguvad sündmused jälle hoogsalt edasi, siis täidavad need kaks oma kohta suurepäraselt, kui aga ka jätkub samasugune aeglus, siis teeb see ka üldpildi kehvemaks ning kolmandat sarnase "tempoga" osa ma enam lugeda ei viitsi.  
Rahvas ootab kannatamatult uut raamatut ja nii nüüd siis minagi. Internetis levivad kuuldused, et ehk ilmub see 2018. aastal. Elame, näeme. 

pealkiri: "Tants lohedega". (Jää ja tule laul V osa 2. raamat)  
autor: Martin, George, R.R.
keel: eesti
tõlkija:  
kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 624
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2011)
ISBN-13:
9789985340745

inglise keeles: "
A Dance with Dragons"
saksa keeles: "Ein Tanz mit Drachen"

Goodreadsi hinnag: 4/5  

Suur tänu kirjastusele Varrak raamatu eest!

Ralph F. McCarthy "Moon Princess"

Vana bambuselõikaja leiab õõnsast bambusetüvest väikese tüdrukukese ja toob lapse koju naise juurde. Tüdrukust sirgub kaunis neiu ning kuuldused ta ilust levivad kaugele. Kui viis noormeest soovivad teda endale naiseks, siis annab neiu igaühele neist (võimatu) ülesande, näiteks peab prints Otomo talle tooma Draakonikuninga värvilise palli. Ühelgi noormehel  ei õnnestu neiu soovi täita ja nii möödub rahulikult neli aastat. Ühel päeval leiab vanapaar ta nutmas ning neiu tunnistab neile, et on Kuul asuva linna printsess, kuid seal oleva sõja tõttu saadeti ta Maale varju. Nüüd on aga oht möödas ja tal on aeg tagasi koju  pöörduda. 

With one last farewell she turned and
Stepped on to the cloud of light.
then it rose up to the heavens
Till it vanished in the night. 
(lk. 47)

Pisikeses raamatukeses peitub vaid üks muinasjutt, lugu Kuuprintessist, mille on ümberjutustanud Ralph F. McCarthy ning illustreerinud Kancho Oda. Sisu polegi eriti kommenteerida, sest muinasjutud on alati armsad, kuid raamatu väärtuseks on lisaks imeilusale kujundusele ka kakskeelne tekst. Inglisekeelsed värsid pole otsetõlge jaapani keelest vaid pigem sisu ümberjutustus. Ka on raamatu viimasel leheküljel on ka väike sõnastik, milles on märgitud, mida on kuidas tõlgitud.

pealkiri: "Moon Princess"
autor:McCarthy, F. Ralph
keel: inglise
kirjastus: Kodansha International
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 48
ilmumisaasta: 2000 (esmatrükk 1996)
ISBN-10: 4770020996
ISBN-13: 9784770020994
saksa keeles: pole ilmunud
eesti keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3.5/5  

18 juuli 2017

Marguerite Duras "Armuke" (I)

Alaealise prantsuse tüdruku ja hiina mehe armastuslugu 1929. aasta Saigonis.
 
Mu vanema venna juuresolekul lakkab ta olemast mu armuke. Ta ei lakka olemast, kuid ta pole mulle enam keegi. Temast saab kõrbenud maa. Mu iha kuuletub mu vanemale vennale, heidab eemale armukese. Iga kord, kui nad mul korraga silme ees on, kardan, et ei suuda seda vaatepilti taluda. Armuke hüljatakse nimelt selles nõrgas kehas, selles nõrkuses, mis täidab mind naudinguga. Venna nähes saab tast salgamist vajav skandaal, häbiaine, mida peab varjama. Ma ei suuda võidelda venna tummade käskude vastu. Ma suudan, kui jutt on väikesest vennast. Kui jutt on armukesest, olen iseenda vastu võimetu. Praegu sellest rääkides meenub taas silmakirjalik nägu, kellegi hajali ilme, kes vaatab kõrvale, kellel on mõtelda muule, kuid kes ometi - seda näeb kergelt kokku surutud lõuapäradest - on meeleheitel ja piinleb, et peab seda alatust taluma, ainult selleks, et saaks hästi süüa, kallis restoranis, mis oleks ju õigupoolest loomulik. Mälestust ümbritseb jahimeheöö kaame kuma. Kostab läbilõikav hirmukisa, lapsekarje.
 
See raamat ei meeldinud mulle. Kunagi nähtud filmi kogemus oli teine, seega lugu ise on huvitav, kuid autori kirjutamisstiil ei sobinud üldse. Oli lõike, mis olid kergesti järgitavad ning hästi kirjutatud, kuid suures osas ei suutnud ma kirjutatusse süveneda. Lõpuks vihkasin kõiki tegelasi, kuid kõige enam ema, kes oli võimetu oma poegade soovide vastu seisma ning tüdruku vanemat venda, kes tundus tõelise tõprana.   
Arvestades, et raamat on saanud mitmeid auhindu ning ka Goodreadsi hinnang on päris kõrge (3.76), siis olen oma seisukohaga vähemuses, kuid teistele soovitada siiski ei julge.  

pealkiri: "Armuke" 
autor: Duras, Marguerite
keel: eesti
tõlkija: Malle Talvet
kirjastus: Perioodika
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 64
ilmumisaasta: 1989 (esmatrükk 1984)
ISBN-13: 9783791508382

saksa keeles: "Der Liebhaber"
inglise keeles: "The Lover"

Goodreadsi hinnag: 1.5/5 

Guðrún Helgadóttir "Blaubeeren und Vanilleeis"

Kolme last üksinda kasvataval ema Lollal on õnnest puudu vaid õige mees ning piisavalt raha. Seda vähemalt ta kaheksa-aastase poja Tumi nägemuses ning nii pöörlebki kogu raamatu tegevus selle ümber, kuidas Tumi püüab ema pangadirektor Hermanniga paari panna. 
Tegelikult toimub raamatus loomulikult hoopis rohkem ning ka taustalugu on laiem. Keda taust ning sisu põhjalikum analüüs rohkem huvitab, siis siin on üks saksakeelne artikkel: http://icelandreview.com/news/2013/04/04/blaubeeren-und-vanilleeis
Raamatu autoriks on 40aastase lastekirjanikustaažiga islandlanna ning käesolev teos ilmus Islandil 2008. aastal, ajal mil majandus oli madalseisus ning paljud inimesed töötud. 
Rahapuudusest tekkivad probleemid on raamatuski kesksel kohal. Sólveig ehk Lolla on lahutatud üksikema, kes oma käsitööga pere vee peal hoida püüab. Tal pole palju raha ja nii jäävadki laste unistused arvutist täitmata ning seitsmeaastane tütar Vildís on pidevalt mures, et Tumi ja ta sõbrad külmkapi toidust tühjaks söövad. 
Üldjoontes on tegemist toreda lasteraamatuga, mis on stiililt veidi Astrid Lindgreni sarnane, kuid mind häiris üks peatükk ning kuna olin pikalt kahevahel, kas peaksin selle etteheite siia kirja panema või mitte, siis võttis ka postituse kirjutamine mul kaua aega. Lõpuks otsustasin, et ausa arvamuse huvides märgin selle siiski ära. Nimelt on raamatus täiesti ootamatult ka peatükk kirikus käimisest ja Jumalast. Mul ei ole midagi religiooni vastu lastekirjanduses, kuid arvan, et sellele peaks eelnema väike hoiatus, st see peaks kuidagi eelnevast kontekstist välja tulema, et tegelased mingi hetk kirikusse jõuavad. Antud juhul tuli see täiesti ootamatult. 
Arvan, et mulle oleks raamat ilma selle peatükita rohkem meeldinud, kuid vaatamata sellele on tegemist lõbusa lasteraamatuga, sest rahapuudus ei masenda lapsi ning  kuidagi saadakse hakkama ka raskete aegade kiuste.
 
pealkiri: "Blaubeeren und Vanilleeis" 
autor: Helgadóttir, Guðrún 
keel: saksa
kirjastus: Dressler
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 142
ilmumisaasta: 2013 (esmatrükk 2008)
ISBN-13: 9783791508382

eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5  

Kazuo Ishiguro "Maetud hiiglane"

Kas te oleksite valusate mälestuste unustamise nimel ka õnnelikest hetkedest loobuma? 

"Maetud hiiglase" sündmused leiavad aset vanal Inglismaal, pärast kuningas Arturi surma. Maad katab udu, mis paneb inimesi minevikku unustama, ühtemoodi kaovad peast nii õnnelikud kui valusad mälestused. 
Väikses külakeses elab vanapaar, Axl ja Beatrice, kellele vaatamata udule, ühel päeval häguselt meenub, et neil peaks olema naaberkülas poeg, keda nad veel korra näha tahaksid. Vanainimesed otsustavad pojale külla minna ning kohtuvad teel mitmete huvitavate tegelastega ning loomulikult ei puudu ajastule sobivalt kogu loost ka lohe.
See on neljas raamat, mida ma olen Ishigurolt lugenud ja mind hämmastab jätkuvalt kui erinevaid teoseid ta kirjutada oskab. Kui "Päeva riismed" on pigem ajalooline romaan ja "Ära lase mul minna" düstoopilise maailma kirjeldus, siis käesolev läheb kuhugi muinasjutu ja fantaasiakirjanduse kanti ning meenutab vanu legende. 
Mulle meeldis, et "Maetud hiiglases" pole must-valgeid tegelasi, kõik on loomult inimesed, oma heade ja halbade külgedega ning kõik on omamoodi meeldivad, sest isegi pahategude sooritamiseks on neil oma põhjus ja selgitus. Kuni viimaste lehekülgedeni olin veendunud, et see on neljapunkti raamat, st oli vaikselt kulgev ja hea, aga mitte sama hea kui eelnevad, kuid siis suutis autor mind nii üllatada, et andsin maksimumarvu punkte. Kuidas ma seda küll ei näinud? 
Ishiguro tõestas veelkord, miks ta mu lemmikirjanike hulka kuulub ning pakkus mulle ülihea lugemiselamuse. Soovitan teilegi.

pealkiri: "Maetud hiiglane"
autor: Ishiguro, Kazuo
keel: eesti
tõlkija: Krista Kaer
kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 324
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2015)
ISBN-13: 9789985340462

inglise keeles: "Buried Giant"
saksa keeles: "Der begrabene Riese"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Suur tänu kirjastusele Varrak raamatu eest! 

14 juuli 2017

Takashi Hiraide "The Guest Cat"

Kolmekümnendates aastates lastetu abielupaar üürib vaikses Tokyo linnajaos maja. Ühel päeval märkavad nad oma köögis kassi. Loom kuulub naabritele, kuid külastab neid järjekindlalt edasi, kuni mees ja naine talle süüa andma hakkavad ning isegi oma nurgakese kohandavad. Kuid ühel päeval kass enam ei tule... 
"The Guest Cat" on mahult väike, aga sisult suur raamat, mille lugemine mul üllatuslikult kaua aega võttis, tekst on tihe ja nõuab keskendumist.   
Ma suutsin hinnata autori ilusaid kirjeldusi ja mõtisklusi, kuid kassi teema, kuidas loom käitub, suhtleb või mängib, jättis mind suures osas külmaks, sest pole loomult kassiinimene. Mõnele teisele lugejale kindlasti hoopis sobivam raamat. 

pealkiri: "The Guest Cat"
autor: Hiraide, Takashi
keel: inglise
kirjastus: New Directions
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 140
ilmumisaasta: 2014 (esmatrükk 2001)
ISBN-10: 0811221504
ISBN-13: 9780811221504

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Der Gast im Garten""

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

10 juuli 2017

Tess Gerritsen "Playing with Fire"

Viiuldaja Julia Ansdell leiab Rooma antiigipoest huvitava valsi  „Incendio” noodid. Kui ta kodus muusikapala mängida püüab, siis juhtub midagi ootamatut - näib, et muusika avaldab mõju ta väikesele tütrele, kes seeläbi vägivaldseks muutub. Kui laps tapab kassi, siis on Julia veendunud, et kõiges on süüdi just  „Incendio” ning püüab selle tausta ja loojat välja selgitada. Otsingud viivad teda Veneetsia vanalinna ning minevikusündmuste jälile.
Kunagi olin ma suur Tess Gerritseni Rizzoli ja Isles krimisarja fänn, kuid mida raamat edasi, seda kehvemaks need läksid ja nii kadus autor mu huviorbiidist täiesti, kuni Tiina Lugemise väljakutse grupis nimetatud raamatut tutvustas. Ta kirjutas sellest nii emotsionaalselt, et ma lihtsalt pidin lugema.
"Playing with Fire" e.k. "Tulega mängides" on kummaline raamat, sest lugema hakates ei oska seda ühegi kindla kategooria alla paigutada. Kas on tegemist ajaloolise romaani, kriminulli või hoopis millegi ebaloomulikuga? Ma ei tea siiani, kuid kõige suurim viga, mida tulevane lugeja võib teha, on loota kerget meelelahutust, sest seda "Tulega mängides" kindlasti pole. Selles sisalduv minevikusaladus on hirmus.
 
pealkiri: "Playing with Fire"
autor: Gerritsen, Tess
keel: inglise
kirjastus: Ballantine books
formaat: taskuformaadis pehmekaaneline
lehekülgede arv: 320
ilmumisaasta: 2016 (esmatrükk 2015)
ISBN-10: 1101884363
ISBN-13: 9781101884362

eesti keeles: "Tulega mängides"
saksa keeles: "Totenlied" 

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Alyson Richman "The Lost Wife"

Kunstitudeng Lenka ja meditsiini õppiv Josef kohtuvad Teise maailmasõjaeelses Prahas, armuvad ning abielluvad. Josef põgeneb sõja eest perega Ameerikasse, kuid Lenka keeldub mehega kaasa minemast, sest ta vanemad ja õde peaksid maha jääma. 
Kuna Lenka on juut, siis saadetakse ta vangilaagrisse ning ainuke, mis teda seal "päästab", on ta joonistamisoskus. Lenka jääb ellu ning leiab samuti tee Usasse, kus ta aastakümneid hiljem uuesti Josefiga kohtub.   
Kuna olen viimasel ajal mitmeid natside-juutide temaatikat käsitlevaid raamatuid lugenud, siis tekib paratamatult võrdlusmoment ja Richmani teose kahjuks. Usun, et kui oleksin seda teistest eraldi lugenud, siis oleks mu arvamus ka veidi erinev, kuid antud juhul jäi see nõrgemaks kui näiteks "Nightingale". Tubli keskpärane raamat, mille lugemist ei kahetse, aga uuesti kätte ka ei võtaks. 

pealkiri: "The Lost Wife"
autor: Richman, Alyson
keel: inglise
kirjastus: Berkley
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 368
ilmumisaasta: 2011
ISBN-10: 042524413X
ISBN-13: 9780425244135

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5 

Rosamunde Pilcher "Kojutulek"

Nancherrow mõis Cornwalli rannikul. Kui
1939. aastal on Judithi kool läbi ning ta peaks lõpuks ometi, pärast aastatepikkust lahusolekut, oma pere juurde sõitma, kuid Euroopas alanud sõda sunnib teda meelt muutma. 
Kuigi tegemist on mu lemmikraamatuga, siis on raske kirjeldada, miks see mind nii väga köidab. Pilcheri lugemine tekitab minus alati mõnusa ja sooja tunde ning igatsuse pärastlõunase tee ja vahukooreste kuklite järele.
Juhul kui te pole veel lugenud, siis soovitan. Kuigi osa tegevust toimub Teise maailmasõja ajal, pole vaja karta, sest kirjaniku eesmärgiks pole sõjaohvrite kannatuste kirjeldamine. Loomulikult tuleb surmaga tegemist teha, sest see kuulub sõja juurde, kuid tema tegelased elavad edasi, saavad hakkama, armuvad ja saavad lapsi ka sõja kiuste. Pilcher annab lootust, et homne päev on parem. 
Raamatu põhjal on tehtud ka film (Youtubes terviklikult olemas), kuid mulle see ei meeldinud, sest tegelasi kehastavad näitlejad olid valed ning armastuslood peapeale pööratud. 


pealkiri: "Kojutulek"
autor: Pilcher, Rosamunde
keel: eesti
tõlkijad:
kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 832
ilmumisaasta: 1998 (esmatrükk 1995)
ISBN-10: 998530084X

inglise keeles: "Coming Home"
saksa keeles: "Heimkehr"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

09 juuli 2017

Steven Moffat, Mark Gatiss, Jay "Sherlock: A Study in Pink" (Sherlock I)

Ma olen alati olnud suur Sherlock Holmes'i ja Doktor Watsoni seikluste armastaja. Nooremana lugesin neid juttudena ning vaatasin naudinguga ka Lenfilmi toodetud mängufilme, mille algusmuusika on mul praegugi selgesti meeles. 
Nii, et kui BBC tuli välja oma tänapäevase "Sherlocki" sarjaga, siis olin alguses skeptiline, sest mul oli ju oma armas Holmesi-Watsoni paar Vassili Livanovi ja Vitali Solomini näol juba olemas, kuid see asendus kiiresti vaimustusega ja nüüd kuuluvad mu lemmikute hulka ka Benedict Cumberbatch ja Martin Freeman.
Uut "Sherlocki" mangaversiooni tahtsin samuti kindlasti lugeda. Telesarja näinud ja Doyle'i lugudega tuttavale inimesele pole manga sisu mingi üllatus,  sest kajastab sarja esimeses osas ning loos "Etüüd punases" toimuvat - kuidas Sherlock ja Watson tutvuvad, kokku elama kolivad ning muuhulgas ka kurjategija kahjutuks teevad. 
Vaatamata sellele, et ma sisu ette teadsin, oli siiski tore lugeda ning illustratsioonid on omaette kunstiteosed, sest eriti Sherlock on väga tõetruult kujutatud. Soovitan kõigile (ka tulevastele) fännidele!

pealkiri: "Sherlock: A Study in Pink"
autor: Moffat, Steven; Gatiss, Mark; Jay
keel: inglise
kirjastus: Titan Comics
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 208
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2012)
ISBN-10: 1785856154
ISBN-13: 9781785856150

eesti keeles:
pole ilmunud
saksa keeles: "Sherlock: Ein Fall von Pink"
 
Goodreadsi hinnag: 5/5