Stephen King "The Institute"

"The Institute" on Stephen Kingi uusim teos. Läksin ilmumise päeval poodi, ostsin ja kohe ka lugesin. Ma ei saa lubada, et järgnev tekst mingilgi moel sisu ei avalda, seepärast lugege edasi vaid omal vastutusel. 
Neile, kes on vaadanud telesarja "Stranger Things", tuleb raamatu sisukirjeldus väga tuttav ette - on olemas salajane (valituse poolt finantseeritud), mille töötajad röövivad eriliste võimetega lapsi ja teevad nende peal katseid. Raamatu peategelaseks on üliandekas Luke Ellis, Instituudi töötajad tapavad ta vanemad ja viivad poisi endaga kaasa.
Seda tüüpi raamatuid kirjutaval autoril on mu arvates kaks võimalust. Esiteks, kas ta teeb õudust tekitava elemendi lugejale piltlikult öeldes puust ja punaseks või siis annab vaid suuna kätte ja laseb neil endil hirmuäratavat ette kujutada.
Antud raamatu puhul on härra King läinud viimast teed. Esmapilgul tundub see võrreldes mõne ta teise raamatuga isegi leebe. Ma ei ütle, et see kuidas Instituudi töötajad lastega käituvad või milliseid eksperimente tehakse, oleks kerge lugemine, kuid järele mõeldes, on nende inimeste arusaamad jubedamad, kui see, mis paberile jõudis. Nimelt seavad nad ühiskonna heaolu indiviidi omast kõrgemale, st kui nende laste anne (ja hilisem surm) päästab ülejäänud inimkonna mingist suurest katastroofist, siis on Instituudi tegevus igati õigustatud. 

Viimasel ei hirmuta mind ebaloomulikud olendid, vaid just pealtnäha normaalsed inimesed, kes lihtsalt, mingi idee nimel, segi keeravad. See raamat lähebki sinna kanti, sest kõiki kuritegusid soovitavad "tavalised" inimesed, kelle tegusid õigustab "õilsam" ja "kõrgem" eesmärk. Lugedes tekkisid paralleelid ka natside juutide hävitamisega ning doktor Mengelega.
Kuigi raamatus on üle 500 lehekülje, jäi see natuke pealiskaudseks, oleks võinud veelgi põhjalikumaks minna, kuid lõpplahendus üllatas mind.
Stephen Kingi fännile on see kindlasti kohustuslik kirjandust ja soovitada polegi vaja. Sobiks kindlasti ka neile, kes tahaks Kingi lugemisega algust teha, kuid on igasugu ebamaiste olendite tõttu, senini eemale hoidnud. Selles raamatus neid pole, on vaid eriliste võimetega lapsed.

pealkiri: "The Institute"

autor: King, Stephen

keel: inglise

kirjastus: Scribner

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 561
ilmumisaasta: 2019

ISBN-10: 1982110562
ISBN-13: 9781982110567
  

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Das Institut"

Goodreadsi hinnag: 4/5 

PS. Raamatu sisu pole kassidega mitte kuidagi seotud.

Carlos Ruiz Zafón "Vaimude labürint" I (Unustatud raamatute surnuaed IV)

Minu armastus Zafóni vastu sai alguse juba aastaid tagasi ning ta "Tuule vari" kuulub mu vaieldamatute lemmikute hulka. "Ingli mängu" lugesin samuti vahetult pärast ilmumist läbi, kuid "Taeva vang" jäi riiulile seisma. Lihtsalt seepärast, et see tundus pärast nii pikka ootamist, pettumustvalmistavalt õhuke. Neljanda raamatu ilmudes olin kahevahel. Ühelt poolt tahtsin muidugi teada, kuidas lugu lõppeb, aga samas ei tahtnud ka kohe lugeda, sest tegemist on ju vaid neljanda raamatu esimese osaga. Uudishimu võitis, kuid tulevastele lugejatele hoiatus, et esimene raamat lõppeb väga huvitava koha pealt.

Kuna pisidetailid olid mul ikkagi aja jooksul ununenud, siis lugesin eelmised kolm raamatut, enne käesoleva kallale asumist, (uuesti) läbi ja sellest oli palju kasu, sest viimases osas kohtume paljude eelnevalt tuttavate tegelastega.
Laias laastus võib öelda, et kui "Tuule vari" on Danieli lugu, "Ingli mäng" Danieli ema Isabella ja "Taeva vang" Fermini oma, siis "Vaimude labürindis" keskendutakse Aliciale. Sündmused leivad aset 50ndate aastate Hispaanias. Alicia töötab salapolitseis ning enne erruminekut, on tema viimaseks ülesandeks, otsida üles Hispaania kultuuri- ja haridusminister Mauricio Valls. Valls oli Teise maailmasõja ajal Montjuici kindluse vangalülem, samas hoiti vangis ka David Martini ja Victor Mataixit.
Sarja lõpuraamat on esimesest nii erinev. Ei ole enam mingit maagilist  ja müstilist maailma, on vaid julm Franco-aegne Hispaania. Tundub, et isegi raamatud ei paku enam seda peidupaika, mis varem ja kirjanikud on kadunud või surnud. Sisust täpsemalt rääkida nii, et ma kellegi lugemiselamust ära ei rikuks, on raske, sest palju toetub eelnevale ja järkjärgult koorub välja ka uusi saladusi ning tegelaste vahelisi seoseid.
Eraldiseisvana seda raamatut lugeda ei tasu, sest isegi kuigi Zafón on ülihea,  ei saa te lihtsalt mitte midagi aru. Lugege ikka eelnevad ka, aeglaselt ja naudinguga. Mõnda kirjanikku lihtsalt ei saagi kiiresti ja üle rea lugeda, Zafón kuulub mu silmis nende hulka.

pealkiri: "Vaimude labürint" I

autor: Zafón, Ruiz Carlos

tõlkija: Kolli, Eva

keel: inglise

kirjastus: Varrak

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 400
ilmumisaasta: 2019

ISBN: 9789985344965
  

inglise keeles: "The Labyrinth of Spirits"

saksa keeles: "Das Labyrinth der Lichter"

Goodreadsi hinnag: 5/5

*Aitäh kirjastus Varrak!

Thomas Harris "Voonakeste vaikimine" (II)

Mööda Ameerikat liigub kurjategija, kes röövib, tapab ja nülib noori naisi. Uurijad on ummikus ning ainuke, kes suudaks neid õigele teele juhatada, on vanglas karistust kandev seeriamõrvar Hannibal Lecter. Lecteril pole aga vähimatki motivatsiooni, kedagi aidata.
Oi, kuidas ma 1990ndatel seda raamatut armastasin. Vaimustus hakkas hajuma, kui psühhiaatrist kolleegi käest kuulsin, et skisofreenikud ei lõhnagi kuidagi spetsiifiliselt.  Mäletan, et sel hetkel jõudis mulle esmakordselt kohale, et kõik, mis ilukirjanduses faktina mõjub, ei pruugi seda mitte olla.
Nüüd lugesin lõpuks uuesti ning mõistsin, et raamatut "Voonakeste vaikimine" on väga raske objektiivselt hinnata, sest selle põhjal on tehtud ülihea film. Tõstku käsi püsti, kes pärast filmi nägemist, suudab raamatut lugeda nii, et talle näitlejate näod silme ette ei tule.

SISURIKKUV INFO
Üks, mis mind raamatus sel korral segas, oli veidi "klaver põõsas" lahendus. Ameerika on lai, kui suur on siis tõenäosus, et kaks seeriamõrvarit omavahel kokku juhtuvad? Kuigi ma arvutusi ei teinud, arvan, et nullilähedane.

Siiski, tasub lugeda, kui te seda veel teinud pole ja filmi vaadake kindlasti ka.

pealkiri: "Voonakeste vaikimine"

autor: Harris, Thomas

tõlkija: Piirimaa, Matti

keel: eesti

kirjastus: Katherine

formaat: taskuformaadis pehmekaaneline
lehekülgede arv: 391
ilmumisaasta: 1995 (esmatrükk 1988)

  

inglise keeles: "Silance of the Lambs"

saksa keeles: "Das Schweigen der Lämmer"

Goodreadsi hinnag: 4/5

Rita Falk "Winterkartoffelknödel" (I)

Rita Falki krimisarja peategelaseks on politseinik Franz Eberhofer, kes Münchenist provintsi tööle pagendati. Niederkaltenkirchen on rahulik koht, kus ei toimu midagi põrutavat ja politseinikutöö konti ei murra, on vaid mõned veidrad õnnetusjuhtumid, mis imelikul kombel vaid sama perekonna liikmeid tabavad. Automaatselt tahaks kirjutada, et Franz on politseinikuna natuke aeglase mõtlemisega, kuid ometi oli see just tema, kes mõrvad avastas. Ma pole siiani kindel, kas see tuli ta sihiteadlikust tegutsemisest või ta lihtsalt koperdas nende juhtumite otsa.

Kõrvaltegelastest on meeldejäävaim rosinast vanaema.

Aastaid tagasi lugesin ma ühte äriõpikut, kus muuhulgas mainiti ka eri rahvuste omapärasid, stiilis, et ameeriklased on sellised ja prantslased seesugused. Sakslaste kohta oli kirjas, et nad arvavad, end olevat väga hea huumorimeelega, aga tegelikult nad nalja teha ei oska. Olles sakslasega abielus, sai sellest alguse me kestev perekondlik sisenali ning taust käesoleva raamatu lugemiseks.
Nii, et olen saksa huumori jaoks veidi raske publik. Raamat mind oma otseselt naerma ei ajanud, aga vaatasin selle järgi tehtud filmi treilerit ja siis itsitasin küll.

pealkiri: "Winterkartoffelknödel"

autor: Falk, Rita

keel: saksa

kirjastus: dtv

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 220
ilmumisaasta: 2012

ISBN-10: 3423213302
ISBN-13: 9783423213301
  

eesti keeles: "Talvekartulikneedlid"

inglise keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 3/5 

Nancy Mitford "Armastus külmas kliimas" (II)

"Armastus külmas kliimas" on tinglik järg (sündmused toimuvad pigem paralleelselt) raamatule "Armastust otsimas" ning mõlemad kuuluvad Nancy Mitfordi populaarseimate raamatute hulka.
Seegi kord on jutustajaks Fanny, kuid keskendutakse ta isapoolsete sugulaste, leedi ja lord Montdore perekonnale. Nende tütar Polly on imeilus, aga "külm" naine, kes kõigi suureks üllatuseks, otsustab abielluda endast vanema mehe, Boyga. Paari vanusevahe on aga kõige väiksem probleem, nimelt teavad kõik, et mehele meeldib noori tüdrukuid kabistada ja üheks ta ohvriks oli ka teismeline Polly. Kuigi Polly on sellest ajast alates Boyd armastanud, abiellub ta ikkagi pedofiiliga ja keegi ei takista.
Pärast tütre abielu "asendavad" vanemad ta Cederic Hamptoniga, kes on lord Mondtore tiitli ja varanduse tulevane pärija.
Raamatu lõpuks tuleb Polly ja leedi Mondtore enesekesksus ja võime ebameeldivaid sündmusi ignoreerida, üliselgelt välja ja kuigi ma saan aru, et see kuulub nende iseloomu juurde, on see ikkagi väga ebameeldiv avastus. 

(Mitte)soovitada või julge, sest olen ikka veel nõutu, mida lõppkokkuvõttes arvata. Mitfordi kirjutamisstiil meeldis mulle, kuid ta ei maali aadlikest ilusat ja meeldivat pilti. Kas julgen öelda, et ta tegelased on mõttetud inimesed? Ma ei tea.

pealkiri: "Armastus külmas kliimas"

autor: Mitford, Nancy
tõlkija: Kaer, Krista

keel: eesti

kirjastus: Varrak

formaat: pehme
lehekülgede arv: 232
ilmumisaasta: 2019 (esmatrükk 1949)

ISBN: 9789985346587
  

inglise keeles: "Life in a Cold Climate"

saksa keeles: "Liebe unter kaltem Himmel"

Goodreadsi hinnag: 2.5/5

*Aitäh, kirjastus Varrak!

Wilkie Collins "Kuukivi"

Põhitegelasteks on vana paheline meesterahvas, süütu neidis, noormees ning India kalliskivi. Kivi kadumist tuleb uurima detektiiv, kes oma meisterlikkusega mõistatuse lahendab. 

Wilkie Collins'i  (1824-1889) "Kuukivi" (1868) peetakse esimeseks moodsaks inglise detektiivilooks.  Kui oled oma elus piisavalt palju krimkasid lugenud, siis näed neis teatavaid korduvaid jooni. Tabasin end mitmel korral mõttelt, et näe autor on selle või teise pealt maha viksinud, aga siis tuli meelde, et suure tõenäosusega on "Kuukivi" lugemine just seda teist autorit mõjutanud. Kõige suurem sarnasus oli hilisema Doyle'i kirjutamisstiiliga. 

Lakoonilisele sisututvustusele vaatamata võin kinnitada, et see raamat oli väga hea. Soovitan lugeda kui otsite veidi aeglasemalt kulgevat detektiivilugu.

pealkiri: "Kuukivi"
autor: Collins, Wilkie
tõlkija: Kaer, Krista

keel: eesti

kirjastus: Eesti Raamat

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 400
ilmumisaasta: 1985 (esmatrükk 1868)

  

inglise keeles:"Moonstone"

saksa keeles: "Der Monddiamant"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Diana Wynne Jones "Kindlus õhus" (Howl's Moving Castle II)

"Kindlus õhus" on idamaade hõnguline lugu. Rashpuhti Sultanaadis elab vaibamüüja Abdullah, kes  peab pisikest äri, mille sissetulekust talle piisab, aga sugulasi ei rahulda. Noormees ei lase end nende suhtumisest heidutada ja veedab oma päevad ilmeilusast tulevikust unistades. 

Abdulahhi seiklused saavad alguse hetkel, mil ta ühe võõra käest lendava vaiba ostab. Lisage punti pahur džinn ja röövitud printsess ning lustlik lugu ongi käes. 

Minu subjektiivne madalam hinnang tuleneb sellest, et "Kindlust õhus" reklaamitakse järjena raamatule "Howli liikuv kindlus" ning lubatakse taaskohtumist mulle südamelähedaste tegelastega. Nii ootasingi peaaegu terve raamatu, millal lõpuks ometi Howl, Sophie ja Calcifer välja ilmuvad. Lõpuks nad muidugi tulid, aga oleksin igatsenud rohkemat. 

Nii, et minu silmis on see pigem eraldiseisev raamat, milles mõned tuttavad tegelased lihtsalt ette juhtuvad. Antud juhul pettusin natuke, sest ootasin ehtsat järge. Usun, et kui seda ootust pole, siis on ka raamat nauditavam.

pealkiri: "Kindlus õhus"
autor: Jones, Whynne Diana

keel: eesti

kirjastus: Fantaasia

formaat: pehmekaanelime
lehekülgede arv: 264
ilmumisaasta: 2018

ISBN: 9789949578733
  

inglise keeles: "Castle in the Air"

saksa keeles: "Ziemlich viele Prinzessinnen"

Goodreadsi hinnag: 3/5 

*Aitäh, kirjastus Fantaasia!

Leelo Tungal "Naisekäe puudutus ehk seltsimees laps ja isa" (III)

"Naisekäe puudutus ehk seltsimees laps ja isa" on triloogia lõpuraamat ning ema kojuootamine jõuab lõpule. Ameerikalikes õnneliku lõpuga lugudes oleks Leelo ema nähes, kohe talle sülle jooksnud ja pisaraid valades "ma armastan sind" hüüdnud, kuid reaalses elus asjad nii ei käi. Lapse jaoks tuli koju võõras inimene, kes senise elukorralduse hoopis sassi lööb.
See lugu sai nüüd läbi, kuid loeksin meelsasti ka sellest, kuidas Leelo ja ema suhe edasi kujunes. 

pealkiri: "Naisekäe puudutus ehk seltsimees laps ja isa"
autor: Tungal, Leelo

keel: eesti

kirjastus: Tänapäev

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 255
ilmumisaasta: 2018

ISBN:
  

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 4/5 

Triloogia eelmised raamatud:
"Seltsimees laps ja suured inimesed"
"Samet ja saepuru"

Mari Teede "Appi me muutusime kassideks"

Tallinnas Mustamäel elab tavaline perekond, milles on ema, kasuisa, kaks tütart ning kass Mirri. Kui Mirri salapärasel moel kaduma läheb, ei jää murest murtud pereliikmetel muud üle, kui ise kassiks muutuda ja lemmikut otsima minna.
Esialgu suhtuvad kõik neli loomaks olemisse üllatava muretuse ja uudishimuga, kuid siis selgub, et (tänaval elava) kassi elu polegi nii lihtne. Lisaks erinevatele ohtudele on ka söögi leidmine päris keeruline. Õnneks leidub lahkeid inimesi, kes on valmis loomakesi aitama ja kõik lõppeb hästi. 

Kasside elu-olu kõrval räägitakse muuhulgas ka kodututest, loomapiinamisest ja kiusamisest. Võib vaielda, kas lasteraamatusse võiks/peaks sisse panema teemasid, mille puhul eelistaksime laste maailma puhta ja ilusa hoidmise nimel, vaikida. Arvan, et vaikida ei tohiks ja antud raamat annab vanemale hea võimaluse neid asju lapsega arutada.
Soovitab lugeda, sest lisaks heale tekstile on raamatus ka imetoredad illustratsioonid.

pealkiri: "Appi, me muutusime kassideks"

autor: Teede, Mari

keel: eesti

kirjastus: Varrak

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 72
ilmumisaasta: 2016

ISBN: 9789985338926
  

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 5/5 

Helen Rappaport "Võidujooks Romanovite päästmise nimel"

Esiteks arvan, et raamatu pealkiri on ebaõnnestunud. Parandage mind kui eksin, kuid "võidujooks" eeldab, et osalejad kihutavad üksteise võidu sihtmärgi suunas, antud juhul siis abipakkujad perekonna päästmise nimel, kuid just seda ei toimunud.
On loomulik arvata, et pärast seda kui Nikolai II troonist loobus ja terve perekond bolševike kätte vangi jäi, püüdsid Euroopa kroonitud pead teha kõik endast oleneva, et neid Venemaalt välja ohtusse kohta tuua, kuid tegelikkuses oli Vene keiserlik perekond kui kuum kartul, millega keegi tegemist teha ei tahtnud ning abi ei pakutud. Üksikud päästmiskatsed polnud tõsiseltvõetavad ning piisavad. Alles pärast seda kui kommunistid ametlikult teatasid, et kodanik Nikolai Romanov on maha lastud, hakkasid inimesed tegutsema, et vähemalt tüdrukud ohutusse kohta tuua, kuid siis oli juba liiga hilja.
Näib, et on raske määratleda üht ja ainukest põhjust, miks perekonna päästmise nimel suuri samme ei tehtud. Küll olid vastava riigi kodanikud vastu või kardeti rahutusi, põhjuseks võis olla seegi, et Aleksandra oli inimestele ebasümpaatne.
Autor tõdeb, et Aleksandra ja laste ainuke reaalne pääsemisvõimalus oleks olnud enne seda kui Nikolai troonist loobus. Kuid see on ajaloole tagasi vaatamise eelis - me teame, mis juhtus hiljem ja saame toimunut neist teadmistest lähtudes analüüsida, kuid situatsioonis sees olles ei pruukinud see samamoodi paista. Kuid, kas nad oleksid üldse Venemaal lahkunud või lootsid mingi ime peale?
See oli mul teine Helen Rappaporti sel teemal kirjutatud raamat, esimene oli "The Romanov Sisters: The Lost Lives of Nicholas" (positus). Neid omavahel võrreldes, oli õdede raamat asjalikum, kuid tervikpildi  saamise mõttes tasub kindlasti lugeda ka käesolevat.

pealkiri: "Võidujooks Romanovite päästmise nimel"
autor: Rappaport, Helen
kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 336
ilmumisaasta: 2018
ISBN: 9789985344477

inglise keeles: "The Race to Save the Romanovs: The Truth Behind the Secret Plans to Rescue the Russian Imperial Family"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5

Aitäh, kirjastus Varrak!