Julia Quinn "Bridgerton. The Duke & I"

Autor viib meid 1813. Inglismaale, kus Daphne Bridgerton endale abikaasat otsib. Ta on juba kaks aastat turul olnud, aga sobivat ettepanekut pole veel tehtud. Simon Basset on pärast aastatepikkust äraolekut Inglismaal tagasi. Poissmehe staatus ning aadlitiitel teevad temast ihaldatud saagi ning kõik vallaliste tütarde emad loodavad enda lapsukest talle naiseks anda. Simon ei plaani kunagi abielluda ja seepärast on kogu see tähelepanu eriti tüütu. Daphne ja Simon sõlmivad kokkuleppe, et teesklevad seltskonna jaoks oma suhet ja mõlemad saavad tehingust kasu - Daphne populaarsus tõuseb, ideaalne abikaasa ilmub välja ning emad jättavad Simoni rahule.

Teeseldud suhe areneb hästi, sest Simon ja Daphne sobivad hästi kokku. Viimane armub, esimene tunneb kirge, mis viib selleni, et neid nähakse ballil kahekesi minema hiilimas ja kui nad nüüd ei abielluks, siis oleks Daphne häbistatud. Abiellutaksegi.

ALLJÄRGNEV TEKST SISALDAB SISURIKKUVAT INFOT

Daphne teadis abielludes, et Simon ei saa lapsi. Kuigi ta oli alguses väga naiivne, saab Daphne lõpuks aru, mil viisil naise rasedaks jääb. Simoni käitumist hinnates, mõistab ta, et asi pole mitte saamatuses vaid tahtmises (can't versus wouldn't). Ühel hommikul otsustab ta ohjad enda kätte võtta, ronib purjus pead väljamagavale mehele peale ja põhimõtteliselt vägistab abikaasa. 

Simon tormab vihasena minema ja paar läheb lahku. Mõned kuud hiljem usub Daphne, et on rase ja annab Simonile asjade seisust teada. Rasedust küll polnud, aga lepitakse ära ja sellest vahejuhtumist enam ei räägita. Mees teeb oma minevikuga rahu, nad saab kokku neli (viis) last ja elavad õnnelikult elu lõpuni.

Hakkasin Julia Quinni raamatut lugema ainuüksi Netflixi sarja* pärast.  Quinni kirjutamistiil on ameerikalikult üle võlli, kuid nauditav, aga tuleme selle vägistamissteeni juurde tagasi.

Mind häirib kui armastusromaanides kangelanna vihastab asjade pärast, mille puhul on talle algusest peale selgelt öeldud, mis seis on. Siingi teadis Daphne algusest peale, et Simon on abielu ja laste vastu, kuid pärast abiellumist vihastab. Hea küll, ta abiellus teadmisega, et mees ei saa lapsi, mis hiljem muutus, et ei taha lapsi, kuid lõpptulemus on ju sama. Ei, tema teab paremini. Teistsuguse taustaloo puhul mõjunuks see eelpool mainitud stseen ainuüksi seksika ja kirglikuna, kuid antud olukorras teadis Daphne täpselt, et Simon on laste saamise ning seega ka sellise vahekorra vastu. Ta pidanud mehe seisukohta aktsepteerima. Aga kui nemad said sellest üle, siis pean minagi leppima.

Üldiselt mulle meeldis, kuna kuulsin, et järgmised osad pidid veel paremad olema, siis loen sarja kindlasti edasi.

pealkiri: "Bridgerton. The Duke & I

autor: Quinn, Julia

keel: inglise

kirjastus: Avon

formaat: pehmekaaneline

lehekülgede arv: 480

ilmumisaasta: 2020

ISBN-10: 0063078694

ISBN-13: 9780063078697

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Wie erobert man einen Duke?"

Goodreadsi hinnag: 4/5

 

*Sarjast suutsin suure vaevaga ära vaadata vaid ühe osa. Näitlejate valik üllatas, kuid sellega harjusin. Mind segas ülevõlli keeratud stiil. See pole minu maitse, eelistan brittide ajaloolisi seriaale.

Rosamunde Pilcher "Another View"

Emma isa on kuulus, aga ekstsentriline kunstnik. Stabiilset kodu ja traditsioonilist perekonda pole Emmal kunagi olnud, sest ta ema suri sünnitusel. Ainuke kord, kus ta koges midagi ligilähedast, oli siis, kui isa abiellus üksikemaga, kes tõi perre kaasa oma poja Christo. Lapsed olid lähedased, kuid abielu purunemisel, ei saanud ka Emma-Christo enam kokku. 

Aastaid hiljem töötab Emma Pariisis lapsehoidjana ja pole oma isa enam mitu aastat näinud. Kui ta loeb ajalehest, et isa on tagasi Inglismaal, otsustab ta oma tööst loobuda ja tagasi kodumaale, isa juurde minna. Vahetult enne lahkumist, kohtab ta Christot ja nad soojendavad oma suhted uuesti üles.

Rosamunde Pilcher on kuulub mu lemmikkirjanike hulka, kuid eelistan ta täispikke romaane, mida ta kirjutas alles karjääri lõpupoole. Varasemad tööd mulle üldiselt ei meeldi, sest neis pole antud piisavalt lehekülgi tegelaste ja sündmuste tegelaste põhjalikuks kirjeldamiseks ja kujunemiseks, aga just see mulle ta raamatutes meeldib.  

"Another View" on üks esimesi ja on näha, et kirjanik hakkab enda stiilile iseloomulikke tegelasi looma(noor, asjalik neiu; eemalolev isa; kaks noormeest, üks kellesse peategelane lootusetult armub ja teine, kes on ta tegelik armastus), aga tulemus on nõrk. Sisu ununes kiiresti, ainuke, mida praeguseni selgelt mäletan, on pidev suitsetamine.

Tundub ebaõiglane anda madal hinnang raamatule, mida juba avades, teadsin, et midagi hiilgavat siit ei tule, aga lugu oli tõesti vilets.

pealkiri: "Another View"

autor: Pilcher, Rosamunde

keel: inglise

kirjastus: Thomas Dunne

formaat: pehmekaaneline

lehekülgede arv: 272

ilmumisaasta: 2015 (esmatrükk 1968)

ISBN-10: 1250101131

ISBN-13: 9781250101136

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Lichterspiele"

Goodreadsi hinnag: 2/5 

2020. aasta kokkuvõte

Mul olid olid selleks aastaks nii ilusad lugemisplaanid tehtud, kuid märtsi keskpaigas läksid need kõik vett vedama. Selgus, et kuigi aega oleks olnud piisavalt, polnud karantiiniks sobivat kirjandust üldsegi kerge leida. Sel ajal lugesin Henry VIIInda naistest. Juunis läksin tööle ja see vähendas lugemisaega veelgi, kuid lõunapausiks sobisid krimkad ja naistekad. Üle hulga aja lugesin uuesti Sandra Browni raamatuid. 

Lõpptulemusena ma oma Goodreadsis püstitatud aasta-eesmärki ei täitnud, kuid mul on hea meel, et kõigi loetud raamatute kohta on ka blogis postitus olemas.

Suur, suur tänu kirjastustele Varrak ja Helios raamatute eest! Tegite mu lugemisaasta palju rikkamaks. 

 

Aitäh kõigile, kes mu postitusi lugenud on, olgu siis blogi või Facebookis!

Soovin kõigile head 2021. lugemisaastat! Olgu teil palju uusi ja huvitavaid raamatuid ja lugemiselamusi! 

Sel aastal loetud raamatute nimekiri koos lingiga postitusele:

 

1. John Grisham "The Guardians"
2. Yrsa Sigurðardóttir "Lunastus" (Children's House III)
3. Anders de la Motte "Talvetuli" (III)
4. Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pilaatuse Evangeelium" (Apteeker Melchior VII)
5. Alex North "The Wisper Man"
6. Robert Harris "Second Sleep"
7. Michelle Paver "Wakenhyrst"
8. Andreas Gruber "Todesmal" (Maarten S. Sneijder V)
9. Rita Falk "Griessnockerlaffäre" (Franz Eberhofer IV)
10. Juhan Peegel "Ma langesin esimesel sõjasuvel"
11. Alvydas Šlepikas "In the Shadow of Wolves" e.k. "Minu nimi on Marytė"
12. Rita Falk "Sauerkrautkoma" (Franz Eberhofer V)
13. Marcelo Hernandez Castillo "Children of the Land"
14. John Grisham "The Reckoning"
15. M.T. Edvardsson "A Nearly Normal Family" e.k. "Täiesti tavaline perekond"
16. Andrei Hvostov "Sillamäe passioon"
17. Romy Hausmann "Liebes Kind"
18. Emil Kolozsvar Grandpierre "Imeflööt"
19. Alison Weir "Katherine of Aragon: the True Queen" (Six Tudor Queens I)
20. Alison Weir "Anne Boleyn: A King's Obsession" (Six Tudor Queens II)
21. Alison Weir "Jane Seymour: The Hounted Queen" (Six Tudor Queens III)
22. Niklas Natt och Dag "1794" (II)
23. Edward Rutherfurd "London" e.k. "London"
24. Nina George "Väike Prantsuse restoran"
25. Linda Goodnight "Das Flüstern der Magnolien" (I) e.k. "Mälestuste maja"
26. Chris Carter "Der Kruzifix Killer (Robert Hunter I)
27. Libby Page "The Lido" e.k. "Brockwelli ujula"
28. Stacey Hall "The Familiars"
29. Deborah Feldman " Unorthodox: The Scandalous Rejection of My Hasidic Roots"
30. Kazuo Ishiguro "Kui me olime orvud"
31. Kristin Hannah "Firefly Lane" e.k. "Jaanimardika tee"
32. Andrzej Sapkowski "Blood of Elves" (Witcher I) (ülelugemine)
33. Sherrilyn Kenyon "Seize the Night" (Dark-Hunter VI)
34. Hilary Mantel "Wolf Hall" (Thomas Cromwell I) (ülelugemine)
35. Hilary Mantel "Aeg äratada surnud" (Thomas Cromwell II)
36. Stephenie Meyer "Midnight Sun" (Twilight V)
37. Greer Hendricks, Sarah Pekkanen "Nimetu tüdruk"
38. Kristin Hannah "The Great Alone"
39. Sandra Brown "Seeing Red"
40. Sebastian Fitzek, Michael Tsokos "Ära lõigatud"
41. Anne Swärd "Vera"
42. Jane Haley "The Animals at Lockwood Manor"
43. Chris Carter "An Evil Mind" (Robert Hunter VI)
44. Chris Carter "The Death Sculptor" (Robert Hunter IV)
45. Chris Carter "The Caller" (Robert Hunter VIII)
46. Chris Carter "The Gallery of Dead" (Robert Hunter IX)
47. Chris Carter "The Night Stalker" (Robert Hunter III)

48. Lisa Jackson "Paranoid" 

49. Sandra Brown "The Switch"

50. Grady Hendrix "The Southern Book Club's Guide to Slaying Vampires"

51. Lucy Foley "The Hunting Party" e.k. "Jahiseltskond"

52. Anne Glenconner "Lady in Waiting: My Extraordinary Life in the Shadow of The Crown".

53. Mika Waltari "Sinuhe, egiptlane"

54. Lori Gottlieb "Maybe You Should Talk With Someone: A Therapist, Her Therapist, and Our Lives Revealed"

 

 

 

Lori Gottlieb "Maybe You Should Talk With Someone: A Therapist, Her Therapist, and Our Lives Revealed"

Autor on psühhoterapeut, kes pärast oma elukaaslasest lahkuminekut peab ise terapeudi abi otsima. Ta räägib nii enda lugu kui ka kolme patsiendi oma - noor, vähidiagnoosi saanud naine; vihaprobleemiga mees ja eluisu kaotanud eakas naisterahvas. 

Miks see raamat kirjutati? On see ilukirjandus või eneseabiraamat? Ilukirjanduse puhul oleks hinnangu andmine lihtsam, sest sellisel juhul meenutab see naistekat. Kui tegemist poleks me raamatuklubi raamatuga, siis oleksin pooleli jätnud, sest ma väldin raamatuid, milles on rasket haigust põdev tegelane. Eneseabi raamatu jaoks oli abistavat osa liiga vähe, ainuke, mida ma teada sain oli see, et ka terapeudid vajavad abi ja nõustamist. Piirid on lõpliku otsuse tegemiseks liiga hägused.

Soovitamise osas ma sõna ei võta.

pealkiri: ""Maybe You Should Talk With Someone: A Therapist, Her Therapist, and Our Lives Revealed" 

autor: Gottlieb, Lori 

keel: inglise 

kirjastus: Houghton Mifflin Harcourt 

formaat: kõvakaaneline 

lehekülgede arv: 415 

ilmumisaasta: 2019 

ISBN-10: 1328662055 

ISBN-13:  9781328662057

 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Vielleicht solltest du mal mit jemandem darüber reden"

Goodreadsi hinnag: 3/5 
 

Mika Waltari "Sinuhe, egiptlane"

Raamatu sündmused leiavad aset umbes 1390- 1335 eKr. Peategelane Sinuhe oli leidlaps, kelle lapsetu abielupaar Niiluse jõest leidis ja enda omana üles kasvatas. Sinuhest saab arst ning elu viib teda nii Egiptuse vaaraode paleesse kui sõjatandrile ja erinevatesse riikidesse. Raamat on ta vanaduspõlves kirja pandud tagasivaade elule ning pihitunnistus.

Ma ei olnud enne "Sinuhed" lugenud. Aastakümneid tagasi sain sinisekaanelise trüki sõbranna käest laenuks ja jõudsin selle kohani, kus kehade palsameerimist kirjeldati. Mingil põhjusel jätsin pooleli ja kuigi plaanisin tulevikus edasi lugeda, ei juhtunud raamat kunagi ette. 

Nüüd sain "Sinuhe, egiptlane" kirjastuse Varraku käest lugemiseks ja esimeste lehekülgede järel olin vaimustuses. Waltari loodud sündmused toimuvad kadunud maailmas, kauges Egiptuses, kuid see kõik oli nii hästi kirja pandud, et mõjus ehedana. Ta kirjeldatu on nii mõneski mõttes ajatu - peast segi juht, uued jumalad asendavad vanu, sõjad ja maade vallutamine, keegi alati rikastub või vaesub ning kõige selle taustal rõõm, kurbus, valu, armastus ja pettumused. Sinuhe ja ta truu ori/sõber Kaptah on huvitav kombinatsioon, üksteist täiendavad vastandid. 

Mul on nii hea meel, et selle raamatu lõpuks ometi loetud sain, sest sellest sai vaieldamatult üks parimaid lugemiselamusi 2020. aastal. Soovitan lugemiseks ka neile, kes tavaliselt ajaloolisi romaane ei armasta.

 

pealkiri: "Sinuhe, egiptlane"
autor: Waltari, Mika
keel: eesti

tõlkija: Saluri, Piret
kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 752
ilmumisaasta: 2020 (esmatrükk 1945)

ISBN-13: 9789985319833

 

inglise keeles: "The Egyptian"
saksa keeles: "Sinuhe der Ägypter"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

 

Suur, suur tänu kirjastusele Varrak raamatu eest!

 

Anne Glenconner "Lady in Waiting: My Extraordinary Life in the Shadow of The Crown"

Enne selle raamatu juurde asumist tuleks märkida, et pealkiri on eksitav. Anne Glenconner oli küll printsess Margareti õuedaam, kuid seda osa ta elust käsitletakse vähe ja kaalutletult. Margaretist kui inimesest me eriti palju teada ei saa, Inglismaa kuningliku perekonna musta pesu ei pesta ja midagi skandaalset välja ei tule. Põhirõhk on autori isiklikul elul. 

Kõik algas sellest, et Anne'i sünd tüdrukuna oli isa jaoks äärmiselt suur pettumus, suguvõsa jäi pärijata (sama lugu nagu Downton Abbeys). Ta lapsepõlv jäi sõjaaega ja neiuna oli kohustus endale võimalikult kiiresti sobiv kaasa leida. Anne abiellus mehega, kes tausta poolest oli küll igati õige, kuid muidu väga halb valik. Abielulahutus ei tulnud kõne allagi ja nii tuli ära kannatada. Üks nende poegadest suri AIDSi, teine oli raskes liiklusõnnetuses, millest paranemine võttis kaua aega.

Kuigi ma ei leidnud raamatust täpselt seda, mida ma ootasin, oli põnev varjatud maailma pilku heita. Muuhulgas sain ka selgituse käitumisele, mis mind Nancy Mitfordi raamatus "Armastus külmas kliimas" hämmastas. Ma ei suutnud mõista, kuidas saab tegelane lapse kaotusesse nii külmalt suhtuda, kuid autor selgitab, et ta ema ja isa põlvkonda ja klassi kuuluvaid inimesi polnud õpetatud emotsioone tundma ega ka väljendama. 

Julgen soovitada küll.

pealkiri: ""Lady in Waiting: My Extraordinary Life in the Shadow of The Crown"
autor: Glenconner, Anne
keel: inglise
kirjastus: Hachette Books
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 336
ilmumisaasta: 2020
ISBN-10: 0306846365
ISBN-13: 9780306846366

 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

Lucy Foley "The Hunting Party"

Pikaajalisel  sõpruskonnal on kombeks vana-aastaõhtud koos veeta ja sel korral minnakse eraldatud hotelli Šotimaal. Lumetorm lõikab nad muust maailmast ära ja uue aasta esimese päeva hommikul leitakse üks sõpradest surnuna.

Lugu jutustatakse mitmete inimeste vaatenurgast. Kooli ajal olid nad lähedased sõbrad, kuid nüüd ei julge keegi tunnistada, et tegelikult on nad juba ammu lahku kasvanud ja koos käiakse vaid vanast harjumusest. Mõni on pere loonud, teisetel on uued partenerid, kuid kõigil oma elu ja eesmärgid. Oxfordi ajal tehtud meeletusi ja rumalusi võib küll nostalgiaga meenutada, kuid tõelist sõprust enam pole. Loomulikult leitakse lõpuks ka kuritööle lahendus, kuid mulle kui lugejale polnudki see kõige olulisem. Inimestevaheline dünaamika oli hoopis põnevam.

Soovitan, kui teile meeldivad aeglase kuluga kriminullid. 

pealkiri: "The Hunting Party"
autor: Foley, Lucy
keel: inglise
kirjastus: William Morrow
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 336
ilmumisaasta: 2019
ISBN-10: 006286890X
ISBN-13: 9780062868909

eesti keeles: "Jahiseltskond"

saksa keeles: "Neuschnee"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

Grady Hendrix "The Southern Book Club's Guide to Slaying Vampires"

 

Patricia, Slick, Kitty, Grace ja Maryallen on Charlestoni koduperenaised, kes otsustavad luua oma raamatuklubi. Loetavate raamatute hulka kuuluvad enamasti sopakad ja seeriamõrvareid käsitlev true-crime. 

Igapäevane elu on rahulik, kuni Patricia naaber, eakas vanem naisterahvast teda ründab ja kõrva küljest tüki ära hammustab. Tänu vahejuhtumile kohtab Patricia naabri sugulast James Harrist, kes õnnetu kutsika kombel abi vajab. Patricia ei suuda keelduda ja varsti on James nende majas ja raamatuklubis tihe külaline. Ta on vaatamata oma haigusele, mis ta päikesepaistele tundlikuks teeb, väga karismaatiline tegelane. Ainuke, keda ta enda poole võita ei suuda, on Patricia ämm, kes Jamesi nähes vaid mingist  Hoytist, laste kadumisest ja isa surmast, jahub.

Väga omapärane raamat, lugesin ega teadnud, kas peaksin nutma, naerma või hirmu tundma. Ühelt poolt on see Draculast inspiratsiooni saanud (mitte kuigi hirmus) õudukas, aga samas oskab autor ka ühiskonna valupunkte välja tuua ja tal on terav sulg. Näiteks see, et nii kaua kui kannatajateks on halvast piirkonnast pärit mustamahalised lapsed, ei huvita see kedagi. Kaoks aga valge laps, oleks kohe laiem avalikkus teadlik ja mures.

See on ka ood koduperenaistele, kelle töid ja tegemisi ei väärtustata. Ikka on ju arusaam, et nad ei tee päevade kaupa midagi ja lihtsalt logelevad. Antud raamatus märkavad just koduperenaised seda, mis teistel kahe silma vahele jäänud ja tegutsevad.

Ainuke etteheide oleks, et kohati kippus natuke venima, aga muidu meeldis mulle väga ja soovitan teilegi.

pealkiri: "The Southern Book Club's Guide to Slaying Vampires"

autor: Hendrix, Grady

keel: inglise

kirjastus: Quirk Books

formaat: e-raamat

lehekülgede arv: 410

ilmumisaasta: 2020

ISBN-10: 168369144X

ISBN-13: 9781683691440

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Southern Gothic - Das Grauen wohnt nebenan"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

Sandra Brown "The Switch"

 

Melina ja Gillian Lloyd on identsed kaksikud. Lapsepõlves kasutasid nad oma sarnasust tihti ära, vahetasid kohti ja vedasid teisi inimesi ninapidi, kuid täiskasvanuna nad selliseid mänge enam ei mängi. Seepärast ongi Gillian tõrges, kui Melina ärgitab teda enda asemel NASA astronaudi Chief Hartiga välja minema.  

Järgmisel hommikul leitakse Melina jõhkralt mõrvatuna. Selgub, et eelmisel õhtul õed siiski vahetasid nimed-identiteedid ja tapetud on hoopis Gillian ja vimane, kes teda elusana nägi, oli Chief. Esimese hooga võib muidugi arvata, et tema tappiski Melina/Gilliani, kuid politsei leiab õige kurjategija ja loeb juhtumi lõpetatuks. Melina ja Chief ei usu ametlikku versiooni, vaid ühendavad jõud ja püüavad oma käe peal lahendust leida.

Kui ma eelmise Browni puhul kurtsin, et ainult vilets kondikava on trükki lastud, siis sel korral oli midagi lugeda ka. Minu suureks üllatuseks polnud põhirõhk peategelaste intiimelu kirjeldamisel, pigem püüdis autor krimkat kirjutada. Ta polnud küll kuigi edukas, sest põhipahalase identiteet ja motivatsioon said ruttu selgeks, aga lõpptulemus oli hea meelelahutus. Eelneva kogemuse põhjal lähenesin raamatule madalate ootustega ja need kõik said ületatud.

pealkiri: "The Switch"
autor: Brown, Sandra
keel: inglise
kirjastus: Grand Central Publishing
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 512
ilmumisaasta: 2018
ISBN-10: 1538712687
ISBN-13: 9781538712689

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Betrogen"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

 

Samalt autorilt olen lugenud veel:

Sandra Brown "Seeing Red" 

Lisa Jackson "Paranoid"

Kakskümmend aasta tagasi juhtus Edgewateri linnas traagiline õnnetus. Rachel Gaston tappis oma poolvenna Luke'i. Teda ei mõistetud süüdi, kuid linnarahvas pole juhtunut unustanud. Mõned inimesed arvavad ikka, et Rachel pääses vanglast vaid tänu politseinikust isale. 

Luke'i surmaaastapäeva lähenedes muutub Rachel üha närvilisemaks, sest talle tundub, et keegi  jälgib-jälitab teda. On seal pimeduses tõesti keegi või on see vaid ta paranoia, mis asju ettekujutama paneb?

"Paranoid"'i sisukirjeldus lubab korralikku närvikõdi. Kujutasin ette, kuidas ma koos peategelasega värisen ja pimedas majas enne magamaminekut voodi alla vaatan, kuid seda hirmutunnet raamat minus tekitada ei suutnud. Potensiaalselt õudutekitav oli raamatus küll olemas, kuid see kadus kõrvalliinide vahele ära. Näis, et autor tahtis ühendada krimi tavalise peredraamaraamatuga ja see polnud kumbki edukas kummagi žanrii suunas. Krimi osa oli keskpärane ja laste- ja eksiprobleemid muutusid tüütuks.

Üldiselt võis lugeda küll ja fakt, et ma ei suutnud mõrvarit ära arvata, annab plusspunkte. See oli mu esimene teadlik kokkupuude Lisa Jacksoniga ja arvan, et kui mu raamatuid ette satub, siis loeksin veel.

pealkiri: "Paranoid"

autor: Jackson, Lisa

keel: inglise

kirjastus: Kensington Books

formaat: pehmekaaneline

lehekülgede arv: 

ilmumisaasta: 2020

ISBN-10: 1496733010

ISBN-13: 9781496733016

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5