18 september 2017

Val McDermid "Splinter the Silance" (IX)

"Splinter the Silance" on krimisarja üheksas osa ning keskendub internetis ja sotsiaalmeediakanalites asetleidvale kiusamisele ning neis tegutsevatele trollidele. 
Kunagi olin ma suur McDermidi Tony Hilli ja Carol Jordani sarja fänn. Esimesed osad olid ülihead, kuid siis hakkas tase iga raamatuga allapoole minema. Mäletan, kuidas neid suure õhinaga ette tellisin, lugesin ja lõpuks pettusin, sest ei leidnud oodatud põnevust. Antud raamatul oli mul veel järjehoidjagi vahel, mis näitas, et olin seda alustanud, kuid pooleli jätnud. Häguselt meenub, et tookord ei suutnud internetitrollide temaatika mind köita.
Sisust veel nii palju, et Carol ei tööta enam politseis ja sisustab oma päevi mõrvatud venna maja ümberehitades. Ühel õhtul kui ta sõprade juurest napsisena koju sõidab, peab politsei ta kinni ning naist ähvardab juhiloast ilmajäämine. Tavainimese puhul oleks see nii läinudki, kuid ülemustel on vaja Carol tööle tagasi saada ning vahistamine "kustutatakse". Avalikkusele põhjendatakse juhtumit vigase alkomeetriga ning loo tõepärasemaks muutmiseks vabastatakse ka ülejäänud kolm, samal õhtul kinnipeetud roolijoodikut, sest kõiki nelja testiti sama aparaadiga.
Raamatu lõpus esitab autor mõtlemapaneva küsimuse. Nimelt istub üks neist kolmest uuesti purjuspeaga rooli ning sõidab mitu inimest surnuks. Ilma ülemuste sekkumiseta oleks nii Carol kui ka see inimene (potsensiaalselt) vangi jäänud ja autoõnnetus toimumata. Loomulikult päästis Caroli vabakssaamine mitmeid elusid, sest ta sai mõrvari kätte ja küllap päästab teisigi, kui ta samamoodi jätkab, kuid kas ühe inimese elu on väärt rohkem kui teise oma? Vastuargumendina võib väita, et kui nad oleks niikunii vabaks saanud ja lihtsalt lubadest ilma jäänud, siis oleks see õnnetus võibolla niiehknii toimunud, sest lubade puudumine ei takista alati sõitmist. 
Taustasündmused olidki minu jaoks hoopis huvitavamad kui krimilugu. See ei kõla kuigi suure kiitusena, kuid raamat meeldis mulle hoopis rohkem kui alguses eeldasin. Muidugi ei välista ma võimalust, et kuna mu ootused olid madalad, siis oli kerge neid ületada. Siiski tekkis tahtmine ka järgmist, värskeltilmunud osa lugeda ja loodetavasti ei tule mul pettuda.

pealkiri: "Splinter the Silance"
autor: McDermid, Val
keel: inglise
kirjastus: Atlantic Monthly Press
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 383
ilmumisaasta: 2015
ISBN-10:
0802124089
ISBN-13: 9780802124081

eesti keeles:
pole ilmunud
saksa keeles: "Schwarzes Netz" 


Goodreadsi hinnang: 3.5/5


14 september 2017

Stephen King "The Gunslinger" (Dark Tower I)

Sisututvustus Goodreadsist:

"Mees mustas põgenes üle kõrbe ning laskur jälitas teda..." 

Nii algab sarja "Tume Torn" esimene raamat "Laskur", kus lugejate ette astub üks Kingi lummavamaid tegelasi, Roland Deschain Gileadist – viimane laskur, kummituslik erak salapärasel hea ja kurja piiril. Oma eraklikus ja illusoorses maailmas, mis peegeldab hirmuäratava sarnasusega meie enda oma, jälitab Roland meest mustas, kohtub võluva Alice'iga, sõlmib sõpruse Jake'i-nimelise poisiga New Yorgist ning jätkab Tumeda Torni otsinguid, andes nii kaasahaarava sissejuhatuse edasisele sarjale.

Olen otsustanud Stephen Kingi Tumeda torni sarja läbi lugeda. Rahvas räägib, et pidada väga hea olema.
Algus läks väga-väga vaevaliselt, ikka ja jälle alustasin ja panin käest ära, sest midagi huvitavamat tuli vahele. Lõpuks närisin end puhta jäärapäisusega läbi, sest olin kuulnud, et esimene ongi kõige kehvem, edasi läheb paremaks ning teiste kallale ei saa ju asuda enne, kui esimene läbi.  Vähemalt poole raamatust ei saanud ma üldse pihta, mis toimub. Tunnistan ausalt, et kui poleks tegemist nii hea kirjaniku sarjaga, siis poleks ma esimestest lehekülgedest kaugemale pingutanudki ning raamatu rahumeeli käest pannud.
Loodan, et teine osa suudab mind rohkem köita, sest minugi võimetel on piirid.

pealkiri: "Gunslinger"
autor: King, Stephen
keel: inglise
kirjastus: Hodder & Stoughton Ltd
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 238
ilmumisaasta: 2012 (esmatrükk 1982)
ISBN-10: 
1444723448
ISBN-13: 9781444723441

eesti keeles:
"Laskur"
saksa keeles: "Schwarz" 

Goodreadsi hinnag: 2/5 

13 september 2017

Kanae Minato "Confessions"

Her pupils killed her daughter. Now, she will have her revenge.

Kui noore õpetaja Yuko Moriguchi neljaaastane tütar Manami kooli basseini uppub, otsustab naine õpetajaameti maha panna ja koolist lahkuda. Oma viimases tunnis räägib ta õpilastele, et kuigi tütre surma peeti õnnetusjuhtumiks, uuris ta omal käel asja ja jõudis järeldusele, et laps mõrvati ning tapjateks on kaks klassis olevat, ta enda õpilast.
Järgnevad peatükid hakkavad puzzletükkidena tervikut kokku panema, avanevad põhjused ja motiivid, miks käitusid inimesed just nii nagu nad seda tegid ja mis täpselt tookord juhtus. 
Alguses tundus autori stiil veidi harjumatu, sest ta kirjutab napisõnaliselt ja otsekoheselt, kuid kui sellest üle sain, siis oli "Confessions" täpselt selline raamat, mille oleksin meelsasti ühe jutiga läbi lugenud. Kahjuks pidin vahepeal magama minema, nii et lugesin kahes osas. Kui ma raamatu lõpuks kinni panin, siis olin sõnatu, seedisin mõttes lõppu,  tegin raamatu uuesti lahti ning lugesin viimased leheküljed uuesti. Jah, olin ikka õigesti aru saanud. 
Soovitan! 

pealkiri: "Confessions"
autor: Minato, Kanae
keel:inglise
kirjastus: Mulholland Books
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 235
ilmumisaasta: 2014 (esmatrükk 2008)
ISBN-10:
0316200921
ISBN-13: 9780316200929

eesti keeles:
pole ilmunud
saksa keeles: "Geständnisse"

Goodreadsi hinnag: 5/5 
 

Olivia Goldsmith "Bestseller"

Sisututvustus Goodreadsist:

Viis autorit. Viis romaani. Üks kirjastus. Ja vaid üks bestseller…
Davis & Dash on Manhattani sädeleva kirjanduselu koondpilt, maailm mitmemiljoniliste avansside ja kirjastuspidudega. Ja kui kätte jõuab otsustav, raamatute trükist ilmumise hetk, võitleb D&D ägedalt võistlejatega. Viiel autoril on õnnestunud ihaldatavasse nimekirja pääseda – aga bestselleriks saab vaid üks romaan


Raamat ilmus eesti keeles 1998. aastal ja küllap ma seda umbes samal ajal esimest korda lugesingi. Arvan, et olen teost ka vahepeal kätte võtnud, sest sisu oli üldjoontes tuttav ning mu lemmiktegelane, nooruke giid, kes oma kogemuste põhjal raamatu kirjutas, päris elavalt meeles.
Seekordsel ülelugemisel märkasin detaile, mis tegid mulle selgeks, et "Bestselleri" aeg on minu jaoks ümber, autori stiil ning tegelased on end minu jaoks ammendanud. Mind häirisid Pami ropendamine ning tõbrastest meestegelased. Muuhulgas jäid silma ka mitmed trükiapsud, nt. Donna Tartt oli kirjutatud Donna Tartina ning vähemalt üks tõlkeviga, mis puudutas Steinfeldi Krameri kohvilauaraamatut, millest eelnevatel kordadel ülelibisenud olin.
Kui te pole seda veel lugenud, siis meelelahutuseks kindlasti sobib.

pealkiri: "Bestseller"
autor: Goldsmith, Olivia
keel: eesti
tõlkija: 
kirjastus: Hodger
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 672
ilmumisaasta: 1998 (esmatrükk 1996)


inglise keeles:
"Bestseller"
saksa keeles: "Der Bestseller"

Goodreadsi hinnag: 3/5  


Isabel Allende "The Japanese Lover"

Goodreadsis olev sisututvustus:

1939. aastal saadavad vanemad väikese Alma sõja jalust ära Ameerikasse onu ja tädi juurde. Seal sõbruneb Alma jaapanlasest aedniku poja Ichimei Fukudaga ning alguse saab terve eluaja kestev armulugu. Ent saatuse keerdkäigud on etteaimamatud ja alati ei lähe kõik nii nagu loodetud. Aastakümneid hiljem elab Alma San Franciscos vanadekodus ja kohtub seal noore hooldusõe Irina Baziliga. Nii Irinat kui ka Alma pojapoega Sethi hämmeldavad Almale järjepidevalt saabuvad kirjad ja kingitused. Avastades samm-sammult Alma ja Ichimei ligi seitsekümmend aastat kestnud armastuse lugu, muutuvad nende suhted aina lähedasemaks. Kuid ka Irina minevikus on peidus sünge saladus, mis võib rikkuda veel algamata loo. Isabel Allende üle põlvkondade ja kontinentide ulatuv lugu räägib identiteedist, üksildusest, lunastusest ja ettearvamatust saatusest, ent ennekõike sõpruse ja armastuse võitmatust jõust.
 
Pärast raamatu läbilugemist olen arvamusel, et sisututvustuse rõhuasetus on natuke ekslik. Kui ma peaksin teose lühidalt kokku võtma, siis ütleksin hoopis, et "The Japanese Lover" on vananemisest ja vana olemisest. See tuletab lugejale meelde, et ka eakad inimesed on kunagi elanud hoopis teistsugust elu, mida tuleb hinnata ja väärtustada ning vanadekodu on vaid selle teekonna lõpufaas.
See on mitme inimese lugu:
...see on Alma lugu, kelle vanemad 1939. aastal Poolast sõja eest Ameerikasse sugulaste juurde saatsid. Tüdruk oli siis alles kaheksa aastane, ei mõistnud toimuvat ning tundis end väga üksildasena, kuid kohanes perepoja Natahanieli ja aedniku poja Ichiga sõbrunedes.   
...see on jaapanlase Ichimei (Ichi) lugu, kes tuttavast maailmast välja kisutakse ning Teise maailmasõja ajal koos perega laagrisse saadetakse. Sõja ajal ei usaldatud Ameerikas jaapanlasi, isegi Usas sündinuid mitte. Nad koguti kokku, paigutati laagritesse ning lasti vabaks alles pärast sõja lõppu.
...see on Natahanieli lugu, kes terve oma elu Alma eest hoolitseb ning iseenda suurt saladust varjab.
...see on Ida-Euroopast pärit Irina lugu, kel on oma minevik ja taak kanda.
Lõpuks hoiab seda kõike liimina koos Alma lapselaps Seth.
Mitmes aspektis pole raamat täiuslik, sest peategelased pole alati sümpaatsed ning sündmustik läheb oma pöörete ja saladustega kohati üle võlli, kuid kummalisel kombel see mind ei häirinud, mõnes teises raamatus arvatavasti oleks, kuid nüüd sobis stiili poolest. Kui raamatu viimaste ridade järel sulgesin, siis jäi see lugu pikalt minuga ja see on hea.

pealkiri: "The Japanese Lover"
autor: Allende, Isabel
keel: inglise
kirjastus: Atria Books
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 336
ilmumisaasta: 2016 (esmatrükk 2015)
ISBN-10: 1501116991
ISBN-13: 9781501116995

eesti keeles: "Jaapani armuke"
saksa keeles: "Der japanische Liebhaber"

Goodreadsi hinnang: 4/5

28 august 2017

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat" (Apteeker Melchior VI)

Raamatu tutvustus Goodreadsist:

Romaani sündmused toimuvad Issanda aastal 1433, kui äsja on tööd alustanud esimene linnakool ja Tallinnat on tabanud ränk tulekahju. Apteeker Melchior ootab kannatamatult sõnumeid pojalt, kes Lübeckis ametit õpib, aga ta saab temalt üpris kummalise läkituse. Poeg kirjutab, et Tallinnasse on tulnud mees, keda hüütakse Gotlandi kuradiks ja kes võib ohustada Melchiori elu. Kes ta on, miks ta Melchiori vihkab või mida ta Tallinnas teeb, seda poeg ei tea. Samal ajal palub surev kaupmees Duseborgh Melchioril lahendada ühe vana veretöö saladus. Duseborgh oli aidanud kedagi tappa ja ta vannutab oma surivoodil Melchiori, et too aitaks õiglusel võidule pääseda, aga nii, et süütud ei kannataks. Ainsaks vihjeks on surija kummalised viimased sõnad ja kuus hõbedast sõlge. Ja vaevalt jõuab Melchior välja uurida, kust need sõled pärit on, kui vanade pattude viirastused varjusurmast ärkavad. Kurjus ründab uuesti. Üsna pea veendub Melchior, et Gotlandi kurat on tõesti Tallinnas ja on oma järgmiseks ohvriks valinud Melchiori enda.
 
Kõige rohkem meeldib mulle sarju lugedes avastada, et  kirjanik ei lähe oma looga ettearvatavas suunas ja Indrek Hargla suudab mind selles osas alati üllatada. Näiteks olin eelmist raamatut kinni pannes veendunud, et Melchior on endale uue naise leidnud, kellega koos vanaduspõlve veeta, kuid ei, autoril olid teised plaanid. Apteekrihärra on jälle üksi ja juba vanaks jäänud, pole enam nii nutikas kui varem ning laseb end peaaegu ära tappagi, enne kui kurjategijad üles leiab.
Näib, et järk-järgult hakkab peategelase roll üle minema noorele Melchiorile, kelle tegevusele Lübeckis on pühendatud osa raamatust, kuid minu arvates pole ta selleks kohaks veel valmis. Üldse segas mind kõige rohkem tema ja Lucia liin - noored ja rumalad ning lambist ära armunud. 
Tulevasele lugejale teadmiseks, et antud raamatu Tallinn on vägade ropp koht, kus igasugu patuelu elatakse ning vastavat tegevust väga värvika sõnavaraga kirjeldatakse, juhuks kui see teid häirib. 
Sisuga mitteseotult heidaksin kujunduse osas ette autori nime ja pealkirja trükkimisel kasutatud punase värvi kvaliteeti, see värv kulub paberilt väga kiiresti maha.  
Võin ju siin omaette mõtiskleda, et kuidas sari edasi läheb, kuid kogemused näitavad, et see on mahavisatud aeg, niikuinii ära ei arva, nii et parem ootan, loen ja üllatun.

pealkiri: "Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat"
autor: Hargla, Indrek
keel: eesti
kirjastus: Raudhammas
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 560
ilmumisaasta: 2017
ISBN-13: 9789949985128

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

Katja Maybach "Die Stunde unserer Mütter"

Kaanetekstil märgitakse, et oma uues raamatus „Die Stunde unserer Mütter“ räägib Katja Maybach ta enda perekonna ajaloost inspratsiooni saanuna kahe naise elust Saksamaal, aastatel 1940-1945.
Sakslanna Maria ja inglanna Vivien on abielu kaudu sugulussidemetes, kuid pole üksteisele kunagi eriti sümpaatsed olnud. Vaatamata sellele nõustub Maria Vivieni ja ta tütar Antoniat ajutiselt enda juurde peitu võtma, sest Vivieni mees Philip tegeleb vastupanuliikumisega ning ei taha peret ohtu seada. Maria abikaasa Werner on rindel ning naine on sõja puhkemise üle omamoodi õnnelikki, sest nende abielus polnud enam armastust.
Aja jooksul kujuneb ajutisest elukorraldusest aastate pikkune ning Maria ja Vivien saavad sõpradeks, kes üheskoos sõjaaja raskustega võitlevad.   
Olen palju Teise maailmasõja ajal toimuvaid ajaloolisi romaane lugenud ja nii tundus Maybachi oma kirjelduse järgi väga huvitav, kuid mu ootused ei täitunud. Näib, et trükki läks vaid kondikava, millele pidanuks veel liha peale kasvatama. Lugu oli tegelikult hea ja olemas, kuid praegusel kujul jäid tegelased korralikult välja arendamata ja pinnapealseteks. Mõnikord tundsin lugedes isegi nende suhtes vastumeelsust ja kui ma nüüd tagantjärgi järele mõtlen, siis polnud see tingitud mitte niivõrd tegelaste tehtud valikutest, vaid faktist, et tegelikult ma ei tundnud neid nii palju, et teisiti otsustada. On ju mõnikord päris eluski nii, et kipume meile võõraid inimesi hoopis karmimalt hindama kui lähedasi sõpru.
Naiste elus toimus nii palju, kuid see õudus ja valu ei tulnud mitte kuskilt välja, neid mainiti emotsioonitult ja otsekui möödaminnes. Näiteks oli alguses stseen, kus Maria tütar Anna uitas koos koeraga ringi, nägi kaugel vangilaagrit, äkki neid tulistati ja koer sai pihta. Kõik, lugu läbi. Sellele sündmusele ei järgnenud mingit vahetut reaktsiooni, ei mingit pahandamist, mitte midagi. Alles lehekülgi hiljem ütles Maria Vivianile lakooniliselt selgituseks, et  Anna oli vangilaagrile liiga lähedale läinud ja selle pärast valvurid tulistasidki. 
Ma ei arva, et Katja Maybach oleks halb kirjanik ja võibolla annan talle tulevikus veel uuesti võimaluse, kuid see raamat jäi kahjuks keskpäraseks. Kui see oleks mu esimene ja ainuke sõja aja ajal toimuva sündmustikuga teos, siis arvaksin, et sõja üleleamises polegi midagi keerulist, lihtsalt toidu ja riietega on veidi kitsas. 

pealkiri: "Die Stunde unserer Mütter"
autor: Maybach, Katja
keel: saksa
kirjastus: Knaur TB
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 320
ilmumisaasta: 2017
ISBN-10: 3426516071
ISBN-13: 9783426516072

eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud