31 mai 2016

Julie Orringer "The Invisible Bridge"

Ungarist pärit juudi normees Andras Lévi,  saabub 1937. aastal Pariisi arhitektuuri õppima. Tal on kaasas üks kohver ning kiri salapärasele C. Morgensternile. Viimase pistab ta lihtsalt ümbrikul oleva aadressi maja postkasti ning ei suuda ette kujutadagi, et saatus ta selle inimesega veel hiljem kokku viib. Selgub, et nime C. Morgenstern taga on Ungarist isiklikel põhjustel põgenenud Klara Hasz, kellega Andrasel suhe tekib.
Andrase vend Tibor tahab arstiks saada ning saab stipendiumi Itaalias õppimiseks. Noorim vend Matyas unistab laval esinemisest.
Kuigi me ajaloost teame, et Teine maailmasõda algas hiljem, on läbi loo juba algusest peale tunda sõja ja tulevaste õuduste hõngu, kuid tegelasi see ei häiri, sest nemad ju tulevikku ei tea. Nad elavad oma elu - armuvad ja lähevad lahku, rõõmustavad ja kurvastavad.
Alguses mõtlesin ma, et raamatule võiks ette heita pikkust ja sellest tekkinud kohatist venivust, kuid siis hakkasin mõtlema, et võibolla oli see taotuslik. Kuna autor kirjutab tegelastest eelnevalt nii pikalt ja põhjalikult, siis olin selleks ajaks kui asi päris sõjani ning holokaustini jõudis, nendest inimestest juba nii hoolima hakanud, et kirjeldatud õudused ja kaotused tundusid seda mõjuvamad. Haruldane on ka see, et lugu on kirjutatud mehe silmade läbi. 
Soovitan lugeda!

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die unsichtbare Brücke"

Goodreadsi hinnang: 4/5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar