21 mai 2016

Kimberly Brubaker Bradley "The War that Saved My Life"

Raamatu peategelaseks on 10 aastane Ada, kes on oma komppöia tõttu terve senise elu toa nelja seina vahel veetnud. Ema ei lase tütart välja põhjendusega, et puudega laps häbistaks teda naabrite silmis. Nii räägibki ta kõigile, et Ada on nõrgamõistuslik ning seepärast tuleb teda luku taga hoida. Poeg Jamie (6 aastane) elab hoopis vabamat elu, ta saab kontrollimatult ringi joosta ning minna, kuhu igatseb.  Ema on vägivaldne ja hoolimatu ning Ada on nii kaua kui ta mäletab, Jamie eest hoolitsenud.
Ada on terve elu liikunud roomates, kuid suvel, enne Jamie kooliminekut otsustab ta kõndima õppida ning läbi vaeva, valu ja vere see õnnestubki. Salamisi unistab ta, et kui ema ta saavutusi näeb, siis tunneb ta tütre üle uhkust ning nad saavad koos tänavale kõndima minna. Seda loomulikult ei  juhtu.
Algab Teine maailmasõda ning lapsed evakueeritakse Londonist välja. Ema on nõus Jamie minekuga, kuid Ada peaks jääma koju. Tüdruk võtab ohjad enda kätte ja põgeneb koos vennaga. Uude elukohta jõudes, selgub, et neid ei taha keegi enda juurde ning lõpuks paigutatakse Ada ja Jamie sunniviisiliselt erakliku Susani koju.
Susan pole kunagi lapsi tahtnud ega oska esimese hooga nendega midagi peale hakata, kuid ajapikku selgub, et tal asja suhtes päris hea instinkt - ta pakub lastele vajalikku ulualust, toitu ja riideid ning turvatunnet ning võitleb nende eest kui emalõvi. Algus on raske, samm-sammult ilmneb ema hoolimatuse ja väärkohtlemise tõeline ulatus. Jamie kohaneb lõpuks, kuid Ada ei luba endale seda, sest ta teab, et niipea kui sõda läbi saab, peavad nad koju tagasi minema. Ta on kui väike metsloom, kelle kodustamine on äärmiselt raske.
Raamat jäi mulle eelkõige silma intrigeeriva pealkirja poolest, sest tavaliselt ei pandaks sõnu "päästma" ja "sõda" ühte lausesse. Ada on positiivne kangelane, kel on hämmastav elutahe ning soov areneda. Täiskasvanud lugejale tuleb ridade vahel kindlasti välja rohkem kui sihtgrupile (9 aastased ja vanemad) ning Ada seiklused tunduvad natuke liialdatuna, kuid see kõik ei sega, sest üldmulje on väga hea. Igasugu lastele mõeldud sõjaraamatute seas on see teemakäsitluse poolest hoopis erinev, Muidugi on selleski olemas toidunormid, pommitamisel ja surmad, kuid see on kõik taust. Põhirõhk on sellel, kuidas Ada ja James oma elus hakkama saavad ning lõpuks ometi hea kodu leiavad.  Ajalooga tuttavana tean, et sõda kestis veel mitu aastat pärast raamatus kirjeldatud sündmusi ning lugejana loodan, et Ada, Jamie ja Susan elasid selle õnnelikult üle ning said ebameeldiva mineviku koos seljataha jätta.  
Mulle meeldis see raamat väga ja loodan, et kui loete, siis teilegi.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar