Lõpuks ometi on Tomi oskused suured, et ta on valmis "tondipüüdja diplomi" saamiseks vajalikku eksamit sooritama. Selgub, et tont, kelle vastu ta saadetakse, on hoopis tugevam ja hirmsam kui esialgu arvati ning temaga võitlemiseks tuleb kõik jõud ühendada. Raske on, aga loomulikult nad võidavad.
See on Cornelia Funke tondipüüdjate neljaosalise sarja viimane raamat, eelmised kolm on:
1. "Ghosthunters and the Incredibly Revolting Ghost!"
2. "Ghosthunters and the Gruesome Invincible Lightning Ghost!"
3. "Ghosthunters and the Totally Moldy Baroness!"
Hinnates nüüd sarja tervikuna, ütleksin, et kõige naljakam oli esimene raamat, kuid loona tugevaim neljas, kõige kehvem aga teine osa. Läbivalt häirisid mind kaks asja. Esiteks lühendite kasutamine, näiteks Averagely Spooky Ghost (ASG) või Incredibly Revolting Ghost (IRG). Korra või paar nimetamisest oleks piisanud, pidev kordamine läks tüütuks. Ka ei meeldinud mulle illustratsioonid, eelistan "ilusaid" pilte. Mu lemmik illustraator on näiteks Siima Škop, kes oleks kindlasti ka kõik tondid kauniks joonistanud.
Lõppkokkuvõttes oli tore lugemine, kõik raamatud olid natuke kõhedusttekitavad, naljakad ning õnneliku lõpuga, sest kõik tondid said lõpuks võidetud. Nii, et lapsele annaksin lugeda küll. Tegelikult võiks Funke veel ühe raamatu kirjutada, sest neljandas raamatus tuli tondipüüdjate meeskonnale üks hea ja kasulik lisandus juurde ning oleks tore teada, kuidas nende koostöö edaspidi kujuneb.
See on Cornelia Funke tondipüüdjate neljaosalise sarja viimane raamat, eelmised kolm on:
1. "Ghosthunters and the Incredibly Revolting Ghost!"
2. "Ghosthunters and the Gruesome Invincible Lightning Ghost!"
3. "Ghosthunters and the Totally Moldy Baroness!"
Hinnates nüüd sarja tervikuna, ütleksin, et kõige naljakam oli esimene raamat, kuid loona tugevaim neljas, kõige kehvem aga teine osa. Läbivalt häirisid mind kaks asja. Esiteks lühendite kasutamine, näiteks Averagely Spooky Ghost (ASG) või Incredibly Revolting Ghost (IRG). Korra või paar nimetamisest oleks piisanud, pidev kordamine läks tüütuks. Ka ei meeldinud mulle illustratsioonid, eelistan "ilusaid" pilte. Mu lemmik illustraator on näiteks Siima Škop, kes oleks kindlasti ka kõik tondid kauniks joonistanud.
Lõppkokkuvõttes oli tore lugemine, kõik raamatud olid natuke kõhedusttekitavad, naljakad ning õnneliku lõpuga, sest kõik tondid said lõpuks võidetud. Nii, et lapsele annaksin lugeda küll. Tegelikult võiks Funke veel ühe raamatu kirjutada, sest neljandas raamatus tuli tondipüüdjate meeskonnale üks hea ja kasulik lisandus juurde ning oleks tore teada, kuidas nende koostöö edaspidi kujuneb.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Gespensterjäger in großer Gefahr"
Goodreadsi hinnang: 4/5
Goodreadsi hinnang: 4/5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar