Blue Sargent
on pärit selgeltnägijate suguvõsast ning talle on ennustatud, et kui ta suudleb oma tõelist armastust, siis too sureb.
Igal
aastal jälgib Blue koos emaga lähitulevikus surevate inimeste hingede
rongkäiku. Ta ise pole kunagi ühtegi vaimu näinud, sest tal puuduvad
selgeltnägijavõimed, kuid sel
aastal näeb ta oma esimest - pimedusest ilmub kohaliku Aglionby akadeemia õpilane Gansey vaim.
Aglionby
õpilased on tuntud kaarnapoiste nime all ning Blue on endale andnud
lubaduse neist eemale hoida, sest kaarnapoistest ei tule muud, kui pahandust. Vaatamata ennustusele ja oma põhimõtetetele, sõbruneb ta Gansey, Ronani, Adami ja Noahiga ning siseneb nende kummalisse ja pahaendelisse maailma.
Pärast viimast suuremat lugemismaratoni, mille hulka kuulus ka "Vihurimäe", tabas mind tõeline lugemiskriis. Ma seisin ahastades raamaturiiuli ees, sest ei suutnud uut raamatut lugemiseks välja valida, ükski ei tundunud köitev ja "õige". Kas on olemas hullemat tunnet? Olles mitmeid erinevaid alustanud ja kõrvaleheitnud, võtsin kätte hiljuti soetatud Stiefvateri Kaarnapoiste sarja esimese raamatu ja kuigi sel raamatul oli puudujääke (natuke segane ja puudulik taustalugu), haaras lugu mind täielikult kaasa ning aitas mu lugemiskriisist välja. Tore on tõdeda, et kõik sarja raamatud on seniseks ilmunud ja ma saan need üksteise järel läbi lugeda, sest olid mõned liinid, mis mulle tõesti huvi pakkusid.
eesti keeles: "Kaarnapoisid"
eesti keeles: "Kaarnapoisid"
saksa keeles: "Wen der Rabe ruft"
Goodreadsi hinnang: 4/5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar