Väike tüdruk Lucie kaotas oma taskurätikud ära ning otsib neid kõikjalt. Ta küsib nii kassi kui kuke käest, kuid keegi ei oska teda aidata. Ringi kõndides leiab Lucie mäe seest väikese ukse, millele koputades, avab proua Tiggy-Winkle. Proua on ümmargune ja natuke omapärane pesunaine, kes peseb ja triigib kõigi ümbruskonna loomade riideid. Lucie veedab oma päeva sõbralikku proua Tiggy-Winkle't aidates ning saab ka oma taskurätikud puhtana tagasi. Lõpuks mõistab ta, et pesunaine oli tegelikult siil. Oli see nüüd uni või tõsilugu?
Beatrix Potter lugu "The Tale of Mrs
Tiggy-Winkle" ilmus esmakordselt 1905. aastal ning kuulub lastekirjanduse klassikasse. Penguini kirjastus otsustas autori 150.
sünniaastapäeva auks kordustrükina välja anda viis väikest raamatukest, millest igaühes sisaldub üks lugu ning kaane kujundas tuntud briti disainer. Käesoleva raamatu disainis Orla Kiely ning loomulikult pidin ma selle ostma, sest sel on ju siilid peal.
Lugu ise on armas, aga tänapäeva lastele, kes võib-olla ei teagi enam, mis on riidest taskurätikud, natuke võõras. Väärtust lisab, et on säilitatud originaalis olnud imeilusad illustratsioonid ning lisaks kujundusele meeldis mulle ka raamatu formaat. See on kõvakaaneline ning kergesti puhastatav, mis on väikeste lugejate puhul väga oluline.
Oleks sama raamat eesti keeles ilmunud, siis ütleksin, et formaadi poolest soovitaksin lastele küll, aga sisu üle peab igaüks ise otsustama. Olen Beatrix Potteri lugusid oma poja peal katsetanud, lugesin neid talle ette ja ta polnud eriti vaimustuses, sest keeleliselt on need rasked ja sisu tänapäeva mõistes mõnikord isegi lapsele mittesobiv (see ei kehti selle raamatu kohta).
Lugu ise on armas, aga tänapäeva lastele, kes võib-olla ei teagi enam, mis on riidest taskurätikud, natuke võõras. Väärtust lisab, et on säilitatud originaalis olnud imeilusad illustratsioonid ning lisaks kujundusele meeldis mulle ka raamatu formaat. See on kõvakaaneline ning kergesti puhastatav, mis on väikeste lugejate puhul väga oluline.
Oleks sama raamat eesti keeles ilmunud, siis ütleksin, et formaadi poolest soovitaksin lastele küll, aga sisu üle peab igaüks ise otsustama. Olen Beatrix Potteri lugusid oma poja peal katsetanud, lugesin neid talle ette ja ta polnud eriti vaimustuses, sest keeleliselt on need rasked ja sisu tänapäeva mõistes mõnikord isegi lapsele mittesobiv (see ei kehti selle raamatu kohta).
eesti keeles: andmed puuduvad
saksa keeles: andmed puuduvad
Goodreadsi hinnang: 4/5 (3 punkti loole ja 1 kaanekujunduse ja formaadi eest)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar