30 juuni 2016

Risto Järv "Metsavaimu heategu"

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa (lk. 5-6)

Folklorist Risto Järv on suure töö ära teinud ning Eesti Rahvaluule Arhiivi 10 000-st muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Kogumikus olevad muinasjutud on jagatud kümnesse alagruppi ehk "väikesteks saludeks":
I Kodust metsa
II Lood loomisest
III Loomad ja lood
IV Tööd ja tarkused
V Mehed ja naised 
VI Ootamatud kohtumised
VII Vaeslapsed ja vanemaarm
VIII Tõde ja õigus
IX Vastaseks Vanapagan
X Metsast välja
Lugeja liigub kodust laande, kohtub seal nii puude, loomade kui ka igasugu üleloomulike olenditega ning lõpuks läheb jälle metsast välja, koju tagasi. Iga peatüki ees on lühike sissejuhatus, mille soovitan kindlasti läbi lugeda, sest need on huvitavad ja annavad lugemiselamusele palju juurde.  
Kuigi mets on valitud lugude põhimotiiviks, on kogumikus olevad muinasjutud oma olemuselt väga erinevad. Lugude hulgas oli nii häid tuttavaid, kui ka päris võõraid, vägivalla tase on muinasjututi samuti erinev, sest nagu Risto Järv märgib: 

Sügavamal metsas võib juhtuda hirmsaid lugusid, kuivõrd varasematel aegadel pole muinasjutud olnud sugugi ainult või eeskätt laste kõrvadele kuulamiseks (lk. 8).

Meeste ja naiste alagrupis oli muinasjutt "Kuidas naist vaja õpetada", mis oli mu meelest kogumiku  jõhkraim. Juhuks kui plaanite raamatus olevaid lugusid lapsele ette lugeda, siis selle soovitaksin küll kindlasti vahele jätta. Mu lemmikute hulka kuulusid näiteks "Rebase praad" ja "Noor külm ja vana külm". Kõiki muinasjutte soovitan tarbida väikeste koguste kaupa, sest muidu tekib lugudest üleküllastus ning kõik muutub ühtseks segapudruks. Ma lugesin maksimaalselt viis korraga ja siis järgmisel korral jätkasin.
Seega, "Metsavaimu heategu" on ehedalt eestimaine raamat, mis ei sisalda roosamannavahulisi, vaid meie "omasid" koduseid ja toredaid muinasjutte. Isegi kui te tunnete, et olete juba muinasjuttude jaoks liiga vana ning pole ka lapsi, kellele neid ette lugeda, siis soovitan kasvõi lapsepõlve meeldetuletuseks sisse piiluda ja lugeda.. Mikita metsa raamat on ülipopulaarne, miks ei võiks siis lugeda ka muinasjutte, mis on osa meie kultuuripärandist.
Mulle meeldisid ka raamatus olevad Kadri Roosi lustakad illustratsioonid ning sisusse mittepuutuvalt ka juba köites sees olev väike järjehoidja. Nii tore on, kui see kohe käepärast on.

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5

Suur tänu kirjastusele Varrak raamatu eest!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar