See on sarja teine osa ja lugedes tundsin natuke puudust, et ei alustanud algusest. Nii palju kui ma aru saan, siis olid Ryan Wilkins ning Ray(mond) Wilkins eelnevalt politseijaoskonnas kolleegid. Sarnane nimi on ka ainuke, mis neil ühist on, kõige muu osas on nad täielikud vastandid. Ryani kohta öeldaks Ameerikas white trash, mis siinkohal viitab treileripargis üleskasvanud ning kahtlase taustaga inimesele. Ray on mustanahaline, jõukas, hea hariduse ning lihvitud maneeridega.
"Purunenud pärastlõunaks" on Ryan politseist minema löödud ja töötab turvamehena. Ray on ikka politseis ja kui lastaaiast kaob nelja-aastane tüdruk, hakkab ta seda juhtumit uurima. Saatus viib Ryani ning Ray uuesti kokku.
Ryan meeldis mulle tegelasena väga, ta puhul tuleb välimusest ning taustast kaugemale vaadata. Ta käitumine uurijana pole alati korrektne, kuid Ryan on nutikas ja hea vaistuga. Ta poeg on ka asjalik tegelane. Ray suhtes olen veel äraootaval seisukohal, kuid tõden, et vaesel mehel polnud selles raamatus kerge - tööl emotsionaalselt raske juhtum ja kodus kaksikutega rase naine.
Mulle meeldis, kuid loodan siiski lähitulevikus nii esimese, kui järgmised osad läbi lugeda. Tulevast lugejat hoiatan, et selle raamatu keskmes on lastevastane vägivald.
pealkiri: "Purunenud pärastlõuna"
autor: Mason, Simon
tõlkija: Kolk, Jüri
kirjastus: Varrak
lehekülgede arv: 334
ilmumisaasta: 2025lehekülgede arv: 334
inglise keeles: "The Broken Afternoon"
saksa keeles: pole ilmunud
Goodreadsi hinnag: 4/5
***Suur tänu kirjastusele Varrak!***
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar