Katrin Johansoni
teine romaan „Atlantis abajas“ on lugu üksindusest ja enesega leppimise
võimalikkusest.
Raamatus on kolm põhitegelast: Esiteks andekas, kuid kiuslik, manipuleeriv ja empaatiavõimeta, Rene. Teiseks, koolipsühholoog Martin Ost, kes kohtub Renega juba enne poisi kooli minekut ning pole nõus spetsialistide poolt Renele antud autismidiagnoosiga. Ta on üks ainukesi inimesi, kes poisi kestast natukenegi läbi tungida suudab.
Martin lahkub koolist, kuid aastaid hiljem kohtuvad nende teed uuesti. Renest on vahepeal saanud edukas ärimees, Martinist aga allakäinud joodik ning nende kahe vahel kujuneb midagi sõpruselaadset. Kui Renel tekib suhe endast vanema naise Reesiga, siis pingestab see ka meestevahelist suhet.
Martin lahkub koolist, kuid aastaid hiljem kohtuvad nende teed uuesti. Renest on vahepeal saanud edukas ärimees, Martinist aga allakäinud joodik ning nende kahe vahel kujuneb midagi sõpruselaadset. Kui Renel tekib suhe endast vanema naise Reesiga, siis pingestab see ka meestevahelist suhet.
Jäin selle raamatu hindamisel hätta. Tagasivaadates ja analüüsides sain aru, et sel on minu jaoks kaks suurt puudust. Esiteks, ei suutnud autor mind tegelastest hoolima panna. Suurema osa ajast ei tekkinud mul lugedes ühegi emotsiooni, jäin täiesti neutraalseks, aga see pole raamatu puhul hea. Kõik oli kuidagi "õigesti", aga steriilselt ja emotsioonitult kirja pandud. Teine etteheide oleks raamatu lõpp, mis ei sobinud eelnevaga üldse kokku.
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
Goodreadsi hinnang: 2/5
***Suur tänu kirjastusele Varrak!***
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar