Antony Doerr "All the Light We Cannot See"

Marie-Laure LeBlanc on prantsuse neiu, kes jääb lapsena pimedaks. Ta luksepast isa ehitab tütrele miniatuurse ümbruskonna mudeli ja nii õpib Marie-Laure ise hakkama saama ja tänavaterägastikus orienteeruma. Kui natsiarmee Teise maailmasõja ajal Pariisi tungib, põgenevad nad isa veidra ja erakliku onu juurde Saint-Malo linnakesse sõjapakku.

Werner Pfenning on saksa orb, kes kasvab koos oma õega üles lastekodus. Ta on tehnika- ja teadushuviline poiss, kelle eriline huvi on raadiod. Sõja alguses astub ta Hitlerjugendisse ning hakkab õppima natsi eliitkoolis. Peatselt tehakse talle kui andekale raadioside-asjatundjale ülesandeks välja selgitada vastupanuliikumise tugipunktid ja nõnda satubki mööda sõjatandrit ringi rändav Werner lõpuks Prantsusmaale Saint-Malosse, kus ta kohtub Marie-Laurega.
"All the Light We Cannot See" on üks neist raamatutest, mida kõik on juba lugenud, aga mul oleks arvatavasti jäänudki kättevõtmata, kui inimesed poleks seda "Lugemise  väljakutse" grupis soovitanud. Olin seda ju ammu nii poes kui raamatukogus riiuleil näinud, aga ma hoian end sõjateemalistest raamatutest natuke eemale, sest kardan igasugu sõjaõuduste kirjeldusi. Antud raamat üllatas mind, sest selles osas on see üsna "puhas". Muidugi ei saa sõjaaja  kirjeldamine toimuda ilma igasuguse vägivalla ja kannatusteta, kuid  autor ei võta lugeja šokeerimist eesmärgiks omaette.

See on kummaline raamat, mis haarab su endasse ja ei lase enne lahti kui oled viimase lehekülje keeranud. Samas on blogipostitust natuke raske kirjutada, sest minu jaoks polnud niivõrd oluline mitte see, millest kirjutati, vaid kuidas. Just see meeleolu, mida kirjutatu lugemine tekitas. Ma arvan, et võttan selle lähimal ajal ülelugemiseks uuesti kätte.
"All the Light We Cannot See" võitis 2015. aastal Pulitzeri ilukirjanduse preemia.

eesti keeles: "Kõik see silmale nähtamatu valgus"
saksa keeles: "Alles Licht, das wir nicht sehen"

Goodreadsi hinnang: 5/5