"Then I understood that it was not me they stared at. I understood that these people did not see me. I was two dead men. I was a burning farm. I was a knife. I was blood.
Ajaloost on teada fakt, et 1830. aastal kasutati Islandil viimast korda surmanuhtlust, Agnes Magnusdottiril, keda süüdistati Nathan Ketilssoni ja Pétur
Jónssoni tapmises, raiuti pea maha.
Kirjanik on oma raamatu aluseks võtnud ajalooliselt tuntud isiku ning teda ja ajastut nii põhjalikult uurinud kui võimalik. Üldiselt peetakse Agnest nõiaks, kes teisi tapatööle õhutas, kuid Hannah Kenti Agnes on õnnetu saatusega naine. Sündides vallaslapsena rändas ta koos emaga talust-tallu ning pidi juba lapsest peale enda eest väljas seisma ja hakkama saama. Kõik ta lähedased on surnud või teadmata kadunud.
Kuna Islandil vanglaid pole, paigutatakse Agnes pärast süüdimõistvat otsust kuni karistuse täideviimiseni üksildasse tallu Jon Jonsonni ja tema pere juurde elama. Pereliikmed hoiavad mõrvarist eemale, kuid järkjärgult kuulevad nad Agnese elust ning tol ööl toimunust lähemalt ning sulavad ta suhtes üles. Stseen, mis toimub ööl enne hukkamist näitab, et nad jäävad teda leinama.
"To know what a person has done, and to know who a person is, are very different things."
Kirjanik on oma raamatu aluseks võtnud ajalooliselt tuntud isiku ning teda ja ajastut nii põhjalikult uurinud kui võimalik. Üldiselt peetakse Agnest nõiaks, kes teisi tapatööle õhutas, kuid Hannah Kenti Agnes on õnnetu saatusega naine. Sündides vallaslapsena rändas ta koos emaga talust-tallu ning pidi juba lapsest peale enda eest väljas seisma ja hakkama saama. Kõik ta lähedased on surnud või teadmata kadunud.
Kuna Islandil vanglaid pole, paigutatakse Agnes pärast süüdimõistvat otsust kuni karistuse täideviimiseni üksildasse tallu Jon Jonsonni ja tema pere juurde elama. Pereliikmed hoiavad mõrvarist eemale, kuid järkjärgult kuulevad nad Agnese elust ning tol ööl toimunust lähemalt ning sulavad ta suhtes üles. Stseen, mis toimub ööl enne hukkamist näitab, et nad jäävad teda leinama.
"To know what a person has done, and to know who a person is, are very different things."
See on hästi kirjutatud, aga väga ängistav ja valus raamat, mis on täis kirjeldusi hoolimatusest ja
ükskõiksusest. Kõlab kummalisena, aga raamat otsekui õhkab külma, selles pole ühtegi naljakat ja ilusat stseeni, tervet teos kannab pika külma talve hõngu. Seda pole kerge lugeda, ma jätsin isegi mõned leheküljed vahele, sest lihtsalt ei suutnud.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar