Kui Sheldon Cooper "The Big Bang Theory-st" võtaks naise otsimise käsile, siis oleks see raamat temast.
Don Tillman on aspergerlik üliorganiseeritud, kindla päeva- ja nädalakavaga geneetik, kelle eesmärgiks on endale naine leida ("The Wife Project"). Ta läheneb sellele projektile sama põhjalikult kui mõnele teisele ning
koostab põhjaliku küsimustiku, mille põhjal terad sõkaldest
eraldada. Väljavalitu ei tohi muuhulgas olla taimetoitlane ega suitsetaja ning oskama süüa teha.
Keset otsinguid satub ta teele psühholoogiatudeng Rosie, kes on täielik vastand Doni otsitavale ideaalnaisele ning seega poleks mõtet temaga suhtlemisele üldse aega kulutada, kuid sellelegi vaatamata saavad neist sõbrad. Rosie tahab oma bioloogilist isa üles leida, Don on nõus aitama ning elukaaslase otsingud lähevad mõneks ajaks tahaplaanile.
Loomulikult poleks see korralik naistekas, kui neist kahest lõpuks paar ei saaks, aga tee sinnani on rohkem kui konarlik.
Palju raamatu arvustajad nimetavad seda väga naljakaks teoseks, aga mind naerma ei ajanud. Lõpupoole hakkasin hoopis nutma. Mul oli Donist kahju. Kuigi ta on leidnud teatud probleemidele omad lahendused, nt koolikiusamise ajal hakkas tegelema enesekaitsega, on ta teadlik, kuid teised inimesed temasse suhtuvad ning tagaselja naeravad. Mul on väga hea meel, et raamat rõhutab arusaama, et teist inimest tuleb armastada sellisena nagu ta on. Selle maailma Donid vajavad armastust ja mõistmist.
Kokkuvõtteks ütlen, et päris hea meelelahutus oli, hea vaheldus eelmise raamatu järele.
eesti keeles: "Naiseotsing"
saksa keeles: "Das Rosie-Projekt"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar