Koidu Ferreira "Domineeriv värv: Tumepunane"

Raamatu tutvustus on äärmiselt huvitav:

Kauges tulevikus on kuumad päikesetormid põletanud kogu planeedi ja maapinda katab tuhk. Vähesed allesjäänud inimesed elavad troostitutes maa-alustes baasides. Inimsoo jätkamiseks on kehtestatud ranged reeglid: laste saamiseks valitakse geneetiliselt sobivad paarid, kõik lapsed viljastatakse kunstlikult ja füüsiline kontakt vastassoost isikutega on keelatud.
Teismeline tüdruk Cordevia lahkub mõneks ajaks baasist ja teda hammustab tundmatu mürgine liblikas. Tema elu päästab teadmata kust välja ilmunud võõras võluv noormees Clay, kes on aga veelgi ohtlikum kui liblikas. Cordevia saab isalt käsu uurida Claylt välja, kust too poiss pärineb ja kus leidub veel elusat loodust. Ülesannet on aga suisa võimatu täita, sest tüdrukul pole aimugi, kuidas võita poisi usaldust. Pealegi on ta noormehesse ülepeakaela armunud.
Kui Clay otsustab baasist lahkuda, on Cordevia nõus pigem surema kui temast lahkuma. Clayl ei jää muud üle, kui võtta Cordevia endaga kaasa maailma, mis on palju ilusam, värvilisem ja mitmekesisem Cordevia omast. Ent see kaunis maailm kubiseb salakavalatest ohtudest. Asja ei tee Cordevia jaoks põrmugi lihtsamaks ka see, et kõik siinsed isased teda endale ihaldavad…

Minu mõtted liikusid raamatut lugedes umbes nii:

Ooo, milline ilus kaanekujundus...

See liblikas oli kindlasti sama ilus kui see pilt kaanel...

Äkki on see Clay haldjas...

Ahaa, see kogukond on siis nagu Louis Lowry "Andjas", et lapsi saadakse katseklaasis ja mingeid emotsioone pole.

Polegi nagu "Andja", hoopis nagu C. S. Pacati "Captive Prince", kus soositakse samasooliste armastust...

Kirjanik fännas vist "Videviku" sarja.

No misasja, ma ei saa enam aru, miks nad asjast nii tohutu probleemi teevad ja lihtsalt rasestumisvastaseid vahendeid ei kasuta? 

Appi, mida ma just lugesin...

Minu arvamus pikemalt. Cordevia ja Clay elavad tulevikus, paralleelselt eksisteerivates maailmades, mis on oma olemuselt täiesti vastandid. Cordevia maailm on musta värvi, täis süsi ja tahma ning alles jäänud üksikud inimesed elavad katakombides, sest päike põletaks nad oma kuumusega surnuks. Clay maailm on täis värvikirevust ning huvitavat floorat ja faunat.  

Harva tuleb ette raamatuid, kus mulle mõni peategelane nii närvidele käib kui Cordevia. Aususe huvides ütlen, et esimestel lehekülgedel meeldis ta mulle väga, aga niipea kui ta Clayd kohtas, oleks ta otsekui ümbervahetatud olnud. Kui ma veel alguses püüdsin teda mõista, et no ta pole kunagi meesterahvast nii lähedalt näinud ja see lõi ühtäkki kõik hormoonid segi, siis lõpuks sai mul tema virisemisest villand. Ta käitus hullemini kui väike laps, kellelt on komm ära võetud. Kui temasugused me tulevikku juhtima hakkavad, siis oleme küll hukule määratud.

Clayd ei suuda ma kuhugi paigutada - ilus, kuid tühi - kui peaksin, siis nimetaksin teda mänguriks, mis raamatu sisu tundes on väga sobiv. 

Nende kahe suhe meenutas mullegi "Videviku" Edwardi ja Bella oma, kuid sarnaselt E.L. Jamesiga, kes suutis oma hallide varjunditega ilusa loo ära rikkuda, siis suutis ka Ferreira selle teismoodi ülevõlli keerata (palun mitte karta - ei ole midagi varjundite sarnast).

Ma olengi seda raamatut hinnates täiesti kahevahel. Ühelt poolt meeldis mulle Ferreira loodud fantaasiamaailm väga, teisalt oli Cordevia ikka väga-väga tüütu. Olen küll oma elus lugenud paraja koguse naistekaid, mille sündmused pöörlevad just intiimelu ümber, kuid ma pole veel kordagi kohanud ühtegi nii kiimas nais- ega meestegelast ning kõige hullem on, et sel neiul polnud õrna aimugi, mida ta siis tegelikult nii väga tahab. 

Oleksin väga tahtnud anda sellele raamatule rohkem kui kolm punkti, kuid lihtsalt ei suutnud. Usun siiski, et kui autor otsustab Cordevia natukenegi mõistlikumaks kirjutada, sest sellisel kujul pole ta mitte üksnes tüütu, vaid ka halb eeskuju, siis on sel potensiaali saada väga heaks sarjaks. 

pealkiri:"Domineeriv värv: Tumepunane"

autor: Ferreira, Koidu
keel: eesti

kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 464
ilmumisaasta: 2017

inglise keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3/5  

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***