Pärast seda kui Anthony Lockwood rääkis Georgele ja Lucyle oma õe surmast, on kolmik lähedasem kui kunagi varem. Nii tulebki Lucy jaoks suure ja ebameeldiva üllatusena avastus, et Lockwood on firmasse neljanda töötaja palganud. Holly Munro on väga komptente ning igas mõttes perfektne ning ja liigub kiiresti assistendi staatusest uurijaks. Tema ja Lucy ei saa esimestest hetkedest peale läbi.
Töö osas on uudiseks, et Londonit on tabanud tohutu kummituste laine ja keegi ei tea, kus peitub selle allikas. Lucy võimed vaimudega suhelda muutuvad aina tugevamaks ja ta mõistab, et ei suuda oma annet kontrollida ning see ohustab ta kaastööliste elu.
Lugesin kolm Lockwoodi raamatut läbi ühe hingetõmbega ja see on omamoodi hea ja halb. Esiteks, Stroud on loonud väga huvitava paralleelmaailma ja kirjutab sellest põnevalt ning hea huumoriga. Tegelased tekitavad huvi ning panevad su endast hoolima. Kummituste osa on õudne ja paneb sind üle õla vaatama. Kuid kolm osa üksteise järgi lugedes on võrdlusmoment parem kui kuude kaupa pausi pidades. Kõige enam meeldis mulle teine osa, tolle kummitused meenutasid mulle vana inglise vaimujutte. Kolmas osa oli iseenesest hea, aga mind häiris läbi terve raamatu jooksev Lucy armukadedus. Mitte keegi ei ütle välja, et tema virisemise põhjus peitub selles, et ta on Lockwoodi armunud. Igal juhul loodan ma, et autor jätkab sarja, sest kolmas osa lõppes tõelise pommiga.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die Raunende Maske" (ilmub 19.oktoobril)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar