Neliteist aastat tagasi kadus kahekümne kolme aastane Lena.
"Am ersten Tag verliere ich mein Zeitgefühl, meine Würde und ein Backenzahn. Dafür habe ich jetzt zwei Kinder und eine Katze. Einen Mann habe ich auch." (Hausmann, Romy, "Liebes Kind", 2019, lk. 11)*
Raamatus on kolm jutustajat - röövitud naine, ta tütar ning Lena isa. Esimestest lehekülgedest peale hakkad puzzletükkide kaupa lõpplahenduse poole liikuma ning erinevate inimeste vaatenurki lugedes aru, et kõik pole täpselt nii, nagu sulle räägitakse, aga samas pole ka piisavalt palju fakte, et seda ümber lükata. Autori kiituseks peab ütlema, et ta ei vea lugejat teadlikult vales suunas, vaid lihtsalt valib väga hoolikalt, millal mingit infot anda. Oleksin väga üllatunud, kui keegi väidab, et ta teadis juba alguses, mis täpselt lahti on.
Käesolev raamat oli eelmisel aastal saksa edetabelites kindlalt sees ja seepärast olin skeptiline, sest populaarusus ei tähenda ju automaatselt kvaliteeti. Kui suvel Leipzigis raamatupoes käisin, siis juhtusin müüja otsa, kes oskas mulle erinevaid raamatuid laita ja soovitada. Ta kiitis Hausmanni väga ja kuna olin raamatuostu meeleolus, siis ostsin ära.
Mul on väga hea meel, et ta soovitust kuulasin, sest see raamat oli juba esimestest lausetest peale ülipõnev. Idee pole pole ju iseenesest uudne, näiteks meenub kohe raamat "Tuba", milles on samuti juttu röövitud naisest ja ta lapsest, kuid autor suudab lugu esitada nii, et lugedes pole kordagi igav, pigem ei jõua piisavalt kiiresti edasi.
"Dear Child" on varsti ka inglise keeles ilmumas ning kui teil on plaan lugeda, siis soovitan sisututvustuse lugemata jätta. Nad on sinna lisanud lause, mis avaldab sisu natuke liiga palju, ilma on põnevam. Muus osas saab see raamat minu ülisooja soovituse.
"Am ersten Tag verliere ich mein Zeitgefühl, meine Würde und ein Backenzahn. Dafür habe ich jetzt zwei Kinder und eine Katze. Einen Mann habe ich auch." (Hausmann, Romy, "Liebes Kind", 2019, lk. 11)*
Raamatus on kolm jutustajat - röövitud naine, ta tütar ning Lena isa. Esimestest lehekülgedest peale hakkad puzzletükkide kaupa lõpplahenduse poole liikuma ning erinevate inimeste vaatenurki lugedes aru, et kõik pole täpselt nii, nagu sulle räägitakse, aga samas pole ka piisavalt palju fakte, et seda ümber lükata. Autori kiituseks peab ütlema, et ta ei vea lugejat teadlikult vales suunas, vaid lihtsalt valib väga hoolikalt, millal mingit infot anda. Oleksin väga üllatunud, kui keegi väidab, et ta teadis juba alguses, mis täpselt lahti on.
Käesolev raamat oli eelmisel aastal saksa edetabelites kindlalt sees ja seepärast olin skeptiline, sest populaarusus ei tähenda ju automaatselt kvaliteeti. Kui suvel Leipzigis raamatupoes käisin, siis juhtusin müüja otsa, kes oskas mulle erinevaid raamatuid laita ja soovitada. Ta kiitis Hausmanni väga ja kuna olin raamatuostu meeleolus, siis ostsin ära.
Mul on väga hea meel, et ta soovitust kuulasin, sest see raamat oli juba esimestest lausetest peale ülipõnev. Idee pole pole ju iseenesest uudne, näiteks meenub kohe raamat "Tuba", milles on samuti juttu röövitud naisest ja ta lapsest, kuid autor suudab lugu esitada nii, et lugedes pole kordagi igav, pigem ei jõua piisavalt kiiresti edasi.
"Dear Child" on varsti ka inglise keeles ilmumas ning kui teil on plaan lugeda, siis soovitan sisututvustuse lugemata jätta. Nad on sinna lisanud lause, mis avaldab sisu natuke liiga palju, ilma on põnevam. Muus osas saab see raamat minu ülisooja soovituse.
pealkiri: "Liebes Kind"
keel: saksa
kirjastus: dtv verlag
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 432
ilmumisaasta: 2019
lehekülgede arv: 432
ilmumisaasta: 2019
ISBN-13: 9783423435611
eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: "Dear Child" (ilmumas)Goodreadsi hinnang: 5/5
*Vabas tõlkes:
"Esimesel päeval kadus mu ajataju, eneseväärikus ning hammas. Selle eest on mul nüüd kaks last ja kass. Mees on mul ka."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar