Raamatus on viis põhitegelast:
Rachel - alkohoolik, kes ei suuda oma lahutusest üle saada ja purju jäädes hakkab oma eksmeest ja selle uut naist tüütama; kuna ta kainenedes juhtunust midagi ei mäleta, siis ei tea ta kunagi, kust jookseb piir tõe ja vale vahel.
Tom - Racheli lahutatud mees, kes on oma eksi käitumisest tüdinenud ja ärritunud.
Anna - Tomi uus naine, ta on põhjus, miks Racheli ja Tomi abielu purunes.
Megan - naine, keda Rachel tööle sõites rongiaknast näeb ja salamisi kadestab; Megan kaob ning leitakse tapetuna.
Scott - Megani abikaasa.
Raamat on kirjutatud erinevate tegelaste vaatenurkadest ning sündmustik ei kulge kronoloogilises järjekorras, seega on iga peatüki alguses soovitav üle vaadata, kes on jutustaja ning millal tegevus toimub.
"The Girl on the Train" on praegu edetabeli tipus ja paljud inimesed peavad seda üliheaks. Mina nende hulka ei kuulu. See on loetav raamat ja kohati põnev, aga ma tõesti ei tea, kas viga on minus kui lugejas, kuid minu viimase aja põhiline etteheide raamatutele on nende lõpp. Miks suudab autor kõik selle, mida ta eelnevalt üles ehitanud on, viimastel lehekülgedel ära rikkuda, miks on vaja kõik ülikiirelt ja selgitusteta kokkuvõtta?
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "The Girl on the Train"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar