Aastakümneid tagasi kogus Rabbit Back nimelises linnakeses elav
lastekirjanik Laura White enda ümber üheksa last, kellest ta kirjanikke
välja koolitama hakkas. Projekt õnnestus hästi, sest kõigist kirjandusühingu liikmetest said edukad autorid. Nüüd on ta otsustanud lisada uue, kümnenda õpilase, noorukese asendusõpetajana töötava Ella
Amanda Milana. Laura White kaob uue liikme tutvustamiseks korraldatud peoõhtul ning keegi ei tea, mis temaga juhtus.
Ella Milana hakkab kirjandusühingu ajalugu kirjutama ja kasutab teiste liikmete käest info saamiseks Mängu, mille käigus tuleb küsijale kõik ausalt ära rääkida ning kuuldut võib hiljem loomingus kasutada. Mängu käigus tuleb välja, et ühingus oli juba enne teda kümnes liige, kuid, kes see oli ja mis temaga juhtus?
"The Rabbit Back Literature Society" on vaieldamatult üks kummalisemaid raamatuid, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Esiteks on seda peaaegu võimatu ühe kindla kategooria alla paigutada. Hea maitse ja labasuse vahel balanseerides on see segu erinevatest žanritest - ulme pole, õudukas ega fantaasia samuti mitte, kuid ükskõik, mis see ka pole, on see veidra huumoriga vürtsitatud.
Lugedes mõtlesin mitu korda, et jätan pooleli, sest mingil hetkel mõistsin, et need tegelased ei meeldi mulle. See mäng, mida nad mängivad, sunnib inimesi kõike, ilma igasuguse filtrita endast välja laskma ja kahjuks saab lugeja sellest samuti osa. Mu taluvuspiir on küll päris kõrge, aga kõike ma siiski lugeda ei taha. Miski aga köitis ja ma lugesin lõpuni. Nüüd tagasi vaadates on mul hea meel, et seda tegin, sest raamatu lõpplahendus oli kõike muud kui ootuspärane.
Ella Milana hakkab kirjandusühingu ajalugu kirjutama ja kasutab teiste liikmete käest info saamiseks Mängu, mille käigus tuleb küsijale kõik ausalt ära rääkida ning kuuldut võib hiljem loomingus kasutada. Mängu käigus tuleb välja, et ühingus oli juba enne teda kümnes liige, kuid, kes see oli ja mis temaga juhtus?
"The Rabbit Back Literature Society" on vaieldamatult üks kummalisemaid raamatuid, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Esiteks on seda peaaegu võimatu ühe kindla kategooria alla paigutada. Hea maitse ja labasuse vahel balanseerides on see segu erinevatest žanritest - ulme pole, õudukas ega fantaasia samuti mitte, kuid ükskõik, mis see ka pole, on see veidra huumoriga vürtsitatud.
Lugedes mõtlesin mitu korda, et jätan pooleli, sest mingil hetkel mõistsin, et need tegelased ei meeldi mulle. See mäng, mida nad mängivad, sunnib inimesi kõike, ilma igasuguse filtrita endast välja laskma ja kahjuks saab lugeja sellest samuti osa. Mu taluvuspiir on küll päris kõrge, aga kõike ma siiski lugeda ei taha. Miski aga köitis ja ma lugesin lõpuni. Nüüd tagasi vaadates on mul hea meel, et seda tegin, sest raamatu lõpplahendus oli kõike muud kui ootuspärane.
Siiski, väga veider raamat.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Lauras Verschwinden im Schnee"
Goodreadsi hinnang: 3/5
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Lauras Verschwinden im Schnee"
Goodreadsi hinnang: 3/5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar