Selles osas kirjeldab ta neis majades elanud inimeste läbielamisi põhjalikumalt. Minu jaoks oli kõige valusam Jane'i lugu. Autor kohtus temaga nunnade juures ning tegi koos teistega nalja Jane'i ebakindluse ja saamatuse üle. Kuid nagu üks nunnadest selgitas, peitus Jane'i käitumise põhjus tema lapsepõlves. Ta oli teenijanna sohilaps, elav ja lõbus laps, kes oma vanemaid ei tundnud, kuid unistas isast. Arusaamatuse tõttu hakkas ta arvama, et tema isaks on rikas härrasmees ning rääkis kõigile, et isa tuleb talle järele. Töömaja peremees ei talunud sellist käitumist ning peksis vaest last karistuseks nii, et valu ja läbielamise tõttu polnud ta enam kunagi endine. Minu rõõmuks oli sel lool õnnelik lõpp.
Loeme ka töömajas elanud õest-vennast Peggyst ja Frankist ning vanast sõdurist Mr. Colletist, kes õpetas Jenniferile, et esmamulje pole alati kõige õigem.
Stiililt esimest raamatust erinev ning valusam, kuid siiski hea lugemine.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar