L. Ulitskaja raamatu aluseks ja inspiratsiooniks on poola juudi Oswald Rufeiseni elu (pilt on pärit siit). Alguses ongi see pigem raamat holokaustist, kuid Daniel lugu on erinev. Ta salgas maha oma juudi päritolu ning töötas tõlgina nii sakslaste kui venelaste heaks ja jäi imekombel ellu. Pärast sõda hakkas ta preestriks, kolis Iisraeli ning taotles juudina sealset kodakondsust, kuid kuna ta oli kristluse omaks võtnud juut, siis sellest keelduti.
"Daniel Stein" pole sõna otseses mõttes romaan, vaid meenutab kausta, millesse on kogutud erinevate inimeste kirju, dokumente, konspekte, meenutusi, mõtisklusi jms. Alguses on päris raske mõista, kuidas kõik tegelased omavahel seotud on, aga hoolikalt lugedes tulevad seosed välja.
Ütleksin, et see on raamat Jumala kaotamisest ja (uuesti) leidmisest.
Seda on raske selgitada, aga mulle jäi mulje, et enamik tegelasi
kannatas oma usus ja usu nimel, kuid Daniel oli ainuke, kes oma Jumalaga
tõesti õnnelik oli. Võibolla aitas see, et ta oli väga aktsepteeriv -
ole ise ja lase ka teistel elada.
See on raamat, mida mina ühe hingetõmbega läbi lugeda ei suutnud, liiga
palju mõtteid ja emotsioone tekkis. Panin vahepeal käest ära, et saaks loetu üle
järele mõelda ja edasi lugeda. Algus läks väga kiiresti, hiljem muutus igavamaks ja kui autorile midagi üldse ette heita, siis ülipõhjalikkust, mõned raportid ja kirjad oleks võinud rahulikult ära
jätta. Originaali pole ma lugenud, aga tõlge on
ülihea.
Teised kirjutavad:
saksa keeles: "Daniel Stein"
inglise keeles: "Daniel Stein: Interpreter"
Hea arvustus. Tänan. Esimene tunne on mul ikka õige. Ostan. Küll e-raamatuna, aga - abiks seegi.
VastaKustuta