Marge Piercy "Sex Wars"

Raamatu tegevus toimub 1860ndate aastate New Yorgis, kodusõja järgses Ameerikas, mil naised olid igasuguste õigusteta ning oma abikaasa omandiks. Autor esitab nii naiste õiguste eest seisjate  (Elizabeth Cady Stanton, Susan B. Anthony ja Victoria Woodhull) kui vastaste (Anthony Comstock) seisukohad läbi ajalooliselt tuntud inimeste. Iga peatüki jutustaja on erinev isik. Stiili poolest jääb see kuhugi eluloo ja ilukirjanduse vahepeale.

Elisabethi ja Susani osad olid natuke igavalt kirjutatud, jääb mulje, et nad olid majanduslikult hästi kindlustatud naised, kes ei teinud muud kui aja täiteks jutustasid. 

Victoria Woodhulli vanemad olid sulid ja muidusööjad, kes lapsi varakult sissetulekut teenima sundisid. Näiteks töötas Victoria meediumina ja õde lasi end meestel ära võrgutada ning "kaotas" kümneid korda süütust. Isa tormas õigel ajal sisse ja sundis meest vaikimise huvides raha maksma. Meediumite osas oli autoril huvitav tähelepanek, mille ajaloolist täpsust ei oska ma kinnitada, aga ta väidab, et vaimudega ühendust pidavad meediumid olid 19. sajandil äärmiselt populaarsed, kuna enamik inimesi oli oma lähedasi kaotanud, kodusõda oli just lõppenud ning laste surevus jätkuvalt kõrge. Emad ja isad tahtsid teada, et nendel lastel läheb hästi ning meedium suutis seda kinnitust anda.

Victoria oli vaba armastuse pooldaja, ta püüdis esimese naisena isegi USA presidendiks kandideerida, aga Comstock lasi ta arreteerida ning pärast seda skandaali ei tahtnud keegi temast enam midagi kuulda. Ta kolis perega Inglismaale ja elas elu lõpuni seal.

Anthony Comstock oli kitsarinnaline ja äärmuslik viktoriaanlike arusaamade eest seisja. Ta pidas  end Jumala käsilaseks, kelle elueesmärgiks oli maailmas valitsevat kõlblusetust välja juurida. Tema ideaaliks oli ta oma naine, kes oli vaikne, sõnakuulelik, tagasihoidlik ja kokkuhoidlik ning lasi vastuvaidlematult abikaasal kaks korda kuus oma abielukohustusi täita. Comstock arreteeris mitmeid pornograafia ja anatoomia kirjanduse levitajaid, kondoomide müüjaid, abortide tegijaid jne.

Nende kahe vahele jäi nö. lihtne inimene, keda eelmiste gruppide püüded küll eluliselt mõjutasid, kuid kellel oma igapäevaelus polnud aega mõelda selle, kas naised peaksid häälehõiguse saama või mitte. Selle grupi esindajaks oli Freydeh, leseks jäänud juudi immigrant (ta on ainuke väljamõeldud tegelane), kes pärast mehe surma sissetuleku saamiseks kondoome tootma hakkas. Kahjuks jääb tema tegevus Comstockile silma, ta arreteeritakse ning selle tulemusena on ta aasta vanglas.
Selle raamatu surus kasutatud raamatute müügil mulle pihku üks vanam naisterahvas, kes seda väga kiitis ja lugeda soovitas. Väga heaks raamatuks ma seda ei nimetaks, aga täiesti loetavaks küll. Mitmeid stseene lugedes tekkis mõte, miks küll naised lasevad endaga nii käituda, aga siis tuleb meelde, millal see tegevus toimub ja  jääb üle vaid õnnest ohata, et me ajas ja arusaamades edasi liikunud oleme. 

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud