10 juuni 2018

Kate Mosse "The Burning Chambers"

Sündmustik viib meid 16. sajandi Prantsusmaale, kus katoliiklased ja hugenottid verist ususõda peavad. Tegemist on omamoodi Romeo (hugenott Piet Reydon) ja Julia (katoliiklane Minou) looga, kuid see pole puhas armastusromaan, on salapära, seiklust ja põnevust ning ainuke, mida võiks ette heita on see, kuidas lõpus kõik liinid liiga ilusti kokku jooksevad. 
Tegemist on uue sarja avaraamatuga, mis sobib ka iseseisvana lugeda. Piilusin lõpust, et järgmine osa ilmub 2020. aastal ja kartsin lugedes, et autor jätab loo poolikuks ning pakub lõpplahenduse alles järgmises osas,  kuid õnneks nii ei juhtunud. 
Alguses olin üldse skeptiline, sest sama autori ülipopulaarne "Labyrinth" ei meeldinud mulle üldse, kuid "The Burning Chambers" suutis mind veenda. Plaanin kindlasti ka järgmist osa lugeda. 

pealkiri: "The Burning Chambers"
autor: Mosse, Kate
keel: inglise
kirjastus: Mantle
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 608

ilmumisaasta: 2018
ISBN-10: 1509806830
ISBN-13: 9781509806836
 
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 


*kaanepilt Goodreadsist  



Daphne du Maurier "Rebecca"

Lugu on lühikokkuvõttes järgmine: rikas lesk Maxim de Winter kohtab noort varatut (ja läbi terve raamatu nimetut) neiut ja abiellub temaga. Värske abielupaar pöördub tagasi mehe Manderly mõisa ning meie nimetu jutustaja avastab, et nii maja, kui selles töötavad inimesed kannavad ikka veel Maximi esimese naise Rebecca pitserit.  
Parandage mind kui eksin, aga see oli üks esimesi, kui mitte päris esimene raamat, mis Varraku ajaviiteromaani sarjas ilmus. Mäletan, et lugesin "Rebeccat" 1993. aastal ja mulle üldse ei meeldinud. Nüüd kujutasin endale lugedes ette Downton Abbyst tuttavat maja ja lahistasin nutta. Mul oli sellest nimetust naisest raamatu esimeses pooles nii kahju ja siis sain ma vihaseks. Esiteks selle mehe peale, kes ei võta vaevaks selgitada, mis Rebeccaga juhtus ning ta asju majapidamisest ära ei korista ning teiseks jutustaja peale, kes kuuldes, et ta mees on mõrvar, ei jookse mitte karjudes minema, vaid rõõmustab, et mees tegelikult seda Rebeccat mitte kunagi ei armastanud.
See oli mul teine Daphne du Maurier raamat ja kuigi meeldis "Armastuse hingusest"oluliselt rohkem, tundub mulle üha enam, et ta ei kirjuta sümpaatseid tegelasi. Kõik on omamoodi kiiksuga. Sellegi poolest on mul ootamas veel vähemalt kaks raamatut, mida ma samalt autorilt lugeda tahan.

pealkiri: "Rebecca"
autor: du Maurier, Daphne
keel: eesti 
tõlkija: Virve Krimm
kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 362

ilmumisaasta:1993 (esmatrükk 1938)
ISBN-10: 9985807111
ISBN-13: 9789985807118
 
inglise keeles:"Rebecca"
saksa keeles: "Rebecca"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 


*kaanepilt Goodreadsist 

Mina Baites "The Silver Music Box" (I)

1914. aastal astub juudi soost hõbedasepp Johann Blumenthal vabatahtlikuna sõjaväkke, Saksa riiki kaitsma. Enne sõtta minekut valmistab ta oma pojale Paulile mälestuseks väikese muusikatoosi.
Pool sajandit hiljem leiab londonlanna Lilian Morrison sama muusikatoosi oma surnud vanemate asjade seast. Toosiga koos on ka ema kiri, milles ta  selgitab Liliani päritolu. 
Raamatu sisukirjelduses on pikemalt kirjutatud, kuid ma jätaksin siinkohal pooleli, sest siis on lugejal ka üllatusmoment. 
Kahjuks veendun ma üha enam, et tegelikult ei oska ma ennustada, kuidas üks või teine raamat olema saab. "The Silver Music Box" oli mu nimekirjas pikka aega ning olin kindlalt veendunud, et see on ülihea raamat. Kahjuks pettusin. 
Tagantjärele mõeldes arvan, et mu pettumus tulenes pigem sellest, et raamatu tegevustik ei kulgenud selles suunas nagu olin endale ette kujutanud. Autor ei kirjuta halvasti ning raamatust kujunes hea perekonnalugu, kuid see polnud see, mida ootasin. Tean, et järg on saksa keeles juba olemas, kuid mind see lugema ei kutsu.

pealkiri: "The Silver Music Box"
autor: Baites, Mina
keel: inglise
kirjastus: AmazonCrossing
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 263

ilmumisaasta:2017
ISBN-10: 1542048486
ISBN-13: 9781542048484
 
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Die silberne Spieldose"

Goodreadsi hinnag: 2.5/5 


*kaanepilt Goodreadsist 

Rebecca Gablé "Das Lächeln der Fortuna (Waringham I)

Ajaloolise raamatute sarja sündmused algavad 1360. aastal Inglismaal. Kaheteistkümneaastane Robin Waringham on kloostrikoolis. Talle teatatakse isa surmast ning kuna isa süüdistati reetmises, siis on kogu ta vara ning tiitel kadunud. Robin põgeneb koolist ning ei oska muud tarka peale hakata kui läheb oma lapsepõlvekoju tagasi ning hakkab seal tallipoisina tööle. 
Kui lossi tuleb uus lord Waringham koos oma naise ja poja Mortimeriga, saab alguse kahe poisi aastakümnete pikkune vihavaen.
Olen selle sarjaga juba vähemalt 9 aastat algust teha püüdnud, kuid ei saanud kuidagi vedama. Tean täpselt, et esimesel korral oli mu latt Ken Folleti raamatutega nii kõrgel, et teised ajaloolised romaanid ei saanud lähedalegi. Nüüdseks olen juba piisavalt ajaloolisi romaane lugenud ja kuigi hindan Folletit ikka kõrgelt, suudan ka teisi lugeda. Gablé raamat pole nii tõsine ning see, et Robinil on kassi kombel üheksa elu ja ta igast keerulisest olukorrast välja tuleb, segas mind natuke, kuid lõppkokkuvõttes oli väga hea meelelahutus.

pealkiri:"Das Lächeln der Fortuna
autor: Gablé, Rebecca
keel: saksa
kirjastus: Lübbe Ehrenwirth
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 1021

ilmumisaasta: 2001 (esmatrükk 1997)
ISBN-10: 3431036104
ISBN-13: 9783431036107
 
eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 4/5 


*kaanepilt Goodreadsist  

09 juuni 2018

Ann Rule "The Stranger Beside Me"

Pärast seda kui olin lõpetanud Ann Rule'i "Green River, Running Red: The Real Story of the Green River Killer - America's Deadliest Serial Murderer", läksin raamatupoodi ja ostsin täiesti teadlikult sama autori kõige esimese raamatu, seeriamõrvar Ted Bundyst (1946-1989), kes tappis ajavahemikus 1973-1978 Ameerika Washingtoni, Utah, Colorado ja Florida osariigis teadmata arvu naisi. Ta tunnistas üles 30 mõrva, kuid neid võib olla kuni 100. Ta mõisteti surma ning hukati 1989. aastal (https://et.wikipedia.org/wiki/Ted_Bundy).
Ann ja Ted töötasid koos nõustamistelefonis ning vaatamata vanusevahele said neist sõbrad. Kuigi pealkiri viitaks millegile enamale, siis on Ann igasugu romantilise suhte olemasolu eitanud. Minu arvates meenutas Ted Ann'ile hoopis ta venda (viimane sooritas enesetapu).
Sõprussuhe jätkus ka pärast seda kui Ted-Ann enam koos ei töötanud, nad käisid koos söömas ning pidasid pikki jutuajamisi. Hiljem kui Ted enne kohtuistungeid vanglas oli ning ta mõrvasüüdistused polnud veel teada, käis Ann tal ka külas (kas vanglas käiakse vaatamas või külas?) ning saatis suitsu-ümbrikute-margiraha. 
Raamat on üles ehitatud "süütu kuni on tõestatud vastupidi" ("innocent until proven guilty") põhimõtet meeles pidades. Kuigi lugejal on enne raamatu kätte võtmist muidugi teada, kes Ted Bundy oli ja mida ta tegi, siis ajaliin oli autori sõnul niisugune, et kui ta hakkas kirjutama raamatut seeriamõrvari "Ted" kohta, siis ei teadnud ta, et selleks kurjategijaks osutub ta endine kolleeg Ted Bundy. Usun, et seda avastust polnud tal kerge taluda. 
Oli jällegi huvitav raamat, uurin kindlasti, mida see autor veel kirjutanud on.

pealkiri: "The Stranger Beside Me"
autor: Rule, Ann
keel: inglise
kirjastus: Pocket Books
formaat: taskuformaat
lehekülgede arv: 625

ilmumisaasta: 2008 (esmatrükk 1980)
ISBN-10: 1416559590
ISBN-13: 9781416559597
 
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 


*kaanepilt Goodreadsist 

Ann Rule "Green River, Running Red: The Real Story of the Green River Killer - America's Deadliest Serial Murderer"

1980. - 1990. aastatel tegutses Ameerikas Washingtoni osariigis seeriamõrvar Gary Leon Ridgway, kes tappis 71 inimest, kuid lõpuks mõisteti süüdi 49-s mõrvas. Ridgway esimesed viis ohvrit leiti nn. Rohelisest jõest (Green River), selle järgi sai kurjategija ka oma hüüdnime.
Paljud Ridgway ohvrid olid prostituudid ja tookordne avalikkuse arvamus oli, et nii kaua kui mõrvar vaid tänavatüdrukuid tapab ja nö. häid ja korralikke tüdrukuid ei puutu, pole vaja sellega tegeleda. Ann Rule tõestab, et iga ohver on mäletamist väärt. Ta kirjutab neist naistest pikemalt ja selgub, et enamikel neist olid hoolivad perekonnad ning tänavale sattumine oli pigem õnnetute juhuste kokkulangemine kui teadlik valik.  
Muide, hiljem tuli välja, et Ridgway oli kohal kui Anne Rule oma raamatutesse autogramme jagas (ta oli selleks ajaks juba tundud  "true-crime" kirjanik) ning elas autorist vähem kui miili kaugusel.
Ma olin  Ann Rule nime enne kuulnud, kuid lugenud polnud ta sulest midagi. Viimasel kasutatud raamatute müügil oli ta teoseid päris mitu, kuid otsustasin "Green River, Running Red" kasuks väga lihtsal põhjusel, nimelt oli see kõige vähem kapsaks loetud. Tagasi vaadates võib see muidugi ka tähendada, et teised olid paremad, kuid arvan, et tegin hea valiku, sest see oli just see, mida pärast Tsokost lugeda tahtsin. 
Autor kirjutab väga huvitavalt nii ohvrite kui kurjategija taustast, mõrvari otsimisest ja leidmisest. Kuigi üleliia verised ja jõhkrad kirjeldused puudusid, tundsin, et ei suuda ka palju ühes tükis lugeda. Samas ei tekkinud kordagi tunnet, et ei taha enam raamatut kätte võtta.  

pealkiri: "Green River, Running Red: The Real Story of the Green River Killer - America's Deadliest Serial Murderer"
autor: Rule, Ann
keel: inglise
kirjastus: Pocket Books
formaat: taskuformaat
lehekülgede arv: 665

ilmumisaasta: 2005 (esmatrükk 2004)
ISBN-10: 0743460502
ISBN-13: 9780743460507
 
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 


*kaanepilt Goodreadsist  


Martin Pistorius "Ghost Boy: The Miraculous Escape of a Misdiagnosed Boy Trapped Inside His Own Body"

Sisututvustus Goodreadsist:

Kas olete kunagi näinud mõnda filmi, kus keegi ärkab vaimuna, aga ei tea, et on surnud? Ükskõik, kui palju ma ka ei püüdnud, ei suutnud ma end inimeste jaoks märgatavaks teha. Mind ei eksisteerinud – olin nähtamatu poiss. 

1988. aastal haigestus tollal kaheteistkümneaastane Martin Pistorius tundmatusse haigusesse. Esmalt kaotas ta hääle, siis ei söönud ta enam ja pooleteise aasta pärast oli poiss tumm ning ratastooli aheldatud. Arstid arvasid, et degeneratiivse haiguse tagajärjel on Martinil ka imiku mõistus. 
Ehkki ta keha ei reageerinud, ärkas Martini mõistus aegamööda üles, kuid liikumatu ja tummana ei saanud ta sellest kellelegi märku anda. Alles kümme aastat hiljem märkas üks terapeut, et Martin on tegelikult vaimselt ergas ning see tõi kaasa positiivse pöörde.
See raamat ongi Martini lugu ta enda sõnadega. Ta räägib lugejatele valusatest hetkedest, personali hoolimatust suhtumisest ning kõigest sellest, mille kohta me loodame, et neid olukordi ei eksisteeri. Samas pole see läbinisti masendav lugemine, sest pärast terapeudi avastust leiti võimalused, kuidas Martin teistega suhelda saaks. Praeguseks on ta abielus ning loonud veebidisainiga tegeleva ettevõtte.
See pole seda tüüpi raamat, mille poole ma tavaliselt vaatan, kuid mul on väga hea meel, et mitmed inimesed seda "Lugemise väljakutse" grupis tutvustasid. Martini lugu on lugemist väärt ja kui teil on rohkem huvi, siis soovitan vaadata ka temaga tehtud intervjuusid, meid leiab Youtubest päris rohkesti. Martin ja ta naine jätavad väga sümpaatse mulje ning ma soovin neile edaspidiseks edu ja õnne.

pealkiri: "Ghost Boy: The Miraculous Escape of a Misdiagnosed Boy Trapped Inside His Own Body"
autor: Pistorius, Martin
keel: inglise
kirjastus: Thomas Nelson
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 288

ilmumisaasta: 2013 (esmatrükk 2011)
ISBN-10: 1400205832
ISBN-13: 9781400205837
 
eesti keeles: "Nähtamatu poiss"
saksa keeles: "Als ich unsichtbar war"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 


*kaanepilt Goodreadsist 
 


Michael Tsokos, Andreas Gößling "Fred Abeli triloogia"

Triloogia peategelaseks on Berliini kohtumeditsiini spetsialist Fred Abel, kes igasugu kurjategijaid taga ajama satub.
Algselt oli mul plaan kõigist osadest eraldi kirjutada, kuid lugedes sain aru, et sel pole mõtet - sisu on nii üksteise peale üles ehitatud, et peale esimese polekski millestki rääkida.
Raamatuid müüakse "true crime" nime all, st et need sisaldavad tõestisündinud juhtumite kirjeldusi. Idee poolest väga huvitav, kas pole? Kuid siit tuleb ka probleem. Nimelt on raamatutel tegelikult kaks autorit. Üks neist on Michael Tsokos, kes on tõepoolest kohtumeditsiini spetsialist ja Vikipedia põhjal väga suure kogemustepagasiga. Teine, aga keskpärane kirjanik. Nii ongi juhtunud, et kohtumeditsiini osa on äärmiselt huvitav ning arvatavasti korrektselt kirja pandud, ülejäänu aga eriti teises ja kolmandas raamatus, lihtsalt vilets. Esiteks pole Fred Abel sümpaatne tegelane ning kui teda esitatakse mingi McGayveri ja superkangelase seguna, siis pole see usutav.
Esimene osa "Zerschunden" oli lõppkokkuvõttes väga huvitav, kuid tekitas peategelase osas mõningaid küsimusi. Küllap on pidevalt surmaga kokkupuutuvate inimeste suhtumine veidi teine, kuid see, et Fred oma ema matustele minemata jätab, oli minu jaoks mõistetamatu. Jah, antud situatsioonis oli see arvatavasti õige valik, aga tal oleks pidanud natukenegi kahju olema.
Teise raamatu "Zersetszt" sündmused toimuvad kronoloogilises järjekorras tegelikult enne esimeses kirjeldatut, nii et osa huvist kadus juba seepärast, et teadsin, kuidas kõik lõppeb ja edasi läheb. Tulevasel lugejal soovitaksingi enne "Zersetszt" ja alles siis "Zerschunden" lugeda. Kuriteo osa pani mind lõpuks silmi pööritama. Tõsi, mul pole mitte mingisugust aimu, millist mõju kummalised ravimikokteilid inimkehale avaldada võivad, aga kui ma lehekülgede kaupa loen, et mees ignoreerib kõiki vigastusi ja on ikka nagu pioneer "alati valmis" vahekorda astuma, siis ei mõju see realistlikult
Kolmandast raamatust "Zerbrochen" närisin end sunniviisiliselt ja väga-väga aeglaselt läbi. Süžeeliin ei läinud mulle üldse korda ning kuna kohtumeditsiini osa oli peaaegu olematu, siis oligi raamatu lugemine minu jaoks tõeline piin. Alguses oli mul ikka lootus, et ehk läheb paremaks, kuid see kadus umbes 200. lehekülje peal. Seda raamatut poleks enam üldse vaja olnud.
Kokkuvõttes soovitaksin lugeda vaid esimest, äärmisel juhul ka teist osa. Iga sari ei pea olema triloogia ning igast raamatust ei pea sarja saama. Tsokost loeksin edaspidigi, kuid Gößlingust hoian küll eemale. 

1. osa
pealkiri: "Zerschunden"
autor: Tsokos, Michael; Gößling, Andreas
keel: saksa
kirjastus: Knaur TB
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 432

ilmumisaasta: 2015
ISBN-10: 3426517892
ISBN-13: 9783426517895
eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud 
Goodreadsi hinnag: 3.5/5 

2. osa
pealkiri: "Zersetszt"
autor: Tsokos, Michael; Gößling, Andreas
keel: saksa
kirjastus: Knaur TB
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 427

ilmumisaasta: 2016
ISBN-10: 3426518775
ISBN-13: 9783426518779
eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud 
Goodreadsi hinnag: 3/5

3. osa
pealkiri: "Zerbrochen"
autor: Tsokos, Michael; Gößling, Andreas
keel: saksa
kirjastus: Knaur TB
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 432

ilmumisaasta: 2017
ISBN-10: 3426519704
ISBN-13: 9783426519707
eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud 
Goodreadsi hinnag: 1.5/5

25 mai 2018

C.W. Gortner "Viimane kuninganna"

Sisututvustus Goodreadsist:

Romaan viib lugeja XVI sajandi alguse Hispaania kuningakoja süngest majesteetlikkusest Flandria, Prantsusmaa ja Tudorite Inglismaa sädelevatesse ja intriigirikastesse õukondadesse ja sealt jälle tagasi Hispaaniasse. Meie ette tõuseb viimane hispaania verd kuninganna – müütiline ja mõistatuslik Kastiilia Juana, tema vastuolulised vanemad, katoliiklik kuningapaar Isabel ning Fernando, abikaasa Flandria ertshertsog Philippe ning samuti paljud teised tolle ajastu mõjukad persoonid.

Pärast C.W. Gortneri "Kuninganna vande" lugemist tahtsin sama autori teostega jätkata ja valisin käesoleva, mis räägib Isabella tütre Juana elust. 
Ajaloost on teada, et 1504. aastal päris Juana  pärast oma ema surma Kastiilia trooni. Kuigi tal oli troonile õigus, algas tal äge võitlus võimu pärast nii abikaasa, kui lihase isaga. Lõpuks saigi troonile hoopis ta mees Philippe (Felipe I). Kui Felipe I ootamatult suri, siis kuulutati Juana hullumeelseks ning kuna nende ühine poeg Karl oli vaid kuueaastane, siis sai Kastiilia tegelikuks valitsejaks Juana isa Fernando II.
Nende kahe raamatu üksteise järel lugemine oli nii hea kui halb. Ühelt poolt olin juba teemas sees ning mul oli Juanast väga kahju. Abikaasa reetmisest saan veel aru, aga et oma isa sulle sedasi noa selga lööb... Teisalt tekkis mul ka kahe raamatu võrdlusmoment ning kuigi hea, jäi "Viimane kuninganna" mu arvates veidi nõrgemaks. Lugeda soovitan siiski mõlemaid. 

pealkiri: "Viimane kuninganna"
autor: Gortner, C. W.
keel: eesti
kirjastus: Eesti Raamat
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 336

ilmumisaasta: 2009 (esmatrükk 2006)
ISBN-13: 9789949255528
 
inglise keeles: "The Last Queen"
saksa keeles: "Die Tränen der Königin"

Goodreadsi hinnag: 4/5 


*kaanepilt Goodreadsist  

C. W. Gortner "Kuninganna vanne"

Sisustutvustus Goodreadsist:
 
Mitte keegi ei uskunud, et mulle oli ette määratud suur tulevik... Nii algab Isabella (Isabeli) lugu selles sündmusterohkes romaanis ajaloo ühest kõige kuulsamast ja vastuolulisemast kuningannast – sõdalasest, kes ühendas killustunud riigi, usukaitsjast, kelle kuningriik taastas inkvisitsiooni, ja visionäärist, kes saatis Kolumbuse avastama Uut Maailma.  

Isabella sündis 1451. aastal ning oli alles teismeline kui ta isa suri. Ta oli sunnitud koos oma ema ja vennaga õukonnast põgenema, sest  troonile asuv poolvend  Enrique ei pruukinud nende kohalolekule soosivalt vaadata. 
17. aastaselt sai Isabellast Kastiilia, Hispaania suurima kuningriigi pärijanna. Trooni kindlustamiseks abiellus ta Aragóni printsi Fernandoga. Nende liit ühendas kaks kuningriiki ühe krooni, ühe riigi ja ühe usu alla, kuid abielus oli pidevalt õhus küsimus, kes on tegelik valitseja. Fernando pidi lõpuks oma naise üleolekut tunnistama, kuid see oli kibe pill. 
Isabella läheb ajalukku valitsejannana, kes toetas meresõitja Kolumbuse unistusi, pidas sõda mauridega ning võitis Hispaaniale Granada ja pani aluse Hispaania inkvisitsioonile.
Umbes 15 aastat tagasi õnnestus mul külastada Hispaania linna Granadat ning selles asuvat Alhambra nimelist lossi. Kahjuks piirusid mu teadmised kuninglike perede ajaloost tol ajal vaid Prantsumaa omadega, nii ei teadnud ma Kastiilia Isabellast midagi. Pärast Gortneri raamatu lugemist tahaksin väga Granadasse tagasi minna ja neid kohti uue, teadlikuma pilguga vaadata.
 
pealkiri: "Kuninganna vanne"
autor: Gortner, C. W. 
keel: eesti
kirjastus: Ersen
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 456

ilmumisaasta: 2014 (esmatrükk 2012)
ISBN-13:
 
inglise keeles: "The Queen's Vow"
saksa keeles: "Der Schwur der Königin"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 


*kaanepilt Goodreadsist