05 august 2018

Mads Peder Nordbo "Nahata tüdruk"

"Mine poole tunni jooksul lennujaama. Mingid jahimehed on leidnud surnud mehe, kes näeb välja, nagu oleks ta seal olnud juba kaua aega, nii et on mumifitseerunud. Arvatavasti viikingiajastust. See on suur lugu. SUUR!" (lk. 16) 
 

Raamatu tagakaanel olev sisututvustus ütleb tegelikult juba kõik ära:

Matthew Cave on 20. eluaastates Taani ajakirjanik. Ta on kaotanud elu mõtte pärast seda, kui tema kallim ja veel sündimata tütar liiklusõnnetuses surma said. Põgenemine tõelisuse eest viib ta Gröönimaa pealinna Nuuki, kus ta ameeriklasest isa 20 aastat tagasi Thule lennuväebaasist viimase postkaardi saatis ja seejärel kadus. Matthew saadetakse igijää serval päevavalgele tulnud muumiat uurima, kes arvatakse olevat esimene taoline leid tervel Põhjamaal. See võib kujuneda ülemaailmseks sensatsiooniks ja väike Arktika kogukond on pinevil. Pääseb valla kaos, kui muumia kaob ja teda valvanud politseinik leitakse lõhkilõigatuna, sisikond välja rebitud. Matthew pääseb ligi informatsioonile nelja samasuguse mõrvajuhtumi kohta 1973. aastast, mis olid omakorda seotud kahe 11-aastase tüdruku jäljetu kadumisega. Kaks paralleelset mõrvamüsteeriumi sulanduvad üheks ja Matthew hakkab mõlemat ise uurima. Ta saab usaldada vaid ühte noort grööni naist, kes 14-aastaselt oma isa tappis, ta lõhki lõikas ja sisikonna eemaldas. Naise nahk on kaetud tätoveeringutega. Ta kannatas lapsena väärkohtlemise all, kuid on sitke ja tugev nagu mäed Nuuki ümber.

Lugesin raamatut enda jaoks huvitaval hetkel. Olin just Usast Eestisse lennanud ning lend läks üle lumise Gröönimaa. Miskipärast ei istunud mulle ühegi filmi vaatamine ega raamatu lugemine ja nii jõllitasin tundide kaupa telekaekraanilt lund-jääd ning mõtlesin, et mis elu seal all küll elatakse. Eestis ootas mind Mads Peder Nordbo "Nahata tüdruk", mille peategelane ajakirjanik Matthew on Gröönimaa pealinnas Nuukis.
See on ülesehituselt krimiromaan, milles on nii mõrvu kui tüdrukute vastast vägivalda, kuid lõpptulemus on hoopis mitmekihilisem ja erilisem. Olen küll palju kriminulle lugenud, kuid ei meenu midagi sarnast. Minu täiesti põhjendamatu oletus on, et raamatus on peidus rohkem kui mina aru sain ja autor on sisse pannud teemasid, millest oleks vaja rääkida, aga vaikitakse. Aga nagu ma ütlesin, on see vaid minu oletus. 
"Nahata tüdruk". on valus ja jõhker,  tundub, et selles pole mitte ühtegi ilusat ja helget hetke. Kahjuks igaühele see raamat arvatavasti ei sobi, kuid mina loeksin  selle autori kirjutatut veelgi. 

pealkiri: "Nahata tüdruk"
autor: Nordbo, Peter Mads
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 256

ilmumisaasta: 2018
ISBN-13: 9789985343845

inglise keeles: "The Girl Without Skin"
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 


*kaanepilt Goodreadsist  

*Suur tänu kirjastusele Varrak raamatu eest!


Heljo Mänd "Elu roheline hääl"

Sisututvustus Goodreadsist:

Heljo Mänd jutustab pisut müstilisel moel enda, oma vanemate, vanavanemate ja oma suguvõsa lugu. Inimeste lood põimuvad, katkevad, rulluvad lahti, jooksevad paralleelselt ja ühinevad taas, moodustades jutukanga, mille lugemisest sa ei suuda loobuda.
Loo kangas ulatub 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani, tema heietes on nii tumedaid niite poliitilistel põhjustel tagakiusamisest ja sõjast kui ka helgeid niite suurest armastusest ja õnnest. Südant puudutava loo leiab siit igaüks.

 
Eelmises postituses mainitud "Roheline hääl" on käesoleva raamatu viimane osa. Kuna olin tolle raamatukese vahetult enne läbi lugenud, siis olin oma arvamuse juba enne valmis kujundanud. 
Elulugude austajatele on see kindlasti armas leid, kuid mitte mulle.

pealkiri: "Elu roheline hääl"
autor: Mänd, Heljo
keel: eesti
kirjastus: Eesti Ekspressi Kirjastus
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 376

ilmumisaasta: 2008
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2.5/5 


*kaanepilt Goodreadsist  

Heljo Mänd "Roheline hääl"

Minu lapsepõlve kuulus Heljo Männi raamat "Väikesed võililled", mis meeldis mulle nii väga, et lugesin päris kapsaks. Nüüd sattus mulle kätte sama autori hilisemast elust rääkiv raamat, milles jooksevad kõrvuti Heljo ning ta täditütre Illi lood. Heljo oma on täis noorusea armumist, kuid pikitud kurtmisega mehe vanemate ning elukoha üle. Illi meenutab oma elu vangina.
Selline kombinatsioon on raamatule kahjuks. Inimeste autobiograafiaid on üldse raske hinnata, sest tundub nagu annaksid oma arvamuse nende tookordsele käitumisele ja arusaamadele, kuid ükskõik, kuidas ma ka ei proovinud, ei õnnestunud mul objektiivseks jääda. Heljo kurtmised mõjusid Illi läbielamiste ja murede taustal virisemisena.
Ülelugemisel keskenduksingi hoopis Illi loole, kuid vaevalt, et seda kunagi juhtub. 

"Ma ei suutnud end raamatutesse kauaks unustada. Eriti veel raskesti loetavatesse raamatutesse. Mu aju sai liiga ruttu mõttetihedust täis, nii et pidin varsti raamatu käest ära panema. mitte päriseks, võtsin selle hiljem jälle kätte ja panin uuesti ära. Mul ei jäänud ükski rida lugemata, aga ma ei suutnud järjest neelata. Ka kõige ilusamaid lehekülgi." (lk 28)
 
pealkiri: "Roheline hääl"
autor: Mänd, Heljo
keel: eesti
kirjastus: Perioodika
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 159

ilmumisaasta: 1994

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnag: 2/5 



Yrsa Sigurðardóttir "Lõpparve" (Children's House II)

Sisututvustus Goodreadsist:
 
Ühe Islandi kooli õpilased matavad maha ajakapsli, millesse panevad oma kirjad tulevikuennustustega. Kümne aasta pärast kaevatakse kapsel välja, et võrrelda laste prognoose tegelikkusega. Ja selgub, et ühes kirjas on ennustatud kuue ainuüksi initsiaalidega tähistatud inimese surma … Seda veidrat ja esialgu pealtnäha naljakatki lugu määratakse uurima ebasoosingusse langenud politseinik Huldar. Samal ajal leitakse ühe maja aiast inimese kämblad ja varsti tapetakse võikal kombel ka selle maja omanik. Tema nimetähed langevad kokku ühes tulevikuennustuste kirjas surema määratud inimese initsiaalidega. Ja sellele järgnevad uued surmad. Nüüd on asi naljast kaugel. Ohvrite arvu kasvamist on vaja iga hinna eest vältida. Kirja kirjutas koolipoiss ja seetõttu kaasatakse asja uurimisse lastepsühholoog Freyja. Rööbiti pingelise politseijuurdlusega kulgeb ka Freyja ja Huldari keerulise armusuhte lugu. Ja vahel näib, et mõlemad on lootusetult ummikusse jooksmas.

Sarja teine raamat, milles Huldar satub tegelema teemaga, mis esmapilgul tundub lihtsalt kummaline. Kuid kuriteod ei jää loomulikult tulemata ning nende taustalugu on verdtarretav. Kuigi tegemist on kriminulliga, on see ka raamat hoolimatusest. Mis juhtub, kui keegi peab oma (pere) head nime laste heaolust tähtsamaks?
Minu jaoks lisaski õudusfaktorit see, et sündmused, millest oleviku kuriteod välja kasvasid, mõjusid hoopis tõepärastemana, kui esimese osa omad. Kuigi loodan, et suures osas on tegemist autori enda väljamõeldisega, kardan, et paljuski toetus ta reaalsetele sündmustele.
Positiivse külje pealt - Freya ja Huldari omavaheline kiskumine jätkub ning kaanekujundus on jällegi ilus (ning tõene). 
Mul oli seda raamatut küll emotsionaalselt raskem lugeda, kuid soovitan siiski. Loodan, et Varrak võtab ette ka kolmanda osa tõlkimise-trükkimise. 

pealkiri: "Lõpparve"
autor: Sigurðardóttir, Yrsa 
keel: eesti
tõlkija: Villmann, Peeter
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 392 
ilmumisaasta: 2018 (esmatrükk 2015)
ISBN-13: 9789985343869 

inglise keeles: "The Reckoning"
saksa keeles: "Sog"

Goodreadsi hinnag: 5/5 


*Raamatu eest suur aitäh kirjastusele Varrak!

*kaanepilt Goodreadsist  

Yrsa Sigurðardóttir "Pärand" (Children's House I)

Sisukirjeldus Goodreadsist:

Reykjavíkis mõrvatakse omaenda kodus jõhkralt noor naine. Mõrva ainus tunnistaja on tema seitsmeaastane tütar. Peagi tapetakse veel teinegi naine ja politsei on nõutu. Üks raadioamatöör saab veidraid sõnumeid, mis seovad teda mõlema mõrvaga, ning hakkab asja ise uurima. Politseijuurdlust juhtiv Huldar ja tähtsaimast tunnistajast tüdrukukese eest hoolitsev psühholoog Freyja on sunnitud koostööd tegema. Seda raskendab aga asjaolu, et hiljaaegu veetsid nad pärast kohtumist baaris ühise öö ja Huldar väitis tollal, et ta on maalt tulnud puusepp...

Tegemist on Yrsa Sigurðardóttiri uue sarja avaraamatuga, mille peategelasteks on lastepsühholoog Freyja ning politseinik Huldar, kelle  kassi-koera laadset omavahelist suhtlemist on läbi terve raamatu väga lõbus jälgida. Kuriteod on autorile omaselt verdtarretavad ning hoiatus - neis on kaaskannatajateks lapsed. Teatud lehekülgi ei olnud ma üldse võimeline lugema, libisesin neist osadest nii kiirest üle kui võimalik. Kurjategija motivatsioon jäi minu jaoks veidi arusaamatuks, st esimese tapmisstiili loogikast sain aru, kuid edasi enam mitte. Kuid see ei seganud mul raamatut nautimast ja imeilus kaanekujundus on juba lisaboonus.
Soovitan kindlasti!

pealkiri: "Pärand"
autor: Sigurðardóttir, Yrsa 
keel: eesti
tõlkija: Villmann, Peeter
kirjastus: Varrak
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 432 
ilmumisaasta: 2017 (esmatrükk 2014)
ISBN-13: 9789985343869 

inglise keeles: "The Reckoning"
saksa keeles: "Dna"

Goodreadsi hinnang: 4.5/5

*kaanepilt Goodreadsist

23 juuli 2018

Seicho Matsumoto "Mäng sõiduplaaniga"



 
 
 
keel: eesti
tõlkija: Sisask, Agu
kirjastus: Eesti Raamat 
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 111

ilmumisaasta: 1974 (esmatrükk 1957) 

inglise keeles: "Tokyo Express" / "Points and Lines"
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 3/5 


*kaanepilt Goodreadsist  

Barbara Erskine "Kõige tumedam tund"

1940. aasta suvel kohtuvad Inglismaal noor ja andekas kunstnik Evie Lucas  ning uljas piloot Tony. Seitsekümmend aastat hiljem tahab kunstiajaloolane Lucy Eviest raamatut kirjutada ning hakkab ammu toimunud sündmusi kildude kaupa avastama ja tervikuks kokku panema.
Suhtusin raamatusse teatava skeptilisusega, sest olin juba enne proovinud ühte Erskine raamatut lugeda ning tolles olev vaimude komponent ei sobinud mulle üldse.
"Kõige tumedama tunni" sisukirjelduse ja arvustuste põhjal lootsin, et sel korral on asi parem. Kahjuks pean ütlema, et minust ei saanud Erskine fänni. Raamat oli küll täiesti loetav, kuid üleloomulikku elementi kõrvale jättes, ei midagi uut. Olen samalaadseid juba palju lugenud. Ka jäi Evie tegelane liiga ühekülgseks, ta ei näinud midagi peale maalimise ning saan aru küll, et pidanuksin talle kaasa tundma, kuid ei suutnud.
See polnud küll minu raamat, kuid mõistan, miks teised lugejad sellele Goodreadsis kõrgeid hindeid andsid.
  
pealkiri: "Kõige tumedam tund"
autor: Erskine, Barbara
keel: eesti
tõlkija: Tiiu Loog
kirjastus: Varrk
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 464
ilmumisaasta: 2016 (esmatrükk 2014)
ISBN-13: 9789985337745
 
inglise keeles: "The Darkest Hour"
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 1.5/5 
 

*kaanepilt Goodreadsist  
 
 

20 juuli 2018

Debbie Macomber "Pelican Court 311" (Cedar Cove III)

Raamatu sündmused toimuvad Cedar Cove nimelises linnakeses, kus kõik tunnevad kõiki ning miski ei jää saladuseks.
Loo keskmes on Rosie ja Zach, kes on värskelt lahutatud. Kõigi osapoolte ebameeldivaks üllatuseks tegi kohtunik Olivia Lockhart laste hooldusõiguse määramisel otsuse, et mitte lapsed  ei liigu Rosie ja Zachi elupaikade vahel, vaid hoopis vanemad käivad edasi-edasi.
Kuid ka kohtunik Olivia on keelepeksu keskel, klatšimoorid tahavad teada, kas ta jääb kokku Jackiga või läheb tagasi oma eksmehe juurde?
Olles varem Debbie Maccomberi raamatuid lugenud, teadsin päris täpselt, et mind ootab ees ettearvatava õnneliku lõpuga lugu. Objektiivselt võttes on see muidugi lääge ning tegelased veidi tobedad, mistõttu ma regulaarselt selliseid raamatuid enam ei loe, kuid tol hetkel oli just see, mida vajasin.
pealkiri: "Pelican Court 311"
autor: Mccomber, Debbie
keel: eesti
kirjastus: Ersen
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 383
ilmumisaasta: 2011 (esmatrükk 2003)
ISBN-10: 9949250560
ISBN-13: 9789949250561
 
inglise keeles: "311 Pelican Court"
saksa keeles: "311 Pelican Court"

Goodreadsi hinnag: 2/5 

*kaanepilt Goodreadsist  

Agatha Christie "Laip raamatukogutoas" (Miss Marple III)


"Miss Marple oli väga üllatunud. "Jah, Jane kuuleb. Sa oled väga vara üleval, Dolly."
Mrs. Bantry kuuldus telefonitorust kostva hääle järgi olevat hingeldav ja erutatud. "On juhtunud ülimalt hirmus asi."
"Oh, mu kallis!"
"Me leidsime just raamatukogutoast laiba."
Hetke vältel arvas miss Marple, et ta sõbranna on hulluks läinud. "Mis asja te leidsite?"
"Ma tean, seda on raske uskuda, eks ole? See tähendab, ma arvasin, et niisuguseid asju juhtub ainult raamatutes. Mul tuli Arthuriga tundide kaupa vaielda, enne kui ta üldse alla vaatama läks."
Miss Marple püüdis end koguda. "Aga kelle laip see siis on?"
"See on üks blondiin."
"Mis asi?"
"Blondiin. Ilus blondiin - nagu raamatutes. Keegi meist ei ole teda kunagi varem näinud. Ta lihtsalt lamab seal raamatukogutoas ja on surnud. Sellepärast pead sa otsekohe siia tulema."
Miss Marple ütles kahtlevalt: "Muidugi, kallis, kui sa arvad, et ma saan sind mingil moel lohutada..."
"Oh, ega mul lohutust vaja ei ole. Aga sa oskad laipadega nii hästi ümber käia.""
(lk. 7-8).  
 
Nagu eelpool olevast lõigust välja tuleb, leidis Mrs. Bantry oma raamatukogutoast laiba ning kutsub oma sõbranna Miss Marple olukorraga tegelema. Loomulikult suudab nutikas vanadaam mõrvari leida ning minul lugejana oli seda protsessi väga nauditav jälgida. Igal juhul soovitan, eriti kui te seda veel lugenud pole.
 
pealkiri: ""Laip raamatukogutoas"
autor: Christie, Agatha
keel: eesti
tõlkija: Toming, Ralf
kirjastus: Katherine
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 144 

ilmumisaasta: 1991 (esmatrükk 1942) 
inglise keeles: "The Body in the Library"
saksa keeles: "Die Tote in der Bibliothek"

Goodreadsi hinnag: 5/5 


*kaanepilt Goodreadsist  

Agatha Christie "Kõver maja"

"Ta oli korranud tuntud lasteluuletusest võetud ridu:
"Nad elasid kõveras majas,
sõid suppi kõverast pajast."
"See luuletus räägib meist. Tõsi küll, meie maja poelgi eriti väike, aga see on tõepoolest kõver, osaliselt puidust, ning sellel on viilkatus peal."
"Kas teil on suur perekond? On teil ka õdesid ja vendi?"
"Vend, õde, ema, isa, onu, onunaine, vanaisa, vanatädi, vanaisa naine.""
(lk. 7).

Sophia Leonidese vanaisa sureb ootamatult. Iseenesest pole vana inimese surmas ju midagi ootamatut, kuid vana mees põdes diabeeti ja talle süstiti iga päev insuliini ning viimasel korral asendas keegi insuliini esedriiniga. Kurjategijat ning motiive hakkab otsima isehakanud detektiiv Charles Hayward, kelle motivatsiooniks on armastatud naise süüst vabastamine.
Olen viimasel ajal mitmeid Agatha Christie teoseid (üle)lugenud ja võrdluses pole "Kõver maja" mu lemmik, eelistan neid, kus tegutsevad Hercule Poirot või Miss Marple, kuid sellegi poolest väga hea lugemine.

pealkiri: "Kõver maja"
autor: Christie, Agatha
keel: eesti
tõlkija: Piirimaa, Matti
kirjastus: PAF
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 162 

ilmumisaasta: 1994 (esmatrükk 1949) 
inglise keeles: "Crooked House"
saksa keeles: "Das krumme Haus"

Goodreadsi hinnag: 4/5 


*kaanepilt Goodreadsist