Lugu algab 1938. aastal Saksamaal, Nürnbergis. Üheteistaastase Lisavet Levy isa on kellasepp, kes on alati rääkinud lugusid "ajaruumist". Kristalliööl tungivad natsid ta töökotta, isa lükkab tütre salapärasesse "raamatukokku" ning lubab talle varsti järele tulla. See lõputu (aja)ruum on täis raamatuid, millest igaühte on talletatud inimese mälestused. Raamatu hävitamisel ununeb inimene nagu poleks teda kunagi olemas olnudki.
Lisavet ootab ja ootab, aga isa ei tule, omal käel ta sellest ruumist lahkuda ei saa. Ta hakkab tasapisi end ümbritsevaid raamatuid vaatama ning ringi uitama, ühest mälestusest teise liikuma ning erinevaid maailmu avastama. Ta näeb saalides ka valitsuste töötajaid, kes teadlikult raamatuid hävitavad ja nii ajalugu kustutavad või muudavad. Lisavet hakkab neid poolenisti põletatud teoseid päästma ning alles hoidma.
Aeg väljapool ruumi on samuti edasi läinud ning on saabunud Külma sõja periood. Raamatukogu on täis nii ameerikasi kui venelasi, kes teoseid hävitavad. Kuid, mitte kõik pole seal raamatute põletamiseks, Lisavet kohtub noormehega, kelle eesmärgiks on mineviku säilitamine.
Raamatu sisututvustus kõlas nii põnevalt, et tahtsin kindlasti lugeda ja ei pidanud pettuma. Niisugune ajaruumi raamatukogu tundub täpselt sellise kohana kuhu tahaksin isegi uitama minna, aga ilma nende CIA agentidega palun. Jacki-laadset ebameeldivat tegelast pole tükk aega ette juhtunud.
Mulle meeldis, et ei osanud süžeepöördeid ette näha ja kui lõpuks pakuti välja kaks lõppu, siis valisin endale meeldivama versiooni.
pealkiri: "The Book of Lost Hours"
autor: Gelfuso, Hayley
kirjastus: Atlantic Books
lehekülgede arv: 400
ilmumisaasta: 2025lehekülgede arv: 400
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Das Buch der verlorenen Stunden"
Goodreadsi hinnag: 4.5/5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar