Dave Eggers "The Circle"

Kui Mae Holland võetakse tööle Ringi, maailma kõige võimsamasse internetifirmasse, siis ei suuda ta oma õnne uskuda, sest nüüd on tal lõpuks ometi võimalus nüristavast töökohast loobuda ja väiksest kodulinnast lahkuda. Samm-sammult hakkab ta mõistma, et töö Ringis pole hoopiski selline nagu ta ette kujutas, tööajad pole kellast kellani ja lisaks ametikohustuste täitmisele, eeldatakse temalt ka aktiivset (virtuaalset) seltsielu.
Ringi põhiküsimuseks on piir privaatse ja avaliku info vahel. Nad on seisukohal, et indiviid ei tohiks teiste eest mitte midagi varjata, kõik peab olema avalik. Küsimus, kui palju jagada ja mida enda teada hoida, on juba praegu väga aktuaalne. Internet ja Youtube on täis fotosid ja videosid, kus inimesed julgelt oma eraelust räägivad ning isegi aadresse näitavad. Piir hägustub üha enam ja loomulikult kasutavad paljud kurjategijad seda ära.  Näiteks, oli ühes foorumis juhus, kus naisterahvas näitas avalikult oma uhke kodu ja käekottide ning ehete pilte. Hindades natuke orienteerudes, julgen oletada, et tal oli varandust umbes miljoni dollari eest. Juhtus see, mida oligi arvata - keegi nägi vabatahtlikult üleslaetud fotosid ja varastas ta paljaks. Vaevalt, et see ainujuhus on.
Ringis suhtlevad inimesed on mõnikord ülitundlikud (seda saab vabalt üle kanda ka tänapäeva internetisuhtlemisse). On tekitatud illusioon, et kunstlikult loodud virtuaalmaailmas on kõik kõigi sõbrad ja seepärast peaksid ka üksteise vastu kenad ning pidevalt kättesaadavad olema. Mõned kasutajad ei mõista, et see pole reaalne maailm ning solvuvad ja saavad pahaseks, kui nende küsimustele koheselt ei vastata/reageerita või aidata või hoopis eriarvamust esitatakse. Nad ei kujuta ette, et teisel pool istuval inimesel on ikkagi oma elu. Reaalses elus ei suhelda ka kõigiga, sest kõigi inimestega ei klapita kokku, mõnikord tekib arusaamatusi või segadusi, kuid need klaaritakse ära ja elatakse õnnelikult edasi.

Kuigi Eggers esitas hirmutava (ja loodetavasti mitte tõese) pildi maailmast, kuhu poole me virtuaalne suhtlemine liigub, sai raamat mu käest Goodreadsis siiski vaid kolm punkti. Esimeseks põhjuseks on, et peategelane Mae ei meeldinud mulle. Alguses tundus ta natuke naiivne ja elukauge, kuid oli lootus, et ta areneb ning küpseb. Raamatu kulgedes jättis ta üha enam lamba mulje, kes uskus pimesi kõike, mida ülemused talle ette ladusid ja muutus reatöötajast innukaks osalejaks, kes ei kõhelnud hetkekski, kui tal tuli võimalus oma elu igat aspekti avalikult näidata, sest "jagamine on ju hoolimine". Ma lootsin kuni lõpuni, et ta ärkab ja mõistab, et kõigi inimeste elu ei pea pöörlema virtuaalsete suhete ümber ja on asju, mida ei pea kõik teadma ning inim(intiim)suhteid ei saa hinnata 1-100 skaalal ning mis siis kui 3% kaastöötajatest ei pea sind vaimustavaks. Kuid sellist hetke ei tulnud ja see on ka teine põhjus, miks ma raamatule kõrgemat hinnet ei pannud.
Mind pani see raamat mõtlema. Aastaid tagasi, kui Eestis mobiiltelefonid laiemalt levima hakkasid, ütles üks mu ülikooliaegsetest õppejõududest prohvetlikud sõnad: "Ükskord tuleb aeg, mil kättesaamatus muutub luksuseks" ja vahel mõtlen ma kui õigus tal oli. Tänapäeval on enamikel mobiilid ja kõik eeldavad, et saa teistele oma tegudest pidevalt aru annad. Mis juhtus maailmaga, kus kõik teadsid, et teist tuleb oodata akadeemilise veerandtunni jagu ja siis võib ära minna, ilma et keegi pahaseks saaks? Või sai sõpradega nii väljas söömas käidud, et kõik oma mobiiliekraane ei vahtinud. Kui paljud meist saavad pidevalt nii olulisi sõnumeid, et need  pool tundi oodata ei kannata? Mõelgem sellele ning suhelgem ka päriselt - silmast silma ja südamest südamesse.

eesti keeles: "Ring"

saksa keeles: "Der Circle"

Goodreadsi hinnang: 3/5