1692. aastal hukati Salemis, Massachusettsi osariigis, kahtlustatuna nõidumises 14 naist, 5 meest
ja 2 koera. Väidetav nõidumine leidis aset jaanuaris, esimene "nõid"
poodi üles juunis ja viimane sama aasta septembris. Polegi päris täpselt teada, kui paljusid inimesi nõidumises süüdistati, kuid arvatavasti jääb see arv 144-185 vahele, noorim neist oli viiene, vanim kaheksakümneaastane.
Salemi nõiajaht on ajaloo must häbiplekk, millest on palju räägitud, kuid ka sündmuste toimumise ajal vähe kirjutatud. Kuidas ja miks selline massihüsteeria toimuda sai, seda Stacy Schiff oma raamatus analüüsibki.
Autor pakub välja mitmeid põhjuseid. Esiteks, pidagem meeles, et puritaanid tõid oma usu ja ebausu Inglismaalt kaasa. Kodumaa vahetusega ei muutunud arusaamad, st kui nad uskusid ebaloomulikku seal, siis tegid nad seda ka uuel mandril. Ameerikast leidsid nad eest maa, mis neid tegelikult ei oodanud, elu oli raske ja ohtlik. Kohalikud indiaanlased võisid iga kell ootamatult sisse astuda või halvemal ka juhul rünnata. Paljud asjaosalised olid indiaanlaste käe läbi oma sugulasi kaotanud. Näiteks tapsid nad nõiajahi esimese süüdistaja Abigail Williamsi vanemad. Sellised läbielamised mõjutavad inimesi. Kui indiaanlased olid tugev vaenlane ja nende vastu oli lihtsalt elanikul raske võidelda, siis nõiad olid hoopis "kättesaadavamad" ja nende vastu sai midagi ette võtta.
Puritaanide elu oli värvitu ja arvatavasti ka üsna rõõmutu. Enamik kalendris olevatest pühadest olid kaotatud ja lõbutsemist polnud ette nähtud.
Lugedes, milliseid lubatusi kurat inimestele jagas, siis näeme, et inimesed unistasid ilusatest asjadest, värvidest ja reisimisest. Puudu oli turvatundest ja tähelepanust. Kas oli nõiajahihüsteeria üks võimalus meelelahutust leida?
Tüdrukute käitumise osas, mida 17. sajandi inimesed äranõiutuna kirjeldasid, pakutakse põhjuseks nii näitlemist kui ka haigusi.
Autor pakub välja mitmeid põhjuseid. Esiteks, pidagem meeles, et puritaanid tõid oma usu ja ebausu Inglismaalt kaasa. Kodumaa vahetusega ei muutunud arusaamad, st kui nad uskusid ebaloomulikku seal, siis tegid nad seda ka uuel mandril. Ameerikast leidsid nad eest maa, mis neid tegelikult ei oodanud, elu oli raske ja ohtlik. Kohalikud indiaanlased võisid iga kell ootamatult sisse astuda või halvemal ka juhul rünnata. Paljud asjaosalised olid indiaanlaste käe läbi oma sugulasi kaotanud. Näiteks tapsid nad nõiajahi esimese süüdistaja Abigail Williamsi vanemad. Sellised läbielamised mõjutavad inimesi. Kui indiaanlased olid tugev vaenlane ja nende vastu oli lihtsalt elanikul raske võidelda, siis nõiad olid hoopis "kättesaadavamad" ja nende vastu sai midagi ette võtta.
Puritaanide elu oli värvitu ja arvatavasti ka üsna rõõmutu. Enamik kalendris olevatest pühadest olid kaotatud ja lõbutsemist polnud ette nähtud.
Lugedes, milliseid lubatusi kurat inimestele jagas, siis näeme, et inimesed unistasid ilusatest asjadest, värvidest ja reisimisest. Puudu oli turvatundest ja tähelepanust. Kas oli nõiajahihüsteeria üks võimalus meelelahutust leida?
Tüdrukute käitumise osas, mida 17. sajandi inimesed äranõiutuna kirjeldasid, pakutakse põhjuseks nii näitlemist kui ka haigusi.
Lugemise mõttes on natuke veniv, sest paks raamat on suuremas osas täis kirjeldusi nõiaprotsessidest ja mis parata, lõpuks muutusid need üsna sarnasteks. Analüüsi ja tausta osa olid huvitavad, kuid kui sa lugejana otsid jõhkraid piinamise kirjeldusi ja ilukirjanduslikku lugemist, siis see raamat pole sinu jaoks. "The Witches" on ajalooline kirjeldus.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar