On raamatuid, mille puhul tean juba sisukirjeldust lugedes, et see pole minu jaoks. Käesolev on just üks niisugustest. Ma ei taha lugeda teost, kus surm, haigus ning kaotusevalu on juba ette teada, sest mida saab loota raamatust, kus peategelasteks on saja-aastane mees ning kümneaastane südame transplantaati ootav poiss.
Murray mulle tegelasena meeldis ja idee poolest poiss Jason ka, aga kirjanik rikkus kõik ära. Ma ei tea, kas ta on oma elus kümneaastase lapsega kokku puutunud, aga nad ei räägi ega kirjuta nii, nagu neid siin end väljendama on pandud.
Võtsin Murray raamatu ette lihtsalt põhjusel, et see oli mul töö juures raamatuklubi raamat. Eelsõnas räägib autor, et teos tekkis kaotusevalust ning leinast pärast isa surma. Tahtsin teada, millise raamat saab nii isikliku kaotuse baasil kirjutada.
Sisetunne ei petnud. See raamat pole minu jaoks, aga Goodreadsi arvamusi lugedes, olen vähemuses. Mõistan, miks see nii paljudel südame soojaks teeb ning pisarad silma toob.
pealkiri: "The Five Wishes of Murray McBride"
autor: Siple, Joe
kirjastus: Black Rose Writing
lehekülgede arv: 235
ilmumisaasta: 2018lehekülgede arv: 235
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
Goodreadsi hinnag: 1/5
