Juniper French sündis 23. rasedusnädalal ning kaalus vaid 570 grammi. Ta viidi kohe enneaegsete laste osakonda, kus algas pisitüdruku kuudepikkune võitlus elu ja surma peale.
See on ta ajakirjanikest vanemate kirjutatud aus, valus ja avameelne raamat. Isa ja ema räägivad vaheldumisi rasedusele eelnenud ajast ning Juniperi sünnile järgnenud kogemustest. Nad on julgenud kirja panna mõtteid ja tundeid, mis on nii ehedad, et ei saa kedagi külmaks jätta. Näiteks räägib Thomas sellest, kuidas ta poes suhkrupakki nähes nuttis, sest see oli sama raske kui ta vastsündinud tütar; kuidas nad suuri ja õigeagseid imikuid tigeda pilguga vaatasid; surnud lapsest Juniperi kõrvalkuvöösis ja paljust muust. Juniperi lugu oli õnneliku
lõpuga, ta paranes ja kasvas ning sai koju. Raamatus pole palju pilte,
kuid Youtubest otsides leiab pere kohta videosid.
Arvasin, et olen piisavalt tugev selle raamatu lugemiseks, aga ilmselgelt eksin, sest isegi kuigi mul pole enneaegsete lastega kogemusi, suutsin ma emana nende inimeste valu ette kujutada. Seega, taskurätid olgu käepärast ja rasedad ärgu lugegu.
Arvasin, et olen piisavalt tugev selle raamatu lugemiseks, aga ilmselgelt eksin, sest isegi kuigi mul pole enneaegsete lastega kogemusi, suutsin ma emana nende inimeste valu ette kujutada. Seega, taskurätid olgu käepärast ja rasedad ärgu lugegu.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
Goodreadsi hinnang: 5/5
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar