Raamatus kirjeldatud sündmused leiavad aset Teise maailmasõja järgsel Inglismaal. Ühiskond on muutunud ning kohalik härrasrahvas perekond Ayres on kaotanud oma seisuse ja vara. Ema ja kaks last Caroline ning Roderick püüavad hakkama saada, aga tulevad vaevu ots-otsaga kokku ja maja Hundreds Halli hooldamiseks enam raha ei jätku.
Ühel päeval kutsutakse kohalik arst Dr. Faraday Ayersi pere haiget teenijat Bettyt läbi vaatama ja sellest ajast alates saab arstist perekonna tihe külaline. Viimane mäletab maja veel selle hiigelajal, sest ta ema oli Ayersite juures tööl.
Ühel päeval kutsutakse kohalik arst Dr. Faraday Ayersi pere haiget teenijat Bettyt läbi vaatama ja sellest ajast alates saab arstist perekonna tihe külaline. Viimane mäletab maja veel selle hiigelajal, sest ta ema oli Ayersite juures tööl.
Poeg Roderick on sõjaveteran ja kannab lahingutest saanud vaimseid ning füüsilisi arme. Ühel hetkel hakkab ta väitma, et majas on mingi "kurjus", mis neid kõigi ohustab. Dr. Faraday aitab teda vaimuhaiglasse paigutada. Järgmisena hakkab veidralt käituma proua Ayres, kes väidab kuulvat oma ammusurnud tütre Susani häält. Proua Ayres lõpetab elu enesetapuga.
Caroline on arstiga kihlatud, kuid see suhe on algusest peale kummaline. Arstile ei tule isegi pähe, et nende vahel võiks midagi olla, kuni teised seda kommenteerima hakkavad. Siiski pole lõpuni kindel, kas teda ahvatles maja ja mõte selle omanik olla või tüdruk. Pärast ema surma lõpetab Caroline kihluse, plaanib maja maha müüa ning ära kolida, kuid seda pole määratud juhtuma. Caroline leitakse põrandalt lebamast, väidetavalt sooritas ta enesetapu, kuid enne kukkumist/hüppamist kuulis Betty teda hüüdmas "Sina", mis tähendaks seda, et ta tundis "vaimu"...
Caroline on arstiga kihlatud, kuid see suhe on algusest peale kummaline. Arstile ei tule isegi pähe, et nende vahel võiks midagi olla, kuni teised seda kommenteerima hakkavad. Siiski pole lõpuni kindel, kas teda ahvatles maja ja mõte selle omanik olla või tüdruk. Pärast ema surma lõpetab Caroline kihluse, plaanib maja maha müüa ning ära kolida, kuid seda pole määratud juhtuma. Caroline leitakse põrandalt lebamast, väidetavalt sooritas ta enesetapu, kuid enne kukkumist/hüppamist kuulis Betty teda hüüdmas "Sina", mis tähendaks seda, et ta tundis "vaimu"...
Pärast "The Miniaturisti" lõpetamist jäi mulle Goodreadsis silma,
et hindajad võrdlesid autori stiili Sarah Watersi omaga. Laenutuseks
oli raamatukogus kohe olemas "The Little Stranger". Kirjeldustes nimetatakse seda õudusjutuks, kuid pärast läbi lugemist ei saa ma sellega päris nõustuda. Õudust on selles raamatus küll, kuid kuna ülejäänud osa muutub ülidetailsuse ja aeglase tegevustiku arenemise tõttu pikaks ning igavaks, siis kaob see kõhedus sinna vahele ära. Muidugi võib oletada, et see oligi autori teadlik taotlus - lasen millelgi hirmutaval juhtuda, siis jälle lugejal maha rahuneda, et siis uuesti ehmatada. Lahtiseks jäi kes või mis kõigi nende sündmuste taga oli.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Der Besucher"
saksa keeles: "Der Besucher"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar