See on raamat soomerootsi kirjanikust ja kunstnikust Tove Marika Janssonist (1914 – 2001). Ta vanemateks olid skulptor Viktor Jansson (Faffan) ning Signe Hammarsten-Jansson (Ham). Pärinedes kunstnike perest oli loomulik, et ka Tove lapsest peale pliiats käes asjatas, joonistas ning raamatuid kirjutas. Enamikele, seal hulgas ka mulle, on ta tuttav vaid Muumide maailma loojana, kuid tegelikult on tema loomingu nimekiri hoopis pikem.
Ütleksin, et see polegi mitte niivõrd eluloo raamat kui Janssoni tööde analüüs. Kui sind huvitab, kust ta ideid sai ja kuidas mõte liikus, siis siit saad vastuse. Eraelu osa on loomulikult ka olemas, kuid põhirõhk on töödel.
Raamat on tihedat teksti täis, kuid kuidagi rõõmutu. Lugeda oli nii ja naa, kohati huvitavam, siis jälle igavam. Jääb mulje, et Jansson ei teinud oma elus muud kui töötas. Armastus küll tuli, aga rõõm?
Ütleksin, et see polegi mitte niivõrd eluloo raamat kui Janssoni tööde analüüs. Kui sind huvitab, kust ta ideid sai ja kuidas mõte liikus, siis siit saad vastuse. Eraelu osa on loomulikult ka olemas, kuid põhirõhk on töödel.
Raamat on tihedat teksti täis, kuid kuidagi rõõmutu. Lugeda oli nii ja naa, kohati huvitavam, siis jälle igavam. Jääb mulje, et Jansson ei teinud oma elus muud kui töötas. Armastus küll tuli, aga rõõm?
Sama autori teisi kirjutisi ma kätte ei võtaks, ta pole halb kirjanik, kuid stiil ei istu mulle eriti.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar