Douglas Lindsey "Surnute laul"

Kaksteist aastat tagasi tuli Šotimaalt pärit John Baden koos sõbratariga Eestisse puhkust veetma.  Ühel hommikul oli ta voodist kadunud ning mõned päevad hiljem leiti Peipsi kaldalt Johni surnukeha. Laip maeti maha ning juhtum loeti lõpetatuks.
Nüüd ilmub aga Tartus politseijaoskonda mees, kes väidab end olevat John Baden ning selgitab, et teda hoiti terve selle aja vangistuses. Isikut tuvastama ning tookordseid sündmusi täpsustama saadetakse Põhja-Šotimaa väikelinna politseiuurija Ben Westphall.

Pole raske arvata, et eestlasena tõmbas mind selle raamatu poole just fakt, et raamatu sündmused toimuvad osaliselt Eestimaal ning autor on isegi mõned aastad siin elanud. Seega peaks teadma, millest kirjutab.
Võibolla on tegemist juhusega, et iseendale otsa vaadata on raske ja valus, kuid just see, mis mind esmalt lugema tõmbas, meeldis mulle tegelikult kõige vähem. Kas me olemegi nii sõnakehvad ning venelasi kiruvad inimesed?

See selleks. Tegemist pole traditsioonilise kriminaalromaani ning uurijaga. Ben jättis mind ükskõikseks ning tegevustik lihtsalt kulges vaikselt, täpselt sama aeglaselt ja napisõnaliselt nagu raamatus kirjeldatud eestlasedki. Ebaloomulik element tundus mulle üleliigne.
Kuigi tegemist polnud parima kriminaalromaaniga, loeksin samalt autorilt veel midagi, ta kirjutamistiil meeldis mulle.

pealkiri: "Surnute laul"

autor: Lindsey, Douglas

keel: eesti
tõlkija: Peeter Villmann

kirjastus: Varrak

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 344
ilmumisaasta:2018

ISBN-13: 9789985342794
 

inglise keeles: "Song of the Dead"

saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnag: 3/5 

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***