Politseiinspektor Kurt Wallander on vanaks saanud. Ta igatseb rahulikku elu ning oma maja, kus ta saaks koos oma koeraga elada. Üht vana talu üle vaadates koperdab ta sõna otseses mõttes käeluu otsa. Kaevates leitakse ka ülejäänud surnukeha ning lõpuks teinegi, naine ja mees. Uuringud juhivad detektiivid teise maailmasõja aega, mil Rootsis palju põgenikke ringi liikus.
Tegemist pole täismahulise raamatuga vaid u. 150 leheküljelise lühijutuga, mille sündmustik paigutub ajaliselt Wallanderi eelviimase ja viimase raamatu vahele. Olen lugenud/proovinud lugeda ka teisi Mankelli raamatuid, kuid Wallanderi omad on mulle kõige paremini peale läinud ja nii oli see väike raamatuke kui kohtumine vana tuttavaga. Kurb on lugeda, et inspektor on vananenud, aga see teeb teda ka elulisemaks, sest üks kõik kui hea sa oma tegevustes oled, ei ela sa igavesti.
Jutuna pole see kõige tugevam, lahendus on kuidagi ebausutav, aga mulle tõesti meeldis lõppu lisatud autori kommentaar Wallanderi tegelaskuju tekkimise ja arenemise kohta ning see peaks sarja lugejatele küll meeldima.
Tegemist pole täismahulise raamatuga vaid u. 150 leheküljelise lühijutuga, mille sündmustik paigutub ajaliselt Wallanderi eelviimase ja viimase raamatu vahele. Olen lugenud/proovinud lugeda ka teisi Mankelli raamatuid, kuid Wallanderi omad on mulle kõige paremini peale läinud ja nii oli see väike raamatuke kui kohtumine vana tuttavaga. Kurb on lugeda, et inspektor on vananenud, aga see teeb teda ka elulisemaks, sest üks kõik kui hea sa oma tegevustes oled, ei ela sa igavesti.
Jutuna pole see kõige tugevam, lahendus on kuidagi ebausutav, aga mulle tõesti meeldis lõppu lisatud autori kommentaar Wallanderi tegelaskuju tekkimise ja arenemise kohta ning see peaks sarja lugejatele küll meeldima.
eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Mord im Herbst"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar