2016. aasta kokkuvõte

Üks aasta on jällegi läbi saanud ja seepärast on käes traditsiooniline kokkuvõtete tegemise aeg. Minu 2016. aasta eesmärgiks oli lugeda läbi 100 raamatut, mille suutsin ületada tervelt 50nega. Olen selle tulemusega ülirahul ning 150 on täpselt selline kogus, mis annab väga erinevaid lugemiselamusi. Parimatest raamatutest nimetaksin näiteks:
1. Antony Doerr "Kõik see silmale nähtamatu valgus"
2. Svetlana Alexievich "Tšernobõli palve"
3. Marie Rutkoski "The Winner's Curse (The Winner's Trilogy I)

4. Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta"

5. Sabaa Tahir "An Ember in the Ashes" ja "A Torch Against the Night"
6. Art Spiegelman "The Complete Maus: A Survivor's Tale"
7. Pax I-IV
Kui üldiselt on nii, et jätan mittemeeldiva raamatu juba esimeste lehekülgede järel pooleli ja edasi ei loe, siis sel aastal sattus nimekirja ka üks, mida ma järjekindlalt lõpuni lugesin, sest lootsin, et lõpuks ometi läheb paremaks. Ei läinud. Nii et minupoolne hoiatus oleks mitte lugeda Mark Tompkinsi "The Last Days of Magic" ja omal vastutusel võite lugeda C. S. Pacati "Captive Prince" (Captive Prince I), mis pole küll halb raamat, aga ilma eelteadmisteta võib suure üllatuse valmistada.
Hea lugemisaasta oli.

Suur tänu kõigile, kes mu blogi lugemas ja kommenteerimas on käinud ning kirjastusele Varrak toreda koostöö eest!

Soovin teile kõigile ilusat ja lugemis- ning raamatuterohket 2017 aastat teile kõigile!

1. Karl Ristikivi "Põlev lipp" (Kroonikate triloogia I)
2. Karl Ristikivi "Viimne linn" (Kroonikate triloogia II)
3. Cornelia Funke "Ghost Knight"
4. Karl Ristikivi "Surma ratsanikud" (Kroonikate triloogia III)
5. Gillian Flynn "The Grownup"
6. Jan Burke "The Messanger" e.k. "Viimsete sõnumite tooja"
7. Peter Swanson "The Kind Worth Killing"
8. Liane Moriarty "The Hypnotist's Love Story"
9. Pasi Ilmari Jääskeläinen "The Rabbit Back Literature Society"
10. Sandor Marai "Ühe kodanlase pihtimused" I-II
11. Steve Wilson & Lucy Tapper "Hedgehugs"
12. R.L. Stine "Ghost Camp" (Goosebumps XLV)  
13. Antony Doerr "All the Light We Cannot See" e.k. "Kõik see silmale nähtamatu valgus"
14.  Coralie Bickford-Smith "The Fox and the Star"
15. Charlie N. Holmberg "The Paper Magician" (The Paper Magician I)
16. Lisa Wheeler "Porcupining: A Prickly Love Story"
17. Andy Weir "The Martian" 
18. Charlie N. Holmberg "The Glass Magician" (The Paper Magician II) 
19. Rick Riordan "The Sword of Summer" (Magnus Chase and the Gods of Asgard I)
20. Alexandra Bracken "Passenger" (Passenger I)
21. Art Spiegelman "The Complete Maus: A Survivor's Tale"
22. Markus Zusak "The Book Thief" e.k. "Raamatuvaras"
23. Kendara Blake "Anna Dressed in Blood" (I)
24. Katarina Bivald "The Readers of Broken Wheel Recommend" 
25. Rainbow Rowell "Fangirl"
26. Kendare Blake "Girl of Nightmares" (Anna II)
27. Svetlana Alexievich "Voices from Chernobyl: The Oral History of a Nuclear Disaster" e.k. "Tšernobõli palve"
28. Rae Carson "Walk on Earth a Stranger" (Gold Seer I) 
29. Melissa Marr "Graveminder"
30. Tropper Jonatan "This is Where I Leave You"
31. Marie Rutkoski "The Winner's Curse (The Winner's Trilogy I)
32. Sarah Dessen "Saint Anything"
33. Edward Rutherfurd "Sarum"
34. Marie Rutkoski "The Winner's Crime (The Winner's Trilogy II)
35. Erich Maria Remarque "Im Westen nichts Neues"e.k. "Läänerindel muutuseta"
36. Matthew Jobin "The Nethergrim" (Nethergrim I) 
37. Benjamin Alire Saenz "Aristotle and the Dante Discover the Secrets of the Universe"
38. Reeli Reinaus "Verikambi"
39. Robin Hobb "Assassin's Apprentice" (Farseer I) e.k. "Salamõrtsuka õpilane I ja II"
40. Maggie Stiefvater "Scorpio Races"
41. Justin Richards "Doctor Who: Time Lord Fairy Tales"
42. Neil Gaiman "The Sleeper and the Spindle"
43. Helen Simonson "The Summer Before the War"
44. Mark Tompkins "The Last Days of Magic"
45. Mary Downing Hahn "The Ghost of Crutchfield Hall"
46. Marie Rutkoski "The Winner's Kiss" (The Winner's Triology III)
47. Rosamund Hodge "Cruel Beauty" (Cruel Beauty Universe I)
48. Cat Winters "In the Shadow of Blackbirds"
49. Alwyn Hamilton "Rebel of the Sands" (Rebel of the Sands I)
50. Colleen Hoover "November 9"
51. Astrid Lindgren "The Brothers Lionheart" e.k. "Vennad Lõvisüdamed"
52. J.R. Ward "The Beast" (Black Dagger Brotherhood XIV)
53. Colleen Hoover "Ugly Love" 
54. Donna Tartt "The Secret History"e.k. "Salajane ajalugu"
55. Kimberly Brubaker Bradley "The War that Saved My Life"
56. Renee Ahdieh "The Rose and the Dagger" (The Wrath & the Dawn II)
57. C. S. Pacat "Captive Prince" (Captive Prince I)  
58. V. E. Schwab "A Gathering of Shadows" (Shades of Magic II)
59. E. K. Johnston "A Thousand Nights"
60. Colleen Hoover "Confess"
61. Tõnu Õnnepalu "Klaasveranda"
62. Laini Taylor "Daughter of Smoke and Bone" (Daughter of Smoke and Bone I) e.k. "Tütar suitsust ja luust"
63. Julie Orringer "The Invisible Bridge" 
64. Otfried Preussler "Die Kleine Hexe" e.k. "Väike nõid"
65. Hirotada Ototake "No One's Perfect"
66. Paul Berna "Peata hobune" 
67. Emily Brontë "Vihurimäe" 
68. James Runcie "Grantchester: Sidney Chambers and The Shadow of Death"  
69. Kate Morton "The Secret Keeper" e.k. "Saladuse hoidja"
70. Kate Morton "The Forgotten Garden" e.k. "Unustatud aed I-II"
71. Åsa Larsson, Ingela Korsell "PAX - Der Fluch" (PAX I) e.k. "Loitsussau"
72. Åsa Larsson, Ingela Korsell "PAX - Der Höllenhund" (PAX II) e.k. "Sünk"
73. Åsa Larsson, Ingela Korsell "PAX - Das Geisterkind" (PAX III) e.k. "Kummituslaps"
74. Risto Järv "Metsavaimu heategu"
75. Maggie Stiefvater "The Raven Boys" (Raven Cycle I) e.k. "Kaarnapoisid"
76. Meelis Friedenthal "Inglite keel"
77. Sergej Lukianenko "Wächter der Nacht" (I) e.k. "Päevane vahtkond"
78. Clare Mackintosh "I Let You Go" e.k. "Ma lasen sul minna"
79. David Messer "Sigmund" 
80. Karin Slaughter "Blindsighted" (Grant County I) 
81. Maggie Stiefvater "Shiver" (The Wolves of Mercy Falls I) e.k. "Värin"
82. Cornelia Funke "Ghosthunters and the Totally Moldy Baroness!" (III)
83. Cornelia Funke "Ghosthunters and the Muddy Monster of Doom!" (IV) 
84. Beatrix Potter "The Tale of Mrs Tiggy-Winkle"
85. Karin Slaughter "Kisscut" (Grant County II) 
86. Karin Slaughter "A Faint Cold Fear" (Grant County III)
87. Eve Chase "Black Rabbit Hall" 
88. J.K. Rowling "Harry Potter and the Cursed Child" (Harry Potter IX)   
89. Maggie Stiefvater "The Dream Thieves" (Raven Cycle II)
90. Riina Einasto "Hingab armastust" 
91. Yōko Ogawa "The Housekeeper and the Professor"e.k. "Majapidaja ja professor"
92. Dorothy Eden "Räägi mulle armastusest"
93. Åsa Larsson, Ingela Korsell "PAX - Der Hexendämon" (PAX IV) e.k. "Kratt"
94. Stephen Lloyd Jones "The String Diaries" (String Diaries I)
95. Karin Slaughter "Indelible" (Grant County IV)
96. Julian Fellowes "Belgravia"
97. Chris Priestley "Mister Creecher"
98. Kristen Callihan "Firelight" (Darkest London I)
99. Kristen Callihan "Moonglow" (Darkest London II)
100. Nancy Mitford "Armastust otsimas"
101. Maggie Stiefvater "Blue Lily, Lily Blue" (Raven Cycle III)
102. Aarne Ruben "Nõiaprotsessid Eestis"
103. Rachel Hartman "Seraphina" (Seraphina I)
104. Naomi Novik "Uprooted" e.k. "Väljajuuritud"
105. Karin Slaughter "Faithless" (Grant County V) 
106. Elisabeth Büchle "Himmel über fremdem Land" (Meindorff I)  
107. Maggie Stiefvater "The Raven King" (Raven Cycle IV)
108. Jay Kristoff "Nevernight" (Nevernight Chronicle I)
109. Rick Riordan "The Hidden Oracle" (Trials of Apollo I)
110. Affinity Konar "Mischling"
111. Sherrilyn Kenyon "Fantasy Lover"
112. Lucinda Riley "The Orchid House"e.k. "Kasvuhoonelill"
113. Belinda Alexandra "Tuscan Rose"
114. Marcus Pfister "The Happy Hedgehog"
115. E. M. Delafield "The Diary of a Provincial Lady" 
116. Winston Graham "Ross Poldark" (Poldark I) e.k. "Ross Poldark"
117. Sherrilyn Kenyon "The Dark-Hunter" I
118. Sherrilyn Kenyon "The Dark-Hunter" II
119. Rupi Kaur "Milk and Honey"
120. Amy Ewing "The Jewel" (Lone City I)
121. Dave Eggers "The Circle" e.k. "Ring"
122. Shirley Jackson "The Haunting of Hill House"
123. Graeme Macrae Burnet "His Bloody Project“
124. Robert Girardi "Vaporetto 13"
125. Dawn Huebner "What to Do When You Worry Too Much: A Kid's Guide to Overcoming Anxiety"
126. Mart Sander "Litsid" (I)
127. Katrina Kalda "Jumalate aritmeetika"
128. Kelley French, Thomas French "Juniper: The Girl Who Was Born Too Soon"  
129. Jennifer Donnelly "The Tea Rose" (I)
130. Philippa Gregory "The Other Boleyn Girl" (Plantagenet and Tudor IX) e.k. "Teine Boleyni tüdruk I-II"
131. Karin Slaughter "Pretty Girls"
132. Mariko Koike "The Graveyard Apartment"
133. Ruta Sepetys "Salt to the Sea"
134. Sebastian Fitzek "Das Paket"
135. Colleen Hoover "It Ends with Us"
136. Pierce Brown "Red Rising" (I) e.k. "Punase tõus"
137. Jonathan Stroud "The Creeping Shadow" (Lockwood & Co IV)
138. Philippa Gregory "The Boleyn Inheritance" (Plantagenet and Tudor X)
139. Angela Thirkell "High Rising" (Barsetshire I)
140. Winston Graham "Demelza" (Poldark II) e.k. "Demelza"
141. Brandon Sanderson "The Final Empire" (Mistborn I)
142. Traci Chee "The Reader" (Sea of Ink and Gold I)
143. Katrin Johanson "Atlantis abajas"
144.
145. Sabaa Tahir "An Ember in the Ashes" (Ember in the Ashes I)
146. Sabaa Tahir "A Torch Against the Night" (Ember in the Ashes II) 
147. George R.R. Martin "A Game of Thrones" (Song of Ice and Fire I) e.k. "Troonide mäng I-II"
148. George R.R. Martin "A Clash of Kings" (Song of Ice and Fire II) e.k. "Kuningate heitlus I-II"
149. Angela Sommer-Bodenburg "Der Kleiner Vampir und die Klassenfahrt" (XIV)
150. Ray Bradbury "Fahrenheit 451" e.k. "451' Fahrenheiti"

Ray Bradbury "Fahrenheit 451"

Raamatu sündmused toimuvad (tuleviku)maailmas, kus elektroonika on võimu üle võtnud ja tuletõrjujad mitte ei kustuta tulekahjusid, vaid põletavad raamatuid (451F on paberi põlemise temperatuur). Guy Montag on üks neist tuletõrjujatest, kes pole oma töö õigsuses kunagi kahelnud, kuid nüüd tabab teda identiteedikriis. Ta tahab teada, mis peitub neist raamatuis, mida nad põletavad.

Bradbury raamat oli üks neist, mis on  mu lugemist ootavate nimekirjas olnud juba pikka aega, on ju "451' Fahrenheiti" näol tegemist kirjandusklassikaga, mida igaüks lugema peaks. Minu jaoks polnud raamatu väärtuseks mitte see, kuidas, vaid millest see on kirjutatud. Arvestades, et raamat ilmus esmakordselt 1953, on see oma prohvetlikkusega lausa hirmutav.  Näiteks see, kuidas üks tegelane laste kasvatamist kirjeldab - pane nad lihtsalt ekraani ette istuma ja ongi rahu majas. Tänapäeval ongi ju nii, kõigil ninad igasugu elektroonikaesemetes. Kuidas suutis üks mees seda 60 aastat tagasi välja mõelda? Viimase lehekülje järel tundsin, et väärtustan oma ehedat paberist raamatukogu veelgi enam.

eesti keeles: "451' Fahrenheiti"

saksa keeles: "Fahrenheit 451"

Goodreadsi hinnang: 5/5

Angela Sommer-Bodenburg "Der Kleiner Vampir und die Klassenfahrt" (XIV)

Anton läheb koos klassiga ekskursioonile ning ta sõbrad, vampiirid Anna ja Rüdiger tulevad talle külla. Kui Rüdiger huvitub Antoni uuest ja ilusast klassiõest Violast ning esitleb end näitlejana, kes vampiirifilmis vampiiri mängib, siis on sekeldused kindlustatud.

Üks Saksa Youtuber kiitis väikese vampiiri sarja väga ja kuna ma alati otsin toredaid lasteraamatuid, siis tahtsin lugeda, millega tegemist. Kahjuks polnud raamatukogus esimesi osi, nii hakkasin lugema sarja 14. raamatust ja see vähendas see mu lugemiselamust, sest loo eelteadmised puudusid ja vihjed eelnevatele raamatutele ei andnud midagi juurde. 

Siiski oli tegemist toreda looga ja kaks raamatut on mul veel kodus oma lugemisjärge ootamas. 

eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: "The Little Vampire And The School Trip"

Goodreadsi hinnang: 2.5/5

George R.R. Martin "A Clash of Kings" (Song of Ice and Fire II)

Pärast "Troonide mängu" lõpetamist võtsin kohe järgmise osa. "Kuningate heitlus I-II" on pikem ja kohati natuke aeglasem, palju oli infot, mis oli küll huvitav, aga sisule mu arvates eriti juurde ei andnud. Mulle meeldib, et Martin oma on oma raamatukangelased ühtlaselt halliks kirjutanud, st pole ei täiuslikke halbu ega häid inimesi, kõik on vaatenurga ja tõlgendamise küsimus. Ka olen ma aru saanud, et üldiselt on rahva suureks lemmikuks Jon Snow, kuid mulle meeldib loetu põhjal kõige enam hoopis Tyrion.

eesti keeles:. "Kuningate heitlus I-II"
saksa keeles: "Die Herren von Winterfell"

Goodreadsi hinnang: 4/5

George R.R. Martin "A Game of Thrones" (Song of Ice and Fire I)

See raamat ning samanimeline telesari ei vaja vist tutvustamist, sest kas tõesti on veel kuskil mõni inimene, kes pole neist kuulnud? Ma lugesin "Game of Thrones-i" esimest korda umbes kaheksa aastat tagasi ja siis jättis see mulle väga verise ja mitte kuigi hea mulje. Sellest ajast saati olen ma rohkem ajaloolisi (fantaasia)romaane lugenud ning nüüd oli arvamus natuke teine. Eriti mõjutasid mu seisukohta hiljuti loetud P. Gregory Boleyni raamatud, kus käis samuti võimuvõitlus, kuigi natuke mahedamas vormis. Soovitan, kui te ei karda paksust raamatust tulenevat väljakutset, kannatate välja igasugused jõhkruste ning vägivalla kirjeldused ja suudate erinevatel tegelastel silma peal hoida.

eesti keeles: "Troonide mäng I-II"
saksa keeles: "Der Winter naht"

Goodreadsi hinnang: 5/5

Sabaa Tahir "A Torch Against the Night" (Ember in the Ashes II)

Sarja teine osa jätkub täpselt sama koha pealt, kus eelmine lõppes. Kui  võimalik, siis soetagegi kohe mõlemad korraga, sest siis on esimese lõppedes võimalik kohe järgmine võtta.
Seekord on lisaks Eliasele ja Laiale jutustajaks ka Helene, kes seisab silmitsi väga inimlike probleemidega - kuidas valida armastuse ja kohustuse vahel ning kuidas naisülemusena mehi end aktsepteerima ja kuulama panna. Tegelikult röövib ta isegi tähelepanu Eliaselt ja Laialt natuke ära. Sisust ma siinkohal ma enam rohkem ei kirjutagi, sest raamat on täis üllatusi ja muidu rikun te lugemiselamuse ära.

Tahan autorit tõesti kiita. Sarjade teisi osi lugema hakates, on mul tihtipeale hirm, sest väga sageli juhtub, et see on esimesest raamatust oluliselt kehvem ning täidab vaid nö. kohatäite rolli, kuid antud juhul pole see üldsegi nii. "A Torch Against the Night" pole mitte üksnes esimese osa vääriline, vaid isegi natuke parem. Me saame mõnedele esimeses raamatus tekkinud küsimustele juba vastused, mida tavaliselt nii vara ei juhtuks ning loomulikult tekib ka uusi küsimusi juurde. Goodreadsist nägin, et senini on plaanitud neljaosaline sari ja seega on kaks raamatut veel ilmumas, mida ma kindlasti lugeda plaanin. Küll oleks hea, kui need juba homme ilmuks või veelgi parem, juba eile lettidele tulnuks.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Ein Fackel im Dunkel der Nacht"

Goodreadsi hinnang: 5/5 

Sabaa Tahir "An Ember in the Ashes" (Ember in the Ashes I)

Elias õpib sõjaväeakadeemia lõpuklassis ning temast peaks saama maski kandev sõdur. See pole tulevik, mida ta endale ette sooviks, kuid mõnikord on saatusel omad plaanid.

Leia elas koos oma vanavanemate ja vennaga, kuid kui vend vahistatakse ning vanaisa-ema tapetakse, siis otsustab ta vastupanuliikumise üle otsida ning neilt venna vabastamiseks abi paluda. Vastupanuliikumise juht on venna vabastamist nõus proovima vaid tingimusel, et Leia läheb orjana sõjaväekadeemiasse salakuulajaks. Koolis ristub ta tee Eliasega.

Sabaa Tahiri loodud fantaasiamaailm on saanud inspiratsiooni Vanast-Roomast ning raamat mõjub esimese hooga julma ja vägivaldsena, kuid soovitan sellest mööda vaadata ja edasi lugeda, sest lugu ise on väga köitev ja hästi kirjutatud. Tõsi, natuke on ettearvatavust ka, sest mida ikka oodata, kui peategelasteks on poiss ja tüdruk, kuid kindlasti pole tegemist lääge, esmapilgust armastusega, kus prints valgel hobusel hädas neidist päästma tõttab.
See oli tegelikult ülelugemine. Kui plaanisin sarja teist osa lugema hakata, sis tahtsin oma mälu värskendamiseks eelmisel aastal kirjutatud arvamuse uuesti üle lugeda. Tean, et raamatut lugesin, aga mida polnud, oli blogipostitus. Põhjus selgus, kui Goodreadsist nägin, et lugesin seda vahetult enne reisi ja küllab nii see postitus ununeski. Nii lugesingi uuesti ja sel korral kirjutasin postituse ka.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Die Herrschaft der Masken"

Goodreadsi hinnang: 4.5/5

Katrin Johanson "Atlantis abajas"

Katrin Johansoni teine romaan „Atlantis abajas“ on lugu üksindusest ja enesega leppimise võimalikkusest. 

Raamatus on kolm põhitegelast: Esiteks andekas, kuid kiuslik, manipuleeriv ja empaatiavõimeta, Rene. Teiseks, koolipsühholoog Martin Ost, kes kohtub Renega juba enne poisi kooli minekut ning pole nõus spetsialistide poolt Renele antud autismidiagnoosiga. Ta on üks ainukesi inimesi, kes poisi kestast natukenegi läbi tungida suudab. 
Martin lahkub koolist, kuid aastaid hiljem kohtuvad nende teed uuesti. Renest on vahepeal saanud edukas ärimees, Martinist aga allakäinud joodik ning nende kahe vahel kujuneb midagi sõpruselaadset. Kui Renel tekib suhe endast vanema naise Reesiga, siis pingestab see ka meestevahelist suhet.

Jäin selle raamatu hindamisel hätta. Tagasivaadates ja analüüsides sain aru, et sel on minu jaoks kaks suurt puudust. Esiteks, ei suutnud autor mind tegelastest hoolima panna. Suurema osa ajast ei tekkinud mul lugedes ühegi emotsiooni, jäin täiesti neutraalseks, aga see pole raamatu puhul hea. Kõik oli kuidagi "õigesti", aga steriilselt ja emotsioonitult kirja pandud. Teine etteheide oleks raamatu lõpp, mis ei sobinud eelnevaga üldse kokku.

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnang: 2/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Traci Chee "The Reader" (Sea of Ink and Gold I)

"The Reader" on uue sarja avaraamat, mille tegevus toimub maailmas, kus lugeda oskavad vaid väga üksikud ja väljavalitud inimesed. Peategelane Sefia on orb,  kes pärast isa jõhkrat mõrva koos tädi Niniga oma mineviku eest põgeneb. Kui neile järele jõutakse ning Nin röövitakse, siis peab Sefia üksi hakkama saama. Ta avastab, et kannab endaga kaasas kummalist, veidraid märke sisaldavat, nelinurkset eset. Lugema õppides mõistab ta, et see ese on RAAMAT.

Esiteks annaksin täispunktid raamatu kujunduse eest, mis on minu jaoks alati väga oluline komponent, sest väliselt inetu raamat ei kutsu lugema. Loo idee meeldis mulle väga ja jään põnevusega järgmist osa ootama, kuid siiski andsin Goodreadsis vaid kolm punkti. Madala punktitaseme peamine põhjus on selles, et raamatu ülesehitus on natuke segane ja tegevustik hüppas ajas edasi tagasi, mistõttu oli mul kohati raske aru saada, kuidas need lood omavahel seotud on. Kuna mu raamatu laenutustähtaeg kukkus, siis pidin lugemisel kiirustama, vastasel juhul oleksin selle koheselt teist korda üle lugenud, sest lõpus said asjad selgemaks.  

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Ein Meer aus Tinte und Gold"

Goodreadsi hinnang: 3/5 

Brandon Sanderson "The Final Empire" (Mistborn I)

Maailma katab juba tuhat aastat tuhk ning valitseb karmi käega surematu Lord Ruler. Orjastatud skaa kogukond on igasuguse lootuse vabadust saavutada juba ammu kaotanud, kui ühel päeval ilmub välja mees nimega Kelsier, kellel on hullumeelne plaan valitseja troonilt kukutada. Kelsier koondab enda ümber usaldusväärsed abilised. Viimaste hulka kuulub ka Vin, neiu, kes peidab endas võimeid, mille olemasolust tal aimugi polnud.

Tegime selle raamatu puhul Moonikaga (Instagramis @bookandsmoon) kooslugemist. Kahjuks ei pakkunud igal pool kiidetud raamat mulle head lugemiselamust ning kuulub mu 2016. aasta pettumuste hulka. Tõsi, algus on paljutõotav ning Sandersoni idee, erinevate metallide põletamisest, huvitav, kuid edasi ei suutnud ta mu tähelepanu hoida. Tempo on aeglane ning sissepikitud loenguvormis lehekülgedepikkused selgitused ei tee asja paremaks. Mulle ei meeldinud ka Vini muutumine, kus tänavatargast tüdrukust sai põhimõtteliselt üleöö naiivne kõrgklassi neiu ning see suhe noormehega oli juba liiga ettearvatav.
Ma ei tea, kuhu autor oma looga välja plaanib jõuda, kuid müts maha, et ta julges juba esimeses  osas ühe põhitegelase (ning mu lemmiku) maha tappa. Kui aus olla, siis ma pole isegi kindel, kas viitsin sellele vastusesaamiseks  triloogiat edasi lugeda. Kahju.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Kinder des Nebels"

Goodreadsi hinnang: 2.5/5 

Winston Graham "Demelza" (Poldark II)

Eelmises raamatus veel köögitüdruku rollis olnud Demelza on nüüd Ross Poldarkiga abielus ja perre sünnib ka tütar Julia. Kõik näib olevat ilus, kuni suhted Francise ja ta perega tänu Demelza Verity eraellu sekkumisele, ülipingeliseks muutvad. Ross tegeleb jätkuvalt kaevanduse probleemidega ning George Warlegganiga.

Kahjuks olin enne raamatuga lõpulejõudmist ära vaadanud ka teise osa Poldarki teleseriaalist ja nii puudus mul igasugune üllatusmoment. Nüüd ei jõua ma enam ära oodata, mil jõuan raamatutes kohani, mida sari veel katnud pole.

eesti keeles: "Demelza"

saksa keeles: "Poldark - Von Anbeginn des Tages"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5

Angela Thirkell "High Rising" (Barsetshire I)

Kui Laura Morland tuleb koos noorima poja Tonyga maale jõule veetma, kuuleb ta ärevakstegevaid uudiseid. Nimelt on ta sõbral, kirjanik Georg Knoxil uus sekretär preili Gray, kes on ilmselgelt võtnud sihiks mehega abielluda. George sõbrad ei saa sel sündida lasta ja peavad plaani, kuidas naisest lahti saada. Loomulikult ei puudu raamatust ka külaelu juurde kuuluvad kuulujutud ja noored armastajad.

"High Risingut" kirjeldatakse meelelahutusliku ja vaimuka raamatuna, kuid mina kahjuks samale arvamusele ei jõudnud. Meelelahutusliku rolli täidab ta lugemismaterjalina ära, aga huumorit oli vaid üksikutes stseenides. Teoses on palju juttu raamatute kirjutamisest ja kirjanikest, peategelane Lauragi on kirjanik, kes toodab nn. häid halbu  raamatuid, mis ei pretendeerigi väärtkirjanduse tiitlile, aga annavad autorile piisavat elatist. Üks tegelastest on hädas, sest ta kirjanikust isa ootab, et tütar ta jälgedes käiks, aga viimane on sel alal täiesti andetu. Mul tekkis Thirkelli puhul sama tunne - ainuüksi see, et sa oled sugulussidemetes Rudyard Kiplinguga ning J.M.Barrie ristitütar, ei tee sinust endast veel head kirjanikku. 

Teiseks puuduseks on raamatu teatav sarnasus hiljuti loetud E. M. Delafield "The Diary of a Provincial Ladyga". Delafieldi raamat ilmus 1930, Thirkelli oma 1933. aastal. Loomulikult pole need üksühele kattuvad, kuid eriti hästi võrreldav, on lapsi puudutav osa, Delafieldil on see paremini kirjutatud ning tema raamat on ka tõeliselt naljakas.
Alexander McCall Smith märgib "High Risingu" eelsõnas, et Angela Thirkell on kirjanikuna ajaloohõlma vajunud ning mõne lõigu puhul tekkis mul tahtmine, et ta oma teosega oleks sinna jäänudki, kuid lõpuks jõudsin järeldusele, et see oleks minu poolt natuke inetu ja ebaaus soov. Nii vilets see raamat ju ka polnud ja nagu ma eelpool kirjutasin, meelelahutuslikku funktsiooni see ju täitis.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Tea Time bei Mrs. Morland"

Goodreadsi hinnang: 2.5/5

Philippa Gregory "The Boleyn Inheritance" (Plantagenet and Tudor X)

Tegemist on järjega Philippa Gregory eelmisele Boleyni raamatule ja sündmused leiavad aset mõned aastad pärast "The Other Boleyn Girl-s" kirjeldatut. Raamatus räägivad oma lugu kolm väga erinevat naist - Henry VIII neljas (Anne) ja viies naine (Catherine) ning Anne Boyleni venna George'i lesk, Jane.
Henry VIII kolmas naine, Jane Seymor, kellega ta pärast Anne'i hukkamist abiellus, suri pärast sünnitust ning kuningas asus uut kuningannat otsima. Sel korral valis ta poliitilistel põhjustel välja saksa soost neiu Kleve Anne'i. Naine oli Henryle ebameeldiv ning viimane üritas abielulepingut tühistada. Anne kirjutaski vajalike paberitele alla ja arvatavasti päästis sellega oma elu. Ta jäi Inglismaale elama ning sai endale nö. kuninga õe rolli.
Henry viiendaks abikaasaks sai Catherine Howard, kes sai kuninganna olla vaid 16 kuud. Selgus, et ta oli vananevale kuningale truudusetu ning teda karistati pea maharaiumisega.  Gregory esitleb Catherine'i naiivse ning lõbujanulisena.  

Kolmandaks jutustajaks on Jane Boleyn ehk Leedi Rochford. Jane oli abielus George Boleyniga  ning ta nimi jooksis eelmisest raamatust läbi, kust ta jäi meelde uudishimuliku, tüütu ja ebameeldiva naisena. Selgub, et Janel oli tookordsetes sündmustes suur osa, ta andis Anne'e ja George'i vastu tunnistusi ning pääses seeläbi ise eluga. Nüüd on ta õukonnas tagasi ning teenib kuninga neljandat ja  viiendat naist. Jane  hukati koos Catherine Howardiga, sest aitas kuningannal armukesega sidet pidada.     
Kuigi kolmest perspektiivist kirjutatud lugu oli natuke segav lugeda, sest pidin järge pidama, kes kolmest parasjagu "räägib", oli see ka huvitav, sest Gregory kirjeldab hästi, mis juhtus pärast Anne ja George hukkamisi ning kuidas elu edasi läks. Kahjuks jäi mulje, et kuigi võimumängudes osalejad olid teised, ei olnud õukonnas eriti midagi muutunud. 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Das Erbe der Königin"

Goodreadsi hinnang: 4/5

Jonathan Stroud "The Creeping Shadow" (Lockwood & Co IV)

Kui mäletate, siis kolmanda raamatu lõpus lahkus Lucy Lockwood & Co firmast. Tema (ja pealuu) teenivad nüüd leiba vabakutselistena ja kui mõned lahkarvamused ajutiste ülemustega välja arvata, siis õnnestub see neil hästi. Ühel päeval tuleb Lucyle ootamatu külaline - Lockwood, kes sai tööpakkumise Penelope Fittesilt endalt ja tahab nüüd Lucyt ajutiselt tagasi palgata, sest neil on vaja üks üliohtlik kummitus kahjutuks teha.

Sisust rohkemalt, poleks  ilma midagi etteütlemata võimalik kirjutada, seega jätan siinkohal pooleli. Autor on välja öelnud, et ta töötab praegu sarja viienda ja viimase raamatu kallal ja seda, et lõpp on veel alles tulemas, on lugedes natuke tunda. Lisaks olid sees mõned laused ja stseenid, mis mind oma üldpilti mittesobivusega silmi pööritama panid (nt. aluspesu põrandal), aga üldjoontes on tegemist hea, kuid  senini ilmunutest mitte tugevaima raamatuga. Loomulikult lõppes seegi osa jällegi tõelise pommiga ning ma ootan juba kannatamatult lõpplahendust.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4/5

Pierce Brown "Red Rising" (I)

Tulevikumaailmas on ühiskond värvide järgi klassideks jagatud. Darrow kuulub madalaimast madalamate punaste kaevurite hulka, kelle tööks on Marsi pinna tulevaste põlvede jaoks elamiskõlblikuks tegemine. Kuid keegi punastest ei tea, et neid on pikalt petetud, sest inimesed on juba ammu planeedile kolinud ja nemad teevad vaid orjatööd.
Darrowst saab vastupanuliikumise liige. Nende eesmärgiks on süsteemi õõnestamine seespoolt ning seepärast muudetakse noormehe välimust nii palju, et teda peetaks kuldsesse klassi kuuluvaks ja ta saaks astuda ülemkihile mõeldud kooli.

"Red Rising" on Goodreadsis ülikõrgeid hinnanguid saanud, kuid mul tekkis lõpuks tunne, et me lugesime vist erinevat raamatut. Algus oli huvitav ja ostsin selle valguses triloogia teise raamatugi ära, aga sellest hetkest alates, mil Darrow kooli jõudis, hakkas mu huvi ja tähelepanu lugejana järk-järgult kaduma. Kogu see süsteem, veidrad uudissõnad ning Rooma nimed olid lõppkokkuvõttes liiga segased ja ma ei viitsinud jälgida, mis täpselt toimub. Saan aru autori vajadusest nö. uus maailm luua, aga lugejana peaksin ma olema võimeline ka selles orinteeruma (loe tahtma orienteeruda), aga seda soovi mul ei tekkinud. Kui ma alguses tõesti Darrowst hoolisin, siis lõpuks polnud temas midagi, mis teda minu silmis eriliseks teinuks. Mõtlen veel sügavalt, kas alustan teise osaga või mitte. Millised on teie kogemused, kas läheb paremaks ja on ettevõtmist väärt või mitte?

eesti keeles: "Punase tõus"
saksa keeles: "Red Rising"

Goodreadsi hinnang: 2/5

Colleen Hoover "It Ends with Us"

Colleen Hooveri uue raamatu keskmes on Lily Bloom ning ta suhe kahe noormehega. Esimene neist on ta teismeliseea armastus Atlas Corrigan ning teine Ryle Kincaid. Viimasega kohtub Lily kummalisi teid pidi. Nimelt läheb ta pärast isa surma Bostonis ühe suvalise maja katusele oma mõtteid mõlgutama ja kohtab seal noormeest (Ryle), kes töötab neurokirurgina ja just oma väikese patsiendi kaotas. Ryle on ootamatult avameelne ning nende kahe vahel tekib kummaline säde, mis uuesti kohtudes juba kirena lõõmama lööb. Nii saab alguse suhe, mille kulgu ja keerdkäike ei osanud keegi ette näha. 
Mulle tundub, et loen Hooveri raamatuid vaid seepärast, et kõik teised näivad sama tegevat, kuid ma ei suuda ta teostes leida elemente, mida teised lugejad ülistavad. Süžeeliinid tunduvad, kas liiga absurdsed, tegelased lapsikud või kahekõned ebaloomulikud. Ma ei tea, kas ta pole eriti hea dialoogikirjutaja või on asi selles, et ma olen vanem kui raamatutegelased ja lihtsalt pole kursis, et noored nii räägivadki. 
Siiski katsetan ikka üha uuesti ja viimasena lugesin läbi ta uusima.

Kui sa ei taha sisu kohta vihjeid, siis ära edasi loe!

Erinevat teistest ta raamatutest, mida ma lugenud olen, meeldis  mulle väga "It Ends with Us" teemavalik. Suhte- ja perevägivald on probleemid, millest tuleb teadlikkuse tõstmiseks rääkida ja  kirjutada. Võibolla aitab see raamat mõnda lugejat ning annab talle märku, et selline kohtlemine pole õige. Raamatusse on lisatud ka lõppsõna, milles autor kirjutab oma isiklikest kogemustest. Teiseks, meeldis mulle väga teismelise Lily suhe Atlasega, mida on esitatud läbi Lily kirjade saatejuht Ellen DeGeneresile.
Kuid  häirivat oli siiski rohkem. Ryle oli minu jaoks täiesti vastuvõetamatu tegelane juba esimesest hetkest, mil ta välja ilmus. Ma ei suutnud kordagi näha, mis oli temas armumisväärset. Müts maha Lily eest, et ta suutis end lõpuks mehest lahutada ja minema minna, kuid ma ei suutnud mõista ta otsust lasta Ryleil tütre eest hoolitseda. Sa tead omal nahal, et mees on äkkvihaga ning vägivaldne ning sa jätad lapse tema hooleks? Kus on garantii?

Kahtlesin pikalt, kas anda Goodreadsi hinnanguks 2 või 3 punkti, aga teemavaliku tõttu otsustasin kõrgema kasuks. Sealsete arvustuste põhjal olen ma oma arvamusega raamatust vähemuses.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud 

Goodreadsi hinnang: 3/5

Sebastian Fitzek "Das Paket"

Meedias Juuksuriks nimetatud sarimõrvar ründas hotellitoas psühhiaater Emma Steini, vägistas naise ning ajas ta kiilaks. Läbielatu mõjutab naist väga, ta on end majja lukustanud ja ei julge enam kodust välja minna, sest arvab, et Juuksur jälitab teda kõikjal. Paranoia saavutab kõrgpunkti, kui ta kätte jäetakse naabri pakk, mille saajaks on märgitud Emmale tundmatu inimese nimi.    

Kuid kas Emma üldse räägib  tõtt, kas teda tõesti rünnati ja vägistati? Juhtunu kohta pole mingeid asitõendeid - hotellis, kus tema sõnul kõik toimus, polegi tuba milles ta väidetavalt peatus; Juuksuri ohvriteks on tavaliselt prostituudid, ta ei vägista naisi, kuid ei jäta neid ka pärast rünnakut ellu. 

Sebastian Fitzek on Saksamaal populaarne kirjanik. Mõnda aega tagasi proovisin lugeda ta esimest raamatut  "Die Therapie", mille tõlge inglise keelde oli kuidagi toores, nii et ma esimestest lehekülgedest kaugemale ei jõudnudki. Käesolev on ta hiljutisim ning selle raamatuga tähistab ta oma esimese raamatu ilmumisest möödunud kümmet aastat.  Enne sisu juurde asumist tahan ma kiita raamatu kujundust. Kuna pealkiri tähendab tõlkes "pakk", siis jõuabki raamat lugejani postipaki kujul kartongist kasti sees. 
Tegelikult pole ma psühhotrillerite armastaja, st loen neid küll, kui hea ette juhtub, aga otseselt otsima ei lähe, eelistan kriminulle. Antud raamat meeldis mulle päris hästi, liikusin läbi terve raamatu koos Emmaga reaaluse ja väljamõeldu piiril ning üritasin aru saada, mis siis tegelikult juhtus. Natuke "häiris" ülesehitus. Nimelt on autor teksti peatükkide vahel väga nutikalt ära jaganud, ei ole kerge öelda, et oh, loen selle peatüki veel ära ja siis panen kõrvale, sest põnevus kerib end just peatükkide lõpus üles ja kui tahad teada, kuidas lugu edasi läheb, siis lihtsalt pead  kohe edasi lugema. Nii, et loe korraga kas terve raamat või ole tugev ja pane vahepeal käest ära. 

eesti keeles: pole ilmunud
inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3.5/5


*kaanepilt Goodreadsist  

Ruta Sepetys "Salt to the Sea"

Raamatu sündmused leiavad aset Teise maailmasõja ajal, 1945. aastal, mil tuhanded inimesed Punaarmee eest läände põgeneda püüavad.  Loo keskmes on  neli väga erineva tausta ja päritoluga teismelist: poolatar Joana, desertöör Florian, Leedust pärit medõde Emilia ja sakslane ning tõsiusklik nats Alfred. Põgenikud püüavad pääseda laevale Wilhelm Gustloff*, mis neid läheneva sõjaväe eest ohutusse kaugusesse viima peaks.

Olen eelnevalt lugenud sama autori "Hallaaegade algust" ja pean ütlema, et "Salt to the Sea" meeldis mulle rohkem. Lühikesed peatükid ja erinevad jutustajad tegid raamatu kergemini loetavamaks ning põnevaks, sest tahtsin teada, millist lugu üks või teine tegelane endas kannab. 
Kuna ma raamatu sisukokkuvõtet enne ei lugenud ja sõjaajalooga kursis polnud, siis tuli raamatu lõpp mulle mingil määral üllatusena. Nii et kui te samuti lõppu ette teada ei taha, siis ärge alljärgnevat Wikipedia teksti lugege. 
 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Salz für die See"

Goodreadsi hinnang: 4/5

*21. jaanuaril 1945 anti suuradmiral Karl Dönitzi poolt käsk mastaapse evakueerimisoperatsiooni Hannibal läbiviimiseks, millesse kaasati ka seni pikalt sadamas ujuvkasarmuna seisnud Wilhelm Gustloff. Kapteniks määrati sõidu ajaks 63 a vanune Friedrich Petersen, kes polnud mõnda aega laeval sõitnud ja võttis endale paar "abikaptenit". Laevale hakkas voorima massiliselt haavatuid ja põgenikke. Esimesed 7956 pardalolnut jõuti registreerida. Seejärel lõppes paber, kuid laevale tuli veel vähemalt paartuhat inimest. Laeval oli ka kokku u 1500 sõjaväeteenistujat, sealhulgas meeskond, senised allveelaevakursuslased, haavatud ja nais-mereväeabilised. Ühe versiooni kohaselt olevat laevale paigutatud ka kuulsa kadunud Merevaigutoa elemente, mis pole kinnitust leidnud.

30. jaanuari 1945 kell 13.10 väljus laev Gotenhafenist 10 582 inimesega (neist 8 956 tsiviilisikut, sh kuni 5000 last) pardal. Sihtsadamaks oli Kiel. Kaasa pidi sõitma ka reisilaev Hansa, kuid jäi masinarikke tõttu maha. Algselt mõeldud 3 eskortlaevast tuli kaasa 1 väike hävitaja (suur torpeedokaater) Löwe ja 1 torpeedoretriiver. Kell 21.16 sai laev 3 torpeedotabamust nõukogude allveelaevalt S-13 ja uppus kolmveerand tunniga. Kokku 1252 reisijat päästeti saatelaevade poolt, mida allveelaev samuti rünnata üritas. Põgenikelaeval olnud inimesest hukkus 9343, mis teeb selle kõigi aegade suurima ohvrite arvuga laevahukuks. Laev uppus Preisimaa (Poola) ranniku lähedal. (Wikipedia)

Mariko Koike "The Graveyard Apartment"

Kui kaugele läheksite te imeilusa ja odava korteri soetamise nimel? Raamatu keskmes olev kolmeliikmeline perekond isa (Teppei), ema (Misao) ja tütar (Tamao) koos koera Cookie ning linnu Pyokoga kolivad majja, mis asub otse surnuaia kõrval. Alguses tundub kõik ideaalne, kuid järk-järgult saab selgeks, et maja pole naabrusest puutumata jäänud ja kelder on eriti ohtlik. Lõpuks kolivad kõik naabrid välja, sest nad lihtsalt ei suuda selles majas enam olla ning alles jäävad vaid Teppei, Misao ja Tamao, keda maja minema lasta ei taha. Iga kord kui nad uue elukoha leiavad, juhtub midagi, mis nende kolimist takistab.

See on väga aeglaselt käima minev lugu ning terve raamatu jooksul pole kirjeldatud midagi üliverist või vastikut, õudus tuleb otsekui ridade vahelt ja hoopis lihtsamatest asjadest, näiteks liftist, mis ühel hetkel enam keldrist üles ei liigu. Autor suudab kõike esitada nii, et sa ka lugejana hirmust värisema hakkad. Kulminatsioon saabub viimasel kolmandikul ja see oli koht, kus ma raamatu käest ära panin. Ma ei suuda lugeda väikeste laste vastu suunatud õudust. 

Õudusjuttude armastajatele soovitan,  kui Shirley Jacksoni "The Haunting of the Hill House" mind üldse ei hirmutanud, siis Mariko Koike oma küll.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3/5

Karin Slaughter "Pretty Girls"

Claire ja Lydia on õed, kes jagavad ühist valusat minevikku. Nende õde Julia on juba üle kahekümne aasta jäljetult kadunud, kuid õed on lahku kasvanud ja pole üksteisega enam aastakümneid suhelnud. Nüüd ei saaks nende kahe elu enam erinevam ollagi. Claire on miljonär Pauli ilus trofeenaine ja Lydia on üksikema, kes püüab omal käel ots-otsaga kokku tulla. Kui Paul ootamatult mõrvatakse, siis kohtuvad õed üle aastate lõpuks uuesti. 
Otsustasin Karin Slaugtheri Sara Lintoni  sarjaga natuke pausi pidada. Tõin viimase raamatu küll raamatukogust koju, kuid juba esimeste lehekülgede järel tundsin, et ei taha seda praegu lugeda, sest eelmistest osadest tuttav Sara ja Jeffrey jama hakkas juba algusest peale tüütama. Kuna autori stiil mulle siiski meeldib, võtsin kätte ta eraldiseisva raamatu "Pretty Girls".
Nii, see on ladusalt kirjutatud ja põnev, aga ühe suure puudusega - inimesed ei tee üleöö nii suuri 180 kraadiseid pöördeid. Leinava lese tunded ei saa oma armastatud abikaasa osas nii järsult muuta ja õed, kes pole aastaid üksteisega suhelnud ei saa koheselt uuesti lähedasteks. Loo seisukohalt jooksid kõik otsad muidugi ilusti kokku, aga mind sellised ebaloogilisused häirivad. No, mis teed kui ei usu.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Pretty Girls"

Godoreadsi hinnang: 3/5  

Philippa Gregory "The Other Boleyn Girl" (Plantagenet and Tudor IX)

Käesolevat raamatut soovitas mulle sõbranna juba umbes kümme aastat tagasi. Ta rääkis "The Other Boleyn Girl-ist" lausa ülivõrdes, aga tookord ei lugenud ma kuigi palju ajaloolisi romaane ja nii see läbilugemata talle tagasi läkski. Vahepeal olen nimetatud žanris rohkem sees ja oli aeg nö. vana võlg kustutada.
Anne Boleyni (1533-1536) ja Henry VIII (1509-1547) lugu peaks küll igale vähegi ajalooga kursis olevale inimesele tuttav olema, aga kui te veel ei tea, siis Anne Boleyn oli Inglismaa kuninga Henry VIII teine naine, kes esimese naise Aragoni Katriina pmt. troonilt maha lükkas. Kui Anne ei suutnud kuningale meessoost troonipärijat sünnitada, siis püüdis Henry VIII leida võimalusi naisest vabanemiseks ning uuesti abiellumiseks. Ta süüdistas abikaasat riigireetmises, abieluvälistes suhetes ja seksuaalses väärteos ning nende kuritegude eest karistati Anne Boleyni surmanuhtlusega. Henry VIII abiellus Jane Seymouriga.
Autor on valinud jutustajaks Anne õe Mary, kes oli samuti Henry VIII armuke ning oletatavasti ta kahe lapse ema (ajalooallikad pole isa suhtes ühisel seisukohal). 

Kahjuks olin enne selle raamatu kallale asumist juba lugenud Hilary Manteli "Wolf Halli" ja näinud ka raamatu põhjal tehtud BBC telesarja. Nii oli mul loost juba oma nägemus ja näitlejate näod silme ees. Loomulikult ei tea ma, kus oli tõde, kuid mulle ei meeldinud Gregory tõlgendus, et Anne ja Henry vahel polnud natukenegi mõlemapoolset armastust. Ta esitab Anne'i väga atraktiivse ja intelligentse naisena, kes perekonna käsul kuninga ära võrgutab ning tema võimu oma huvides ära kasutab. Vana romantikuna oleksin tahtnud uskuda, et nende vahel oli veidigi armastust, aga ju polnud see 16. sajandil lihtsalt kombeks.

eesti keeles: "Teine Boleyini tüdruk I-II"

saksa keeles: "Die Schwester der Köningin"

Goodreadsi hinnag: 3/5

Jennifer Donnelly "The Tea Rose" (I)

Raamatu sündmused saavad alguse 1888. aasta Ida-Londonis, kus agulinoored Fiona Finnegan ja Joe Bristow ühisest tulevikust unistavad. Noored koguvad usinalt raha, et mõne aasta pärast oma pood avada, kuid kõik ei lähe nende plaanide kohaselt. Fiona pere laguneb - ta isa sureb õnnetuse tagajärjel, ema langeb Rappija Jacki ohvriks ning Joe abiellub hoopis rikka pärijannaga. Neiu põgeneb koos oma noorema vennaga New Yorki, onu juurde uut algust otsima ning suudab panna aluse väga edukale teeärile.   

"The Tea Rose" jõudis minu huviorbiiti läbi ühe saksa youtuberi, kes seda oma lemmikuimaks ajalooliseks romaaniks peab. Lugesin läbi ja päris kõiges ma temaga nõus pole, st autori sulg liigub küll ilusti ja jutt on hea, aga viiepunkti raamat see minu silmis pole. Tundus natuke uskumatu, et hariduseta Londoni agulitüdrukust saab Ameerikas kohe üliedukas ärinaine, kelle kõik ettevõtmised ilma igasuguste tagasilöökideta õnnestuvad.
Goodreadsi andmetel oli see autori esimene raamat, kuid hiljem on ta enamasti noorteromaane kirjutanud ja nüüd järelemõeldes ütleksingi, et see on stiili poolest pigem noorematele mõeldud ajalooline romaan. Oma lemmikute hulka ma seda ei paiguta, aga see oli keskmisest parem ja seepärast plaanin ka triloogia järgmised osad läbi lugeda.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Die Teerose"

Goodreadsi hinnang: 3/5

Kelley French, Thomas French "Juniper: The Girl Who Was Born Too Soon"

Juniper French sündis 23. rasedusnädalal ning kaalus vaid 570 grammi. Ta viidi kohe enneaegsete laste osakonda, kus algas pisitüdruku kuudepikkune võitlus elu ja surma peale.

See on ta ajakirjanikest vanemate kirjutatud aus, valus ja avameelne raamat. Isa ja ema räägivad vaheldumisi rasedusele eelnenud ajast ning Juniperi sünnile järgnenud kogemustest. Nad on julgenud kirja panna mõtteid ja tundeid, mis on nii ehedad, et ei saa kedagi külmaks jätta. Näiteks räägib Thomas sellest, kuidas ta poes suhkrupakki nähes nuttis, sest see oli sama raske kui ta vastsündinud tütar; kuidas nad suuri ja õigeagseid imikuid tigeda pilguga vaatasid; surnud lapsest Juniperi kõrvalkuvöösis ja paljust muust.  Juniperi lugu oli õnneliku lõpuga, ta paranes ja kasvas ning sai koju. Raamatus pole palju pilte, kuid Youtubest otsides leiab pere kohta videosid.  
Arvasin, et olen piisavalt tugev selle raamatu lugemiseks, aga ilmselgelt eksin, sest isegi kuigi mul pole enneaegsete lastega kogemusi, suutsin ma emana nende inimeste valu ette kujutada. Seega, taskurätid olgu käepärast ja rasedad ärgu lugegu.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5

Katrina Kalda "Jumalate aritmeetika"

"Jumalate aritmeetikas" on kaks jutustajat - noor eestlanna Kadri Raud, kes 1980. aastate lõpul koos emaga Prantsusmaale välja rändas ning Siberisse küüditatud Liisi, kes Kadri vanaemale kirju saadab.
See on küll Prantsusmaal auhinna vääriliseks tunnistatud raamat, kuid mind oma erilisuses kahjuks veenda ei suutnud. Tõsi, Katarina Kalda kirjutamisstiil meeldis mulle väga, kuid raamatu sisu jättis pigem külmaks. Tegelastest Kadri, on selline inimene, kelle virisemist võib küll mõista, sest tal on elus ühtteist tulnud läbi teha, aga ta tundus kuidagi ebameeldiv, nii et ta "kannatused" ei läinud mulle eriti korda. Liisi seevastu, on tugev naine, kes siberiraskustega silmitsi seistes, alla ei vandunud ja tekitas minus austust ning kaastunnet, kuid ta loos polnud midagi uut, eestlasena olen neid küüditamislugude variatsioone juba mitmeid kordi kuulnud ja lugenud. Võibolla on tõesti vale öelda, et ühe inimese läbielamised on rohkem väärt, kui teise omad ja tekib küsimus, miks ühe puhul tekib vastumeelsus ja teisel juhul kaastunne,  aga ma ei saa sinna midagi parata kui oleksin tahtnud Kadrile  öelda, et lõpeta ometi oma kurtmine.
Internetist teisi arvustusi lugedes jäi mulle mulje, et ma pole raamatu pointile üldse pihta saanud, aga lugege ja otsustage ise. 

inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3/5

Mart Sander "Litsid" (I)

Romaanitriloogia esimeses osas kirjeldatud kirjeldatud sündmused leiavad aset aastail 1939-1940, mil maailmas olid väga ärevad ajad ning algas Teine maailmasõda. Eestis toimunust räägitakse läbi Tallinna bordellis töötavate ning külastavate inimeste, sest neid naisi on ilmselt iga valituse ajal vaja.

"Litsid" on viimasel aja eestikeelses raamatublogimaailmas nii palju tähelepanu ja ülevaateid saanud, et mul polegi midagi uut lisada. Üks süžeeliin oli küll selline, mis mind kulmu kergitama pani, kuid üldjoontes oli huvitav lähenemine. Ma olin küll varem kuskilt lugenud, et Mart Sander maalib, kuid milline ta kirjanikuna on, seda ei osanud ette arvata. Mulle meeldis ta natuke teistsugune kirjutamisstiil, võibolla saate aru, mida ma mõtlen kui ütlen, et tekstist on tunda, et inimene kirjutab oma lõbuks ning ei püüagi tohutut kirjandusklassikat teha. Soovitan lugeda.

saksa keeles: pole ilmunud

inglise keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4/5

Dawn Huebner "What to Do When You Worry Too Much: A Kid's Guide to Overcoming Anxiety"

See on 6-12 aastastele lugejatele mõeldud eneseabiraamat, milles õpetakse lastele võtteid ärevusest ja hirmust ülesaamiseks. Näiteks:

- kasuta murede vastu loogikat,

- käsi muredel minema kaduda,

- meenuta mõnda ilusat mälestust,

- ole vaimult ja kehalt tugev,

- lukusta mured kindlasse kujutletavasse kasti ja ära lase neil sealt välja tulla, 

- kehtesta kindel 15 minutiline "muretsemise aeg", mil sa istud vanemaga maha ja räägid oma muredest, muul ajal ära neile asjadele mõtte.

Hea ja arusaadavalt kirjutatud!

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 5/5

Robert Girardi "Vaporetto 13"

Jack Squire on ameerika valuutamaakler, kes läheb ajutiselt Veneetsiasse tööle, emafirma jaoks finants- ja poliitanalüüse kirjutama. Ajavahe tõttu pole tal öösiti und ja nii uitab ta mööda magavat linna ringi. Ühel sellisel jalutuskäigul kohtab ta salapärast  naist, Caterinat, kes väljakul kodutuid kasse söödab. Lugu areneb omasoodu ning Jackist ja Caterinast saavad armukesed.

Saan aru, et raamatule lühikest ja tabavat sisututvustust kirjutada, on keeruline asi, kuid antud juhul rikub see üksainuke lause kõik ära. 

"Vaporetto 13" on tänapäevane kummituslugu iidvanas Veneetsias, kus autor on veenvalt tabanud ajaloolist atmosfääri"

Seda lugedes ning loogilist mõtlemist kasutades on kohe selge, Jack ei saa vaim olla, naine aga küll. Caterinat puudutav lõpp oli minu jaoks ootamatu ning jättis mõnusalt kõheda tunde sisse, kuid see preestriga jutuajamine oli lihtsalt veider. Oleksin ka tahtnud teada, kuidas Jacki ja ta isa suhted edasi arenesid, kuid sellele kahjuks vastust ei saanud.

Lugedes tabasin end mitmeid kordi mõtlemast, et raamat on küll hea, kõik need linna kirjeldused olid nii elavad, et mulle tundus nagu kõnniksin ise peategelasega koos, aga kui tegemist oleks paksema raamatuga, siis oleksin ma selle arvatavasti käest ära pannud. Miks täpselt, ei teagi, võibolla pole ta stiil päris minu oma. Proovin kunagi sama autori "Madeleine's Ghost-i" lugeda ja see ei meeldinud mulle üldse.

inglise keeles: "Vaporetto 13"

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3/5

Graeme Macrae Burnet "His Bloody Project“

1869. aastal Šotimaal tappis teismeline Roderick Macare kolm inimest. Raamatu põhiküsimusteks on, mis viis nooruki tapateoni ning kas ta oli teo sooritamise ajal süüdiv või mitte. 
Iga raamat jõuab lugejani mingit oma teed pidi. Burneti teose saabumine minuni oli täiesti ootamatu. Olin Bookdepositoryst mitmeid raamatuid tellinud ja kui paki lahti tegin, jäin jahmunult ning isegi piinlikustundega seda raamatut vaatama, sest ei suutnud "His Bloody Project“ tellimist kuidagi meenutada. Häbi oli - kas ostan tõesti nii palju raamatuid, et ei mäletagi enam, mida täpselt. Pakki lähemalt uurides, mõistsin, et mu mäluga on kõik korras ja raamat polnud tegelikult üldse mulle mõeldud. Nimelt teeb Bookdepository nii, et saadab UK-st pakid siinsesse USA jaotuskeskusesse, kus kleebitakse uus silt peale ning pakk läheb tellijani edasi. Sel korral tegid nad vea, sest vana kleepsu peal minu aadress küll polnud. Muide, too inimene sai mu Poe "Raveni", mis polnud ka väga halb vahetuskaup, ma arvan.

Ütlen ausalt, et ma poleks seda raamatut kunagi ise tellinud, kuid mul on hea meel, et seda asjaolude kokkulangemise tõttu lugesin. Kirjelduse järgi ei osanud ma midagi arvata ning sisu tuli üllatusena. Nimelt on "His Bloody Project“ kui kaust, milles sisalduvad nii Rodericku enda, külaelanike ja arsti arvamused ning hinnangud, kui ka ülevaade kohtuprotsessist. Iga kõneleja esitab oma versiooni ja nägemuse juhtunust ning lõpuks jääb lugeja otsustada, mis oli tõde ning kas Rodericku karistus oli õiglane või mitte. Kuigi on tegemist ilukirjandusega, mõjub see kõik väga ehedana.
Seda raamatut on raske soovitada, sest oma ülesehituse tõttu ei sobi "His Bloody Project“ ühegi kindla kategooria alla. Kui peaksin nimetama sarnast teost, siis valiksin Truman Capote "Külmavereliselt", kuid see sarnasus on pigem otsitud, kui tegelik.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 4/5

PS. Selle vahetusse läinud asja klaarisin ma Bookdepositoryga ära, nad saatasid mulle uue Poe ja "His Bloody Project“ jäi mulle nö. kahjutasuks.

Shirley Jackson "The Haunting of Hill House"

On teada, et Hill House's kummitab ning kõnealusel suvel saabuvad sinna neli üürilist - Dr. Montague, kes otsib paranormaalsetele nähtustele teaduslikke tõestusi, kaks noort neiut, Eleanor ja Theodora ning Luke, kes on maja tulevane pärija. Varsti hakkab maja näitama, mis temas peidus on ning tõesti kuulevad inimesed kummalisi hääli ja näevad vaime. Näib, et kõige rohkem avaldab juhtunu mõju Eleanorile, kes samm-sammult kontakti reaalsusega kaotama hakkab.
"The Haunting of Hill House"  ilmus 1959. aastal ja seda peetakse jätkuvalt õuduse klassikasse kuuluvaks. Nii olid minugi lootused enne lugema hakkamist väga kõrgele kruvitud, kuid kahjuks pettusin. Raamat on küll hästi kirjutatud, kuid kõhedust ei tekitanud kordagi. Isegi Stroudi Lockwoodi sarja raamatud olid hirmutavamad. Siiski, kui otsite kirjandusklassikat, siis lugege kindlasti, kui aga tahate õudsaid vaimujutte, siis lugege hoopis M. R. James'i "Kummitused nukumajas". Mul tulevad siiani hirmujudinad peale kui mõnede lugude peale tagasi mõtlen.  

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Spuk in Hill House"

Goodreadsi hinnang: 3/5

Dave Eggers "The Circle"

Kui Mae Holland võetakse tööle Ringi, maailma kõige võimsamasse internetifirmasse, siis ei suuda ta oma õnne uskuda, sest nüüd on tal lõpuks ometi võimalus nüristavast töökohast loobuda ja väiksest kodulinnast lahkuda. Samm-sammult hakkab ta mõistma, et töö Ringis pole hoopiski selline nagu ta ette kujutas, tööajad pole kellast kellani ja lisaks ametikohustuste täitmisele, eeldatakse temalt ka aktiivset (virtuaalset) seltsielu.
Ringi põhiküsimuseks on piir privaatse ja avaliku info vahel. Nad on seisukohal, et indiviid ei tohiks teiste eest mitte midagi varjata, kõik peab olema avalik. Küsimus, kui palju jagada ja mida enda teada hoida, on juba praegu väga aktuaalne. Internet ja Youtube on täis fotosid ja videosid, kus inimesed julgelt oma eraelust räägivad ning isegi aadresse näitavad. Piir hägustub üha enam ja loomulikult kasutavad paljud kurjategijad seda ära.  Näiteks, oli ühes foorumis juhus, kus naisterahvas näitas avalikult oma uhke kodu ja käekottide ning ehete pilte. Hindades natuke orienteerudes, julgen oletada, et tal oli varandust umbes miljoni dollari eest. Juhtus see, mida oligi arvata - keegi nägi vabatahtlikult üleslaetud fotosid ja varastas ta paljaks. Vaevalt, et see ainujuhus on.
Ringis suhtlevad inimesed on mõnikord ülitundlikud (seda saab vabalt üle kanda ka tänapäeva internetisuhtlemisse). On tekitatud illusioon, et kunstlikult loodud virtuaalmaailmas on kõik kõigi sõbrad ja seepärast peaksid ka üksteise vastu kenad ning pidevalt kättesaadavad olema. Mõned kasutajad ei mõista, et see pole reaalne maailm ning solvuvad ja saavad pahaseks, kui nende küsimustele koheselt ei vastata/reageerita või aidata või hoopis eriarvamust esitatakse. Nad ei kujuta ette, et teisel pool istuval inimesel on ikkagi oma elu. Reaalses elus ei suhelda ka kõigiga, sest kõigi inimestega ei klapita kokku, mõnikord tekib arusaamatusi või segadusi, kuid need klaaritakse ära ja elatakse õnnelikult edasi.

Kuigi Eggers esitas hirmutava (ja loodetavasti mitte tõese) pildi maailmast, kuhu poole me virtuaalne suhtlemine liigub, sai raamat mu käest Goodreadsis siiski vaid kolm punkti. Esimeseks põhjuseks on, et peategelane Mae ei meeldinud mulle. Alguses tundus ta natuke naiivne ja elukauge, kuid oli lootus, et ta areneb ning küpseb. Raamatu kulgedes jättis ta üha enam lamba mulje, kes uskus pimesi kõike, mida ülemused talle ette ladusid ja muutus reatöötajast innukaks osalejaks, kes ei kõhelnud hetkekski, kui tal tuli võimalus oma elu igat aspekti avalikult näidata, sest "jagamine on ju hoolimine". Ma lootsin kuni lõpuni, et ta ärkab ja mõistab, et kõigi inimeste elu ei pea pöörlema virtuaalsete suhete ümber ja on asju, mida ei pea kõik teadma ning inim(intiim)suhteid ei saa hinnata 1-100 skaalal ning mis siis kui 3% kaastöötajatest ei pea sind vaimustavaks. Kuid sellist hetke ei tulnud ja see on ka teine põhjus, miks ma raamatule kõrgemat hinnet ei pannud.
Mind pani see raamat mõtlema. Aastaid tagasi, kui Eestis mobiiltelefonid laiemalt levima hakkasid, ütles üks mu ülikooliaegsetest õppejõududest prohvetlikud sõnad: "Ükskord tuleb aeg, mil kättesaamatus muutub luksuseks" ja vahel mõtlen ma kui õigus tal oli. Tänapäeval on enamikel mobiilid ja kõik eeldavad, et saa teistele oma tegudest pidevalt aru annad. Mis juhtus maailmaga, kus kõik teadsid, et teist tuleb oodata akadeemilise veerandtunni jagu ja siis võib ära minna, ilma et keegi pahaseks saaks? Või sai sõpradega nii väljas söömas käidud, et kõik oma mobiiliekraane ei vahtinud. Kui paljud meist saavad pidevalt nii olulisi sõnumeid, et need  pool tundi oodata ei kannata? Mõelgem sellele ning suhelgem ka päriselt - silmast silma ja südamest südamesse.

eesti keeles: "Ring"

saksa keeles: "Der Circle"

Goodreadsi hinnang: 3/5

Amy Ewing "The Jewel" (Lone City I)

Raamatu tegevus toimub väljamõeldud maailmas, milles inimesed on jagatud erinevateks klassideks ning elukohad piirkondadeks. Kõige kõrgemal positsioonil olevad, sh. kuninglik perekond elavad Juveelis. 
Juveeli kuuluvad naised ei saa ise tervete ja elujõuliste laste sünnitamisega hakkama ning seepärast valitakse ülejäänud piirkondadest välja neiud, kellest koolitatakse ülemklassi jaoks surrogaatemasid. Üheks neist on Violet Lasting. 
Pärast põhjalikku koolitust osalevad kõik neiud oksjonil, kus ülikunaised neile pakkumisi teevad. Oksjonist alates pole neil tüdrukutel enam oma nime ega identiteeti, seda asendab number. Violetist  saab number 197 ning uue omaniku koju minnes, taipab ta, et elu pole Juveelis hoopiski nii ilus ja unenäoline kui arvata (loota) võinuks. 

Selle raamatu lugemine oli hea näide, kuidas eelnevalt loetud raamatu kogemus järgnevat mõjutab. "The Juwel-iga" alustades meeldis see mulle päris hästi, siis aga panin raamatu kõrvale ja lugesin vahele hoopis Affinity Konari "Mischling-ut", mis räägib natsiarsti Mengele eksperimentidest inimestega Auschwitzi vangilaagris. Pärast Konari raamatu lõpetmist võtsin Ewingu oma uuesti kätte ja tunne polnud enam endine, sest tajusin seda läbi hoopis teise prisma, nägin neid tüdrukuid Mengele katseloomadena ja see omamoodi rikkus raamatu ära, sest tegi Juveeli maailma veelgi kohutavamaks kui autor võibolla oma plaanides ette kujutas. Violeti esmapilgust tekkinud armastus ei tundunud samuti usutavana.
Tegemist on triloogia esimese osaga ja ma plaanin sarja siiski edasi lugeda, sest tahan teada, kuidas lugu lõppeb.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Die Gabe"

Goodreadsi hinnang: 3/5

Rupi Kaur "milk and honey"

Rupi Kauri raamat on ehedalt naiselik, see räägib südamevalust ja lahkuminekust, enda üleskorjamisest ning edasielamisest. Värskelt lahkuläinule võib isegi teraapiliselt mõjuda.

Ma ei ole luuleinimene. See tähendab, et lasteluuletusi loen küll, aga täiskasvanute omadest ei saa ma eriti aru. Nii oli mulle endalegi suur üllatus, et olin võtnud pähe nimetatud luulekogu lugeda (ja võibolla isegi koju osta). Pärast läbilugemist võin öelda, et need on nii arusaadavalt kirjutatud, et isegi mina sain aru, mida luuletaja öelda tahtis.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3.5/5

Sherrilyn Kenyon "The Dark-Hunter" I-II

Dark-Hunters (Tumedad kütid) kaitsevad inimkonda vampiiride eest. Nad on surematud ja hingetud, päikesele allergilised iidsed sõdalased, kes on truudust vandunud jumalanna Artemisele. Kyrian on üks küttidest ning ootamatult kaotab ta nii oma võimed kui ka oma surematuse ja muutub tagasi inimeseks. Kahjuks ei saanud see kõik juhtuda halvemal ajal, sest Desiderius on ründamas ja Kyrian ning Amanda peavad vaenlasega võitlemiseks oma jõud ühendama. 
Ostsin need mangad koju aastaid tagasi, kui olin Kenyoni loodud Dark-Hunteri maailmast suures vaimustuses. Pärast "Fantasy Lover" lõppu tekkis mul tahtmine Kyriani lugu ülelugeda, aga päris raamat oli kuhugi liiga hästi ära pandud ja ma lihtsalt ei viitsinud seda otsima hakata. 
Lugu polegi mõtet kommenteerima hakata, sest eks kõik need raamatud ole natuke sarnased, Kyriani oma oli küll üks mu lemmikuid, aga mangad pole siiski minu teema. Panin raamatud annetuskasti, et need uue kodu leiaksid. 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: pole ilmunud

Goodreadsi hinnang: 3/5 (päris raamatule paneksin kõrgema hinde)

Winston Graham "Ross Poldark" (Poldark I)

1783. aasta Cornwall, Inglismaa. Ross Poldark naaseb Ameerika iseseisvussõjast ning avastab, et miski pole ta äraolekul samaks jäänud - ta isa on surnud, armastatud neiu Elizabeth Rossi onupojaga kihlatud ning kodumaja räämas ja hooletusse jäetud, sest teenijad pole viitsinud selle eest hoolitseda. Inglismaa majandus on sõja kaotuse järgselt samuti kehvas seisus ning kaevurid ja kalurid nälgivad.
Ross ei lase end sellest heidutada ja hakkab oma elu uuesti üles ehitama. Kui ta ühel päeval toob laadalt kaasa peksasaanud ja nälginud tüdruku Demelza, siis on kuulujuttudel uus põhjus ning teema.  
Ega ma tegelikult polekski selle raamatu lugemiseni jõudnud, kui televiisorist poleks "Poldarki" sari jooksma hakanud. Kunagi uurisin Goodreadsist, mida raamatu kohta kirjutatakse ja siis polnud hinnangud kuigi kiitvad, seda loeti pigem igavaks. Uues telesarjas nimitegelast mängiv Aidan Turner on aga mulle meeldiv juba kunagi jooksnud "Being Human" sarjast ning mõtlesin nii raamatu kui sarja oma silmaga ülevaadata. Innustust andsid ka Facebooki Lugemise väljakutse grupis olnud arvustused.

Ma ei tea, kuidas eestikeelne variant lugeda olnuks, kuid ma olin inglisekeelse raamatu esimese poolega päris hädas, see oli igav ja aeglane ning keeleliselt natuke raske (eriti Judi dialekt). Tundus, et kirjanik oli juba ette plaaninud, et tulemas on mitmeosaline raamatusari (lõpuks sai neid kokku 12) ja seepärast võttis endale loo käimalükkamiseks nii aega kui lehekülgi. Tunnistan, et minu jaoks läks asi huvitavamaks sellest hetkest, mil Ross ja Demelza nö. paariks said, siis ei suutnud ma enam raamatut käest ära panna ja niipea kui viimased leheküljed läbi said, haarasin teise osa järele. 

Usun, et seda hakatakse kindlasti võrdlema Gabaldoni "Võõramaalase" sarjaga, kuid tegelikult pole neil minu arvates erilist sarnasust. Seega, kui üks meeldis, siis ei pruugi automaatselt teine meeldida ja vastupidi. Lisaks, "Ross Poldark" ilmus esmakordselt juba 1945. aastal ja on oma intiimsteenide puudusega tänapäeva lugejale natuke liiga "korralik". Nüüdsete raamatute puhul kohtame ka pigem naiskangelasi, kelles pole madala enesehinnangu raasugi ning selle kõrval oli Demelza oma kõhkluste ja kahtlustega ootamatult ehe ja värskendav. Mulle meeldis, et tegemist polnud sellise esimesest pilgust armastusega, nii et kui lõpuks need sõnad tulid, siis mõjusid need seda usutavatena.
Mina loen ja vaatan sarja kindlasti edasi ja kui ma eelpool nimetasin "Võõramaalase" sarja, siis kui tolle peategelaste näitlejatevalik pole mu meelest eriti õnnestunud, siis Rossi ja Demelza omad küll.  

eesti keeles: "Ross Poldark"

saksa keeles: "Poldark - Abschied von gestern"

Goodreadsi hinnnag: 3.5/5 (aeglase alguse tõttu)

E. M. Delafield "The Diary of a Provincial Lady"

1930. aasta Inglismaal elaval (ülem)keskklassi kuuluval provintsidaamil on kena maja ja hea abikaasa (kes tavaliselt ajalehe taha magama jääb) ning kaks last. Daam ei käi küll tööl, kuid rabeleb siiski mitmel rindel, ta hoolitseb mehe ja laste eest ning proovib teenijatega läbi saada, seltsielu elada ja raamatuid lugeda.

Jilly Cooper täpsustab raamatu eessõnas, et tollele ajastule oli iseloomulik, et teatud klassi kuuluvad inimesed pidid vaatamata oma rahahädadele ikkagi seisusekohaselt käituma, st vastuvõtte korraldama, aegaajalt Londonisse reisima ning uusi riideid soetama. Nii ongi palju päeviku sissekandeid rahateemadel, kuidas majapidamisraha võimalikult kokkuhoidlikult kasutatakse, ehteid panditakse ja riideid komisjonipoodi müüakse ning pangale kirju kirjutatakse, et natukenegi krediiti saada. Kuid kõiki neid raskusi esitatakse lõbusas ja lootusrikkas vormis, teadmises, et kuidagi saadakse ikkagi hakkama ja kui lõpuks suurem rahasumma saabub, siis ei panda seda mitte hoiule, vaid korraldatakse hoopis suurem pidu.

Keeleliselt olid üksikud  lõigud natuke rasked, sest autor kasutab prantsusekeelseid lauseid, millest ma aru ei saanud ning sõnu, mis mulle tundmatud. Ma olen lugedes üldiselt laisk inimene ja ei viitsi sõnaraamatut otsima minna, seega ei tea ma siiani, mida need tähendavad, aga ega see lugemiselamust vähendanud. 

See raamat sobiks kindlasti neile, kellele tolle ajastu Inglismaa põnev tundub ja lõbusat lugemist otsivad. Päevikuvorm võimaldab seda ka tükihaaval lugeda.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Tagebuch einer Lady auf dem Lande"

Goodreadsi hinnnag: 4/5