Daphne du Maurier "Rebecca"

Lugu on lühikokkuvõttes järgmine: rikas lesk Maxim de Winter kohtab noort varatut (ja läbi terve raamatu nimetut) neiut ja abiellub temaga. Värske abielupaar pöördub tagasi mehe Manderly mõisa ning meie nimetu jutustaja avastab, et nii maja, kui selles töötavad inimesed kannavad ikka veel Maximi esimese naise Rebecca pitserit.  
Parandage mind kui eksin, aga see oli üks esimesi, kui mitte päris esimene raamat, mis Varraku ajaviiteromaani sarjas ilmus. Mäletan, et lugesin "Rebeccat" 1993. aastal ja mulle üldse ei meeldinud. Nüüd kujutasin endale lugedes ette Downton Abbyst tuttavat maja ja lahistasin nutta. Mul oli sellest nimetust naisest raamatu esimeses pooles nii kahju ja siis sain ma vihaseks. Esiteks selle mehe peale, kes ei võta vaevaks selgitada, mis Rebeccaga juhtus ning ta asju majapidamisest ära ei korista ning teiseks jutustaja peale, kes kuuldes, et ta mees on mõrvar, ei jookse mitte karjudes minema, vaid rõõmustab, et mees tegelikult seda Rebeccat mitte kunagi ei armastanud.
See oli mul teine Daphne du Maurier raamat ja kuigi meeldis "Armastuse hingusest"oluliselt rohkem, tundub mulle üha enam, et ta ei kirjuta sümpaatseid tegelasi. Kõik on omamoodi kiiksuga. Sellegi poolest on mul ootamas veel vähemalt kaks raamatut, mida ma samalt autorilt lugeda tahan.

pealkiri: "Rebecca"
autor: du Maurier, Daphne

keel: eesti 
tõlkija: Virve Krimm

kirjastus: Varrak

formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 362
ilmumisaasta:1993 (esmatrükk 1938)

ISBN-10: 9985807111
ISBN-13: 9789985807118
 

inglise keeles:"Rebecca"

saksa keeles: "Rebecca"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5