Markus Zusak "The Book Thief"

Raamatus "The Book Thief" (e.k. "Raamatuvaras") on jutustajaks Surm, kes räägib meile loo Teise maailmasõja eelsest ja -aegsest Natsi-Saksmaast. Tema loo keskmes on Liesel Meminger, kes 1939. aastal, üheksa-aastasena Müncheni lähistele kasupere juurde elama saabus. Ta vanemad on koonduslaagris ja väikevend surnud. Ajapikku sõbruneb Liesel naabripoisi Rudyga, harjub kasuema Rosa kisamise ning kasuisa Hansi soojusega. Tänu kasuisale õpib ta lugema ning raamatuid hindama. 

Ühel päeval saabub nende ukse taha isa kunagise sõbra poeg, juudi päritolu noormees Max. Vanemad otsustavad võtta suure riski ning Maxi keldris varjata. Liesel sõbruneb noormehega. Max kirjutab tüdrukule raamatuid ning Liesel toob talle vastutasuks killukesi välismaailmast. 

Markus Zusak kasvas üles kuulates oma ema jutustusi lapsepõlvest Natsi-Saksmaal ja küllap on just need lood põhjuseks, miks ta kirjutas nii mõjuva raamatu. See raamat oli mu riiulil aastaid. Ostsin, sest kõik kiitsid, aga lugema hakates jätsin esimeste lehekülgede järel pooleni. Mulle ei sobinud ei raamatu ülesehitus ega ka Surm jutustajana. Kui aus olla, siis ei saanud ma aru, miks see raamat nii populaarne on. Nädalavahetusel hakkasin oma salvestatud filme vaatama ja nende hulgas oli ka "Raamatuvaras". Olin juba esimestest hetkedest haaratud ja ei jõudnud veel filmiga poolegi peale, kui riiulist raamatut võtma jooksin. Ja nüüd lugesin läbi. Tõsi, ülesehitus ja jutustaja tundusid ikka veel veel veidrad, kuid tänu filmile oskasin sellest mööda vaadata.
"Raamatuvargast" on kindlasti juba palju kirjutatud ja tsiteeritud, et polegi midagi uut ja sügavat juurde lisada. Kuigi ma "All The Light We Cannot See" postituses kirjutasin, et üldiselt kardan igasugu sõjaõudusi, siis on see lühikese aja jooksul juba kolmas samateemaline raamat. Eelmine oli graafiline novell "Maus" ja nüüd siis "Raamatuvaras". Nii veider kui see ka ei tundu, siis "Maus" ja "Raamatuvaras" omamoodi täiendasid üksteist. Kuidas täpselt, on  natuke raske seletada.
Samamoodi nagu Rajchmani raamatust, lugesin ka "Mausist" juutide kannatustest ja tapmisest.  Zusak kirjutab Surma kaastundlikuks ja minu jaoks oli omamoodi lohutus mõte, et kui Jumalat kohal polnud, siis vähemalt leidsid need hinged Surmas lohutust.
Lugege "Raamatuvarast". Isegi kui algus tundub kummaline, ärge pange raamatut käest, sest järgnev on seda väärt. Ma ise teen sel korral samuti erandi. Kui ma tavaliselt eelistan raamatuid võimalusel (ja keeleoskuse olemasolul) originaalkeeles lugeda, siis tahan ka saksakeelset versiooni lugeda. Mind tõsiselt huvitab, kuidas "Raamatuvaras" saksa keeles "kõlab".

eesti keeles: "Raamatuvaras"

saksa keeles: "Die Bücherdiebin"

Goodreadsi hinnang: 5/5