28 august 2019

Thomas Harris "Voonakeste vaikimine" (II)


Mööda Ameerikat liigub kurjategija, kes röövib, tapab ja nülib noori naisi. Uurijad on ummikus ning ainuke, kes suudaks neid õigele teele juhatada, on vanglas karistust kandev seeriamõrvar Hannibal Lecter. Lecteril pole aga vähimatki motivatsiooni, kedagi aidata.
Oi, kuidas ma 1990ndatel seda raamatut armastasin. Vaimustus hakkas hajuma, kui psühhiaatrist kolleegi käest kuulsin, et skisofreenikud ei lõhnagi kuidagi spetsiifiliselt.  Mäletan, et sel hetkel jõudis mulle esmakordselt kohale, et kõik, mis ilukirjanduses faktina mõjub, ei pruugi seda mitte olla.
Nüüd lugesin lõpuks uuesti ning mõistsin, et raamatut "Voonakeste vaikimine" on väga raske objektiivselt hinnata, sest selle põhjal on tehtud ülihea film. Tõstku käsi püsti, kes pärast filmi nägemist, suudab raamatut lugeda nii, et talle näitlejate näod silme ette ei tule.

SISURIKKUV INFO
Üks, mis mind raamatus sel korral segas, oli veidi "klaver põõsas" lahendus. Ameerika on lai, kui suur on siis tõenäosus, et kaks seeriamõrvarit omavahel kokku juhtuvad? Kuigi ma arvutusi ei teinud, arvan, et nullilähedane.

Siiski, tasub lugeda, kui te seda veel teinud pole ja filmi vaadake kindlasti ka.

pealkiri: "Voonakeste vaikimine"
autor: Harris, Thomas
tõlkija: Piirimaa, Matti
keel: eesti
kirjastus: Katherine
formaat: taskuformaadis pehmekaaneline
lehekülgede arv: 391

ilmumisaasta: 1995 (esmatrükk 1988)
  
inglise keeles: "Silance of the Lambs"
saksa keeles: "Das Schweigen der Lämmer"

Goodreadsi hinnag: 4/5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar