Minu lapsepõlve lugemisvarasse kuulus punase kaanega, 1981. aastal ilmunud "Imeflööt". Ma armastasin muinasjutte ning lugesin toda raamatut lugematu arvu kordi, ikka uuesti ja uuesti.
2006. aastal ilmus Varrakult uus ja põhjalikum väljaanne, mille loomulikult endale ka ostsin. Olen seda raamatut aastate jooksul mõned korrad sirvinud, kuid kaanest-kaaneni läbilugemist ei mäleta. Karantiinis istudes alustasin ja kuigi pidasin vapralt lõpuni vastu, siis tõdesin, et see polnud sobiv lugemine. Muinasjuttude kõrvalt pääsesid mõtted ikka oma soovimatut rada uitama.
Kui ma selle kogemuse põhjal nüüd raamatut hindama hakkaksin, siis tuleks halb ning vale hinnang, sest ajastus oli täiesti vale. Kunagi loen uuesti.
2006. aastal ilmus Varrakult uus ja põhjalikum väljaanne, mille loomulikult endale ka ostsin. Olen seda raamatut aastate jooksul mõned korrad sirvinud, kuid kaanest-kaaneni läbilugemist ei mäleta. Karantiinis istudes alustasin ja kuigi pidasin vapralt lõpuni vastu, siis tõdesin, et see polnud sobiv lugemine. Muinasjuttude kõrvalt pääsesid mõtted ikka oma soovimatut rada uitama.
Kui ma selle kogemuse põhjal nüüd raamatut hindama hakkaksin, siis tuleks halb ning vale hinnang, sest ajastus oli täiesti vale. Kunagi loen uuesti.
autor: Grandpierre, Kolozsvar Emil
keel: eesti
kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 364
ilmumisaasta: 2006
lehekülgede arv: 364
ilmumisaasta: 2006
ISBN: 998531266
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunudGoodreadsi hinnang: /5 (ülal mainitud põhjustel jätan hinde andmata)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar