Raamatus on ülekaalus "imelood", sest rahva jaoks oli Laine ikkagi ravitseja, kuid autorid on lisanud ka "skeptikute" arvamused ning isegi Sirje Ojasalu vaatenurga. Kuigi edulood on ülekaalus, on mul hea meel, et nad sellise otsuse tegid, sest see annab lugejale põhjalikuma ülevaate ning võimaluse ise tõe üle otsustada.
Jättes ravimise osa kõrvale, siis jääb kokkukogutud lugudest mulje heasüdamlikust ja natuke krutskitega vanamemmest (miskipärast ei suuda ma teda noorena kujutleda), kes valis õiged abivajajad välja ning ei raisanud aega inimestele, kes teda kui mingit imelooma vaadata tahtsid ning haiget teesklesid.
Jättes ravimise osa kõrvale, siis jääb kokkukogutud lugudest mulje heasüdamlikust ja natuke krutskitega vanamemmest (miskipärast ei suuda ma teda noorena kujutleda), kes valis õiged abivajajad välja ning ei raisanud aega inimestele, kes teda kui mingit imelooma vaadata tahtsid ning haiget teesklesid.
Ma pole Kaika Lainega kunagi isiklikult kohtunud, kuid sarnaselt teistele eestlastele, olin temast loomulikult kuulnud. Seega olin oma
arvamustes üsna tühi leht. Loetu põhjal arvan, et mulle oleks meeldinud temaga juttu ajada, ta oli tore inimene. Olgu muld Sulle kerge!
inglise keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
saksa keeles: pole ilmunud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar