Prince Harry "Spare"

"Spare" algab Harry ema, printsess Diana surmale eelneval päeval ja lõppeb kuninganna matustega. Sinna vahele mahuvad tormilised teismeliseaastad, sõjavägi ning armeeteenistus, kohtumine Meghaniga ning kuninglikust perest lahkulöömine ja lõpuks Inglismaalt lahkumine. Raamatus on kolm keskset teemat: ema kaotus ning sellega leppida püüdmine; viha ema surma põhjustanud rämpsajakirjanduse vastu ning kuninglik perekond ehk Firma.

Ema surm on asi, mida Harry loomulikult endaga senini kaasas kannab ning see on raamatu valusaim osa. Ta kirjeldab üksindustunnet ning lapselikku usku, et tegelikult on ema elus ja tuleb ühel päeval tagasi. Sellest kaotusest saab alguse Harry sügav viha ja jälestus rämpsajakirjanduse vastu ning teine, raamatut läbiv joon. Ta räägib sellest, kuidas ta ise, ega ka keegi teine temaga seotud inimene rahu saa. Kõiki jälitatakse ohjeldamatult. Kummalisel kombel pidavat briti ajakirjandus kuningakoda oma partneriks, st kuninglik perekond peabki end piisavalt näitama, et ajakirjanikel tööd ja leiba oleks. Näiteks olid nad väga pahased, kui William oma rasedat naist piisavalt ei demonstreerinud või Brexitit kritiseeerida julges. Charles ütles oma nooremale pojale tihti, et ta ei loeks kogu seda saasta, mida rämpsajakirjandus toodab, aga Harry ei suuda end eemale hoida. Ta näib iga nupukest lugevat ja analüüsivat.

Armumine Meghanisse tuli välgulöögina ja see naine on ülivõrdes suurepärane ja perfektne, kel pole mitte ühtegi puudust. Perekonna ja Meghani kohtumine oli tegelikult ilus. William ja Kate olid suured Meghani sarja fännid, kuninganna võlutud ning Charles  kohtles Meghanit tütrena. Ma ei saanudki vastust, miks ja millal kõik valesti läks. Harry sõnul on Inglismaa meedia Meghaniga sõjajalal ja vere peal väljas ning palee ei kaitsnud ta naist. 

Näiteks oli juhus, kus Meghan istus reeglite vastaselt autosse enne kuningannat, ja tekitas sellega ajakirjanduses suure skandaali, samas jäeti mainimata, et kuninganna isiklikult käskis tal sisse istuda. Või siis, kui Meghan oli avalikul üritusel aukudega teksapükstes, meedia oli pahane, kuid tegelikult oli ta riietus palee poolt heaks kiidetud. Kuigi teised naised, Camilla ja Kate said samuti halva kohtlemise osaliseks, siis Meghani puhul on see hullem, sest meedia tõi sisse rassi elemendi. 

Elizabeth II't kujutatakse leebe ja kõigi teiste poolt mõjutatava vanainimesena, kelle otsusest ka ta enda personal lihtsalt ei hooli. Näiteks Harry ja Meghani perefirmast ja Inglismaalt lahkumisega seoses. Algselt oli laual viis erinevat varianti, kuid otsus, et ta jääb kogu toetusest ning turvameestest ilma, oli juba teiste, mitte kuninganna poolt enne tehtud ning Harryl jäi sellega vaid leppida. Või siis Meghani tiaara lugu. Harry-Meghan käisid enne pulmi kuninganna juures, Meghan valis endale sobiva tiaara välja ning lepiti kokku, et ta saab seda enne pulmapäeva korralikult pähe proovida, sest vaid nii saab seda looriga sobitada. Kuid Elizabeth II'e esindaja hakkas (omaalagatuslikult) venitama ja keeldus tiaarat õigeaegselt kohale toomast, lõpuks ta siiski tuli, aga viimasel minutil.

Harry variautor, J.R. Moehringer oskab imehästi ja nauditavalt kirjutada, kuid maailm, milles see kõik aset leiab, on nii erinev, et raamat ei mõjugi biograafiana. Pigem ilukirjandusena. Pidin täiesti teadlikult meelde tuletama, et tegu on reaalsete inimestega. Samas on tõsi, et nii noorel inimesel pole veel piisavalt elulugu, millest kirjutada, Suure osa raamatust hõlmab sõjavägi ja armeeteenistus, kuid minu, kui lugeja jaoks, oli see kõige igavam. 

Meghaniga kohtumisest alates hakkas raamat murenema. Võibolla tuli see dialoogide rohkusest või sellest, et lagunes ju ka terve Harry senine elu. See osa raamatust mõjub hüsteerilisena, st Harry paanitseb ja ei tea, kuidas ennast ja oma peret meediarünnakute eest kaitsta ning see kumab lehekülgedelt vastu. 

Üks, mis mind terve raamatu jooksul segas, on see, et Harry ei tunnistanud ei ennast ega Meghanit mitte üheski eksimuses süüdi. Paaril korral Harry küll vabandab, aga üldine suhtumine on, et nad on ohvrid. Kui midagi valesti läks, siis on see teiste süü ja kogu maailm (loe Inglismaa rämpskirjandus ja kuninglik pere) on nende vastu. Samas pole meist keegi nii täiuslik, et kunagi ühtegi valesammu ei teeks (võibolla nemad on) ja minu arvates oleks raamat usutavam, kui selles oleks ausat vigade ülestunnistamist ja eksimuste aktsepteerimist. 

Harry sisevaates monarhiasse märgib ta, kuidas terve perekond üritab brittidele tõestada,  et neid on vaja ja nad oma raha ära teeninud ning sellest tulenebki kogu see paanika, et kes kuningliku pere liikmetest rohkem lehepinda ja positiivset vastukaja saab. Nii, et võibolla nad ongi tõesti "partnerid". 

Huvitavaid fakte ka, ma tean, et te ootate:

- Harry peenisel oli Williami pulmade eel külmakahjustus.

- William oli vihane, et pidi pulmadeks habeme ära ajama ja ei tohtinud enda valitud vormi kanda, vaid pidi kuninganna käsul punase selga panema. Samas sai Harry kuningannalt loa enda pulmas habe alles hoida.

- Harry polnud tegelikult Williami pulmas isameheks. Kuna kõik eeldasid, et ta seda on, siis palee nii ka ütles. Tegelikult olid nendeks kaks Williami sõpra, kuid nende rolli hoiti privaatsuse pärast saladuses.

- Kui meedias armastati näidata Williami ja Harry suhet sooja lähedasena, siis raamatus ei tule see kordagi välja. Pigem rõhutab William alati, et tema on troonipärija ning Harry vaid tagavaravariant. Kummagil olid oma sõbrad ning huvialad ning kui kokku saadigi, siis pigem kaklemiseks.

- Charles III ehk Pa on suure lugemusega, armastab Shakespeare'i ja on omaenda vanemate poolt lapsena hooletusse jäetud. Ta pandi internaatkooli, kus teda väga kiusati, ainuke lohutus lapsele oli kaisukaru.

- Kumbki vendadest ei pooldanud isa abielu Camillaga, suhtega olid nad nõus, abieluga mitte. Harry väidab, et Camilla esindajaid tegid kõik, et ta mainet rahva seas tõsta, kuid paraku teiste pereliikmete arvelt. Sama kehtib edasi ka pärast abiellumist. Näiteks kujutatakse Williamit meedias  tihtipeale laisana, kes ei viitsi erinevatel kohtumistel käia, kuid nagu Harry selgitab, on see isa kontori otsustada, kui palju ametikohustusi talle ja vennale anda. 

Kas nüüd soovitada või mitte, selles on küsimus... millele mul vastust pole. Ma ei tea, mida ootasin, aga vastust ma sellele ei saanud. Võibolla rohkem sissevaadet kuninglikku ellu, sest olgem ausad, ega meil ju tegelikku juurdepääsu pole. Lugesin kuskilt, et algmaterjali oli kahekorra rohkem, kuid nad jätsid palju välja, sest see oli avalikkuse ette toomiseks liiga skandaalne. Mulle isiklikult tundub, et lugenuksin meelsamini mahlakaid detaile, kui seda kuidas Harry aluspesus terve päeva "Friends'e" vaatab. Kui teid huvitab, siis ta samastas end Chandleriga.

pealkiri: "Spare"

autor: Prince Harry

kirjastus: Random House
formaat: e-raamat
lehekülgede arv: 409

ilmumisaasta: 2023
ISBN-10: 0593593804

ISBN-13: 9780593593806

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Reserve"

Goodreadsi hinnag: 3/5